![\"\ud83e\uddec\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t88\/1.5\/16\/1f9ec.png\")
Teadlased <\/a>anal\u00fc\u00fcsisid k\u00f5iki avalikult k\u00e4ttesaadavaid viiruste genoomide j\u00e4rjestusi, et rekonstrueerida, kuidas viirused on \u00fchest peremeesorganismist teise h\u00fcpanud. <\/p>\n\n\n\n![\"\ud83d\udc3f\ufe0f\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/tb8\/1.5\/16\/1f43f.png\")
Suurem osa esilekerkivatest nakkushaigustest on p\u00f5hjustatud loomade seas ringlevatest viirustest. Kui need viirused kanduvad mets- ja koduloomadelt inimestele, siis nimetatakse seda zoonoosiks. Need v\u00f5ivad p\u00f5hjustada haiguspuhanguid, epideemiaid ja pandeemiaid nagu ebola, gripp v\u00f5i Covid-19. Arvestades zoonootiliste haiguste tohutut m\u00f5ju rahvatervisele, on inimesi \u00fcldiselt peetud pigem viiruste saajateks kui allikaks.<\/p>\n\n\n\n
![\"\ud83e\udda0\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t59\/1.5\/16\/1f9a0.png\")
Uurimisr\u00fchm anal\u00fc\u00fcsis ligi 12 miljonit viirusgenoomi, mis on praeguseks hoiustatud avalikes andmebaasides. Nad rekonstrueerisid viiruste evolutsioonilood ja \u201ch\u00fcpped\u201d 32 viirusperekonna vahel ning otsisid, millised viiruse genoomide osad \u201ch\u00fcpete\u201d ajal muteerusid.<\/p>\n\n\n\n
Inimene on ohuks teistele loomadele ka viiruste m\u00f5ttes<\/h2>\n\n\n\n
Foto Ak\u0131n Akda\u011f.<\/p>\n\n\n\n https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41559-024-02377-w<\/a> #Humans<\/a>#viruses<\/a>#animals<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Tuleb v\u00e4lja, et inimesed on teistele loomadele ohtlikumad kui loomad meile. Enamasti r\u00e4\u00e4gitakse ikka sellest, kui ohtlikud on loomad inimestele seet\u00f5ttu, et inimene v\u00f5ib m\u00f5ne loomalt saadud viiruse, seene v\u00f5i… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":123,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,15,13],"tags":[114,72,115,112,28,113],"class_list":["post-120","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-info-ja-arvamused","category-keskkonnatervis-ja-loodus","tag-bakter","tag-keskkond","tag-nakkus","tag-nakkushaigused","tag-roheline","tag-viirus"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/120"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=120"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/120\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":129,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/120\/revisions\/129"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/123"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=120"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=120"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=120"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\u2757\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/td7\/1.5\/16\/2757.png\")
Teadlased leidsid, et viiruste \u00fclekandeid inimestelt loomadele toimus kaks korda sagedamini kui vastupidi. See muster oli j\u00e4rjepidev enamikus vaadeldud viirusperekondades. Lisaks leidsid nad veelgi rohkem viiruste \u201ch\u00fcppeid\u201d loomalt loomale, mis ei h\u00f5lmanud inimesi.<\/mark> <\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/pexels-akin-akdag-8083895-683x1024.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n![\"\ud83c\udfc3\u200d\u2642\ufe0f\"](\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/tc4\/1.5\/16\/1f3c3_200d_2642.png\")
Professor Francois Balloux \u00fctles: “Peaksime inimesi k\u00e4sitlema kui \u00fchte s\u00f5lme tohutus peremeesorganismide v\u00f5rgustikus, mis vahetavad l\u00f5pmatult patogeene. \/\u2026\/ Uurides ja j\u00e4lgides viiruste levikut loomade ja inimeste vahel m\u00f5lemas suunas, saame paremini m\u00f5ista viiruse evolutsiooni ja loodetavasti olla paremini valmis uudsete haiguste tulevasteks puhanguteks ja epideemiateks, aidates samal ajal kaasa kaitsemeetmetele.”<\/p>\n\n\n\n Leiud n\u00e4itavad ka, et \u201ch\u00fcpetega\u201d kaasneb geneetiliste muutuste v\u00f5i viiruste mutatsioonide hulga kasv, sest viirused peavad kohanema, et oma uusi peremehi paremini \u00e4ra kasutada.<\/p>\n\n\n\n Doktorant Cedric Tan (UCL Geneetika Instituut ja Francis Cricki Instituut) \u00fctles, et viiruste \u00fclekanne v\u00f5ib lisaks loomade ohtuseadmisele m\u00f5jutada ka toidujulgeolekut, kui kariloomi on vaja tappa epideemia v\u00e4ltimiseks, nagu on viimastel aastatel juhtunud linnugripi H5N1 t\u00fcvega. “Kui inimeste poolt kantav viirus nakatab uut loomaliiki, v\u00f5ib viirus edasi areneda isegi siis, kui see inimeste seast h\u00e4vitatakse, v\u00f5i isegi v\u00e4lja arendada uusi kohastumusi enne kui see inimesi uuesti nakatab. M\u00f5istmine, kuidas ja miks viirused arenevad, et h\u00fcpata erinevatesse peremeestesse laiemas elupuus, v\u00f5ib aidata meil m\u00f5ista, kuidas inimestel ja loomadel tekivad uued viirushaigused.”<\/p>\n\n\n\n