![\"\"](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/8000-boots-mustad-1024x1024.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nStiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n Kuna mitmed kliimamuutustest tulenevad terviseohud on j\u00f5udnud uute ohtlikke rekorditeni, kutsutakse aruandes \u00fcles fossiilk\u00fctuste toetamiseks kulutatud triljonid dollarid \u00fcmber suunama. Seda raha peab kasutama kiireks ja \u00f5iglaseks \u00fcleminekuks netonullile – selle asemel et kahjustada miljardite inimeste tervist kogu maailmas.<\/p>\n\n\n\n “Kliimategevusetusest tulenevate otseste terviseohtude t\u00e4navune \u00fclevaade n\u00e4itab meie kaheksa-aastase seire k\u00f5ige murettekitavamaid tulemusi,” hoiatas dr Marina Romanello. \u201eTaaskord purustas eelmine aasta kliimamuutuse rekordeid \u2013 ekstreemsed kuumalained, surmavad ilmastikun\u00e4htused ja laastavad metsatulekahjud m\u00f5jutasid inimesi kogu maailmas. \u00dckski inimene ega majandus planeedil pole kaitstud kliimamuutustest tulenevate terviseohtude eest. Fossiilk\u00fctuste j\u00e4releandmatu levik ja rekordilised kasvuhoonegaaside heitkogused suurendavad neid ohtlikke tervisem\u00f5jusid ning \u00e4hvardavad tagasip\u00f6\u00f6rata seni tehtud piiratud edusammud ja muuta terve tuleviku veelgi k\u00e4ttesaamatumaks.\u201d<\/p>\n\n\n\n Reklaam Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n Ta lisas: “Hoolimata sellest ohust n\u00e4eme, et rahalisi vahendeid investeeritakse j\u00e4tkuvalt nendesse asjadesse, mis kahjustavad meie tervist. Fossiilk\u00fctuste t\u00f6\u00f6stusesse igal aastal investeeritavate ja sinna suunatavate triljonite dotatsiooni-dollarite \u00fcmbersuunamine annaks v\u00f5imaluse tagada \u00f5iglase \u00fclemineku puhtale energiale ja energiat\u00f5hususele ning tervislikumale tulevikule, mis toob l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes kasu maailma majandusele.<\/p>\n\n\n\n 8. Lancet Countdowni iga-aastane aruanne, mis t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja tihedas koost\u00f6\u00f6s Maailma Terviseorganisatsiooniga, esindab 122 juhtiva eksperdi t\u00f6\u00f6d 57 akadeemilisest institutsioonist ja \u00dcRO agentuurist kogu maailmas. <\/p>\n\n\n\n 2023. aasta oli rekordiliselt kuumim. P\u00fcsivad p\u00f5uad, surmavad kuumalained ja laastavad metsatulekahjud, tormid ja \u00fcleujutused t\u00f5id katastroofilisi tagaj\u00e4rgi inimeste tervisele, elule ja elatusvahenditele kogu maailmas.<\/p>\n\n\n\n Kuumusega seotud surmajuhtumite arv kasvab j\u00e4tkuvalt kiiresti ja eeldatavasti \u00fcletab k\u00fclmaga seotud surmajuhtumeid. 2023. aastal suurenes kuumaga seotud surmajuhtumite arv \u00fcle 65-aastaste seas kogu maailmas rekordiliselt. See oli 167% suurem kui 1990. aastate surmajuhtumite arv. See on ka oluliselt suurem kui 65% t\u00f5us, mida oleks oodanud, kui temperatuur poleks muutunud ja arvestaks ainult muutuva demograafilise olukorraga. See s\u00fcvendab olemasolevat ebav\u00f5rdsust, kuna kliimamuutuste t\u00f5ttu kasvab tervisele ohtlike kuumap\u00e4evade arv eriti neis riikides, kus inimarengu indeks on madal. <\/p>\n\n\n\n 2023. aastal puutusid inimesed kogu maailmas kuuma ilmaga (mis kujutas endast v\u00e4hemalt m\u00f5\u00f5dukat kuumastressi riski) kokku keskmiselt 1512 tundi, mis on taas rekord. T\u00f5us oli 27,7% ehk lisandus 328 tundi v\u00f5rreldes 1990\u20131999 aasta keskmisega. <\/p>\n\n\n\n Temperatuuri t\u00f5us on toonud kaasa ka rekordilise 512 miljardi potentsiaalse t\u00f6\u00f6tunni kaotuse maailmas 2023. aastal. Kasv 49% v\u00f5rreldes 1990\u20131999 aastate keskmisega. Globaalne potentsiaalne sissetulekukaotus on 835 miljardit USA dollarit, mis v\u00f5rdub olulise osaga SKTst – madala sissetulekuga riikides on see kaotus 7,6% ja keskmise sissetulekuga riikides 4,4%.<\/p>\n\n\n\n Viimase k\u00fcmnendi jooksul (2014\u20132023) suurenes 61% maailma maismaast \u00e4\u00e4rmuslike sademete hulk v\u00f5rreldes aastate 1961\u20131990 keskmisega, mis suurendas \u00fcleujutuste, nakkushaiguste ja vee saastumise ohtu. <\/p>\n\n\n\n Samal ajal p\u00f5hjustasid sagedasemad kuumalained ja p\u00f5uad 124 riigis 2022. aastal 151 miljonil inimesel rohkem toidupuudust kui aastatel 1981\u20132010.<\/p>\n\n\n\n Selle tulemusena hinnatakse aruandes \u00e4\u00e4rmuslikest ilmastikun\u00e4htustest tingitud majanduskahjude koguv\u00e4\u00e4rtust aastas 227 miljardile USA dollarile, mis \u00fcletab 60% maailma majanduse SKTst. Tervisekahjude hind tuleks sellele summale veel lisada.<\/p>\n\n\n\n Samuti on suurenenud s\u00e4\u00e4skede kaudu levivate nakkushaiguste levikuv\u00f5imalused. N\u00e4iteks t\u00f5usis Aedes albopictus s\u00e4\u00e4skede kantava dengue palaviku leviku risk viimasel k\u00fcmnendil (2014\u20132023) 46% ja Aedes aegypti 11% v\u00f5rreldes aastatega 1951\u20131960. 2023. aastal teatati enam kui 80 riigis\/territooriumil k\u00f5igi aegade k\u00f5rgeimast – \u00fcle 5 miljoni – denguepalaviku juhtumist.<\/p>\n\n\n\n “Inimesed k\u00f5ikjal maailmas kannatavad \u00fcha enam kliimamuutuste rahaliste ja tervisem\u00f5jude all ning piiratud ressursiga riikide ebasoodsas olukorras olevad kogukonnad on sageli enim m\u00f5jutatud, kuna neile on tagatud k\u00f5ige v\u00e4hem rahaline ja tehnoloogiline kaitse,” \u00fctles prof Wenjia Cai. \u201eKohanemine ei suuda sammu pidada kliimamuutuste kiiresti kasvavate terviseohtudega ja kuna kohanemisel on piirangud ning \u00fcle poole maailma elanikkonna jaoks on universaalne tervisekaitse endiselt unistus, on tervishoius\u00fcsteemide tugevdamiseks h\u00e4dasti vaja rahalist toetust, et kaitsta inimesi paremini.”<\/p>\n\n\n\n Reklaam Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n Valitsused ja ettev\u00f5tted j\u00e4tkavad tulekahju \u00f5hutamist, \u00e4hvardades v\u00e4heseidki edusamme tagasi p\u00f6\u00f6rata<\/p>\n\n\n\n Valitsused ja ettev\u00f5tted j\u00e4tkavad tulekahju \u00f5hutamist investeeringutega fossiilk\u00fctustesse, k\u00f5igi aegade k\u00f5rgeima kasvuhoonegaaside heitkoguse ja tohutu metsakao tekitamisega, mis v\u00e4hendab inimeste elluj\u00e4\u00e4misv\u00f5imalusi kogu maailmas. 2023. aastal saavutasid \u00fclemaailmsed energiaga seotud s\u00fcsinikdioksiidi heitkogused k\u00f5igi aegade k\u00f5rgeima taseme. S\u00fcsinikdioksiidi oli 1,1% rohkem kui 2022. aastal. Fossiilk\u00fctuste osakaal globaalses energias\u00fcsteemis suurenes 2021. aastal esimest korda k\u00fcmnendi jooksul, ulatudes 80,3%-ni kogu energiast. (2020. aasta 80,1%-lt).<\/p>\n\n\n\n Kliimameetmeid piirab rahastamise puudumine, kuid investeeringud fossiilk\u00fctustesse moodustasid 2023. aastal endiselt 36,6% \u00fclemaailmsetest energiainvesteeringutest, kusjuures paljud valitsused suurendasid ka fossiilk\u00fctuste toetusi vastuseks energiahindade h\u00fcppelisele t\u00f5usule p\u00e4rast Venemaa sissetungi Ukrainasse. <\/p>\n\n\n\n 2022. aastal subsideeris aruandes anal\u00fc\u00fcsitud 86 riigist 72 (84%) fossiilk\u00fctuseid rekordilise netosummaga – 1,4 triljoni USA dollariga (v\u00f5ttes arvesse nii s\u00fcsinikdioksiidi hinnakujunduse kui ka fossiilk\u00fctuste subsiidiumide panust). See \u00fcletab k\u00f5ik COP28 kliimameetmetega v\u00f5etud rahalised kohustused. Fossiilk\u00fctuste toetused \u00fcletasid 10% riiklike tervishoiukulude piiri 47 riigis ja 100% 23 riigis.<\/p>\n\n\n\n Selle taustal sai 2022. aastal COP27 kohtumisel kliimamuutuste m\u00f5jude suhtes k\u00f5ige haavatavamate riikide toetamiseks loodud kahjude fond esialgselt lubatust palju v\u00e4iksema summa – 700 miljonit USA dollarit. See moodustas v\u00e4hem kui 0,2% summast, mida oleks vaja panustada iga aasta. \u00dclemaailmset ebav\u00f5rdsust on suurendanud k\u00fcmneaastane viivitus 100 miljardi USA dollari leidmisega, mis on lubatud haavatavatele riikidele kliimamuutustega toimetuleku toetamiseks.<\/p>\n\n\n\n Rekordilise kasumi toel on maailma 114 suurimat nafta- ja gaasiettev\u00f5tet (katavad 80% kogu 2040. aastaks prognoositavast toodangust) alates eelmisest aastast suurendanud oma prognoositud fossiilk\u00fctuste tootmistaset, mist\u00f5ttu nende kasvuhoonegaaside heitkogused \u00fcletaksid 1,5 \u00b0C soojenemisega \u00fchilduvat taset 59% 2030. aastal ja vapustavad 189% 2040. aastal. Veelgi hullem on see, et 33 neist ettev\u00f5tetest \u00fcletavad 2040. aastal eeldatavasti oma 1,5 \u00b0C soojenemise piiriga \u00fchilduva kasvuhoonegaaside heitkoguse enam kui 300%.<\/p>\n\n\n\n Reklaam Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n Aastatel 2016 (Pariisi kokkuleppe j\u00f5ustumise ajal) kuni 2022 h\u00e4vis ligi 182 miljonit hektarit metsa, mis moodustab 5% \u00fclemaailmsest puukattest ja mis omakorda v\u00e4hendab metsa suutlikkust s\u00fcsinikdioksiidi siduda. Suurimad puukattekaod olid Venemaal (35,8 miljonit hektarit), USA-s ja Kanadas (kummas riigis ligi 15 miljonit hektarit). Samal ajal suurendas punase liha ja piimatoodete tarbimise kasv aastatel 2016\u20132021 dieediga seotud surmajuhtumeid 220 000 v\u00f5rra ja aitas kaasa p\u00f5llumajanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste 2,9% suurenemisele.<\/p>\n\n\n\n Prof Stella Hartinger \u00fctles: \u201eNafta- ja gaasiettev\u00f5tted \u2013 mida toetavad paljud valitsused ja \u00fclemaailmne finantss\u00fcsteem \u2013 tugevdavad j\u00e4tkuvalt meie s\u00f5ltuvust fossiilk\u00fctustest. Maailmas, kus elluj\u00e4\u00e4mine s\u00f5ltub fossiilk\u00fctuste j\u00e4rkj\u00e4rgulisest kaotamisest, kutsuvad need l\u00fchin\u00e4gelikud investeeringud esile finantskriisi. Need v\u00e4\u00e4rastunud investeeringud koos t\u00f5sise suutmatusega teha energiasektoris vajalikke struktuurseid muudatusi, et toetada \u00fcleminekut nulls\u00fcsinikule; seavad ohtu majandused, millest inimeste elatusvahendid s\u00f5ltuvad, ning seavad ohtu miljonite inimeste tervise ja elluj\u00e4\u00e4mise. \u201d<\/p>\n\n\n\n Hoolimata raportis v\u00e4lja toodud rekordilistest tervisekahjudest, on m\u00f5ned p\u00f5hjused ettevaatlikuks optimismiks. Fossiilk\u00fctustest p\u00f5hjustatud \u00f5husaaste t\u00f5ttu hukkunute arv v\u00e4henes peaaegu 7% ehk 2,25 miljonilt 2016. aastal 2,09 miljonile 2021. aastal. Sellest langusest 59% tulenes j\u00f5upingutustest v\u00e4hendada s\u00f6e p\u00f5letamisest tulenevat saastet, mis n\u00e4itab s\u00f6e j\u00e4rkj\u00e4rgulise kasutuselt k\u00f5rvaldamise potentsiaali p\u00e4\u00e4sta inimelusid.<\/p>\n\n\n\n Samal ajal j\u00f5udis puhaste ja kaasaegsete taastuvallikatega toodetud elektri osakaal 2021. aastal 10,5%-ni, mis on peaaegu kaks korda suurem kui 2016. aastal, mil see oli 5,5%. Samal ajal kasvasidi \u00fclemaailmsed investeeringud puhtasse energiasse 2023. aastal 10% ehk 1,9 triljoni USA dollarini, \u00fcletades investeeringuid fossiilk\u00fctustesse 73% v\u00f5rra. Kasvas ka taastuvenergiaga seotud t\u00f6\u00f6h\u00f5ive. 2022. aastal oli see rekordiliselt k\u00f5rge – t\u00f6\u00f6tajaid oli 13,7 miljonit ja kasv 2016. aastast 35,6%. See kinnitab veel kord, et taastuvenergia pakub h\u00e4sti tasustatud t\u00f6\u00f6kohti praegu ja tulevikus.<\/p>\n\n\n\n “\u00d5iglase ja tervisliku tuleviku suunas liikumine n\u00f5uab finantss\u00fcsteemide \u00fclemaailmset \u00fcmberkujundamist, nihutades ressursse fossiilk\u00fctustel p\u00f5hinevalt majanduselt nullheitega tuleviku suunas,” \u00fctles kaasautor prof Anthony Costello. “Edukaks reformiks peab inimeste tervis olema kliimamuutuste poliitikas esiplaanil ja kesksel kohal, et tagada rahastamismehhanismid heaolu kaitsmiseks, tervisealase ebav\u00f5rdsuse v\u00e4hendamiseks ja tervise kasu maksimeerimiseks, eriti nende riikide ja kogukondade jaoks, kes seda k\u00f5ige rohkem vajavad.”<\/p>\n\n\n\n Aruandes m\u00e4rgitakse, et \u00fcksikisikute, ettev\u00f5tete, teadlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide seotus kliimamuutuste ja tervisega kasvab, tekitades lootusi, et terve ja j\u00f5ukas tulevik v\u00f5ib siiski olla k\u00e4eulatuses.<\/p>\n\n\n\n “Keset \u00fclemaailmset segadust v\u00f5ib tervishoiuvaldkonna v\u00f5imas ja usaldusv\u00e4\u00e4rne eestvedamine olla v\u00f5ti nende suundumuste \u00fcmberp\u00f6\u00f6ramiseks ja uute v\u00f5imaluste kasutamiseks, et seada tervise ja elluj\u00e4\u00e4mise kaitse ning edendamine poliitiliste p\u00e4evakordade keskmesse,” \u00fctles prof Costello. “See ei ole kusagil t\u00e4htsam kui COP29, kus kesksel kohal on finants\u00fcleminek, pakkudes olulist v\u00f5imalust vastupidava ja tervema tuleviku loomiseks.”<\/p>\n\n\n\n https:\/\/www.thelancet.com\/journals\/lancet\/article\/PIIS0140-6736(24)01822-1\/abstract<\/a><\/p>\n\n\n\nFossiilk\u00fctuste toetamiseks kulutatud triljonid dollarid tuleb \u00fcmber suunata<\/h3>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/8000-kott-jalanoud-1024x576.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n\u00dckski inimene ega majandus planeedil pole kaitstud kliimamuutustest tulenevate terviseohtude eest<\/h3>\n\n\n\n
Kliimamuutuste rekordilised tervisekahjud<\/h2>\n\n\n\n
Tagaj\u00e4rjed kahjustavad nii tervist kui majandust<\/h3>\n\n\n\n
Nakkushaigused on saanud uue v\u00f5imaluse levida<\/h3>\n\n\n\n
![\"kanep](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/8000-kott-1.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nValitsused ja ettev\u00f5tted j\u00e4tkavad \u00f5li tulle valamist<\/h3>\n\n\n\n
Valitsused doteerivad fossiilk\u00fctuste kasutamist ja tootmist<\/h3>\n\n\n\n
![\"hemp](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/must-seeker-kirjadega.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nH\u00e4vitatud on 182 miljonit hektarit metsa<\/h2>\n\n\n\n
Raha tuleb \u00fcmbersuunata tegevustele, mis toovad inimeste tervisele kasu<\/h3>\n\n\n\n
Eksperdid n\u00f5uavad finantss\u00fcsteemide \u00fclemaailmset \u00fcmberkujundamist<\/h3>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/71T2ELC89L._AC_SX679_.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n