{"id":1205,"date":"2024-11-12T12:45:34","date_gmt":"2024-11-12T12:45:34","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1205"},"modified":"2024-11-12T12:45:35","modified_gmt":"2024-11-12T12:45:35","slug":"tavaline-sudameravim-voib-tarbetult-masendust-tekitada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1205","title":{"rendered":"Tavaline s\u00fcdameravim v\u00f5ib tarbetult masendust tekitada"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">K\u00f5iki s\u00fcdameinfarkti p\u00f5denud inimesi ravitakse tavaliselt beetablokaatoritega. Selle aasta alguses Rootsis, Eestis ja Uus-Meremaal l\u00e4biviidud\u00a0 uuringu kohaselt pole seda ravimit t\u00f5en\u00e4oliselt vaja neile s\u00fcdamehaigetele, kelle s\u00fcdamel on normaalne pumpamisv\u00f5ime. Uppsala \u00fclikoolis tehtud alauuring n\u00e4itab ka ohtu, et neil patsientidel on veidi suurem depressioonin\u00e4htude risk.\u00a0<br><\/h3>\n\n\n\n<p>&#8220;Leidsime, et beetablokaatorid p\u00f5hjustasid veidi k\u00f5rgemat depressiooni s\u00fcmptomite taset patsientidel, kellel oli olnud s\u00fcdameatakk, kuid kellel ei olnud s\u00fcdamepuudulikkust. Samal ajal ei ole beetablokaatoritel selle patsientide r\u00fchma jaoks elu s\u00e4ilitavat funktsiooni, \u201d \u00fctleb Philip Leissner, uuringu esimene autor.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"700\" height=\"467\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/Low-Res_Philip_Leissner_MW-Philip-Leissner-doctoral-student-in-cardiac-psychology-at-the-Department-of-Womens-and-Childrens-Health-Uppsala-University.-Photo-by-Mikael-Wallerstedt.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1207\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/Low-Res_Philip_Leissner_MW-Philip-Leissner-doctoral-student-in-cardiac-psychology-at-the-Department-of-Womens-and-Childrens-Health-Uppsala-University.-Photo-by-Mikael-Wallerstedt.jpg 700w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/Low-Res_Philip_Leissner_MW-Philip-Leissner-doctoral-student-in-cardiac-psychology-at-the-Department-of-Womens-and-Childrens-Health-Uppsala-University.-Photo-by-Mikael-Wallerstedt-300x200.jpg 300w\" sizes=\"(max-width: 700px) 100vw, 700px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><em>Philip Leissner, doctoral student in cardiac psychology at the Department of Women\u2019s and Children\u2019s Health, Uppsala University. Photo by Mikael Wallerstedt.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Beetablokaatorid on ravimid, mis blokeerivad adrenaliini toimet s\u00fcdamele ja mida on aastak\u00fcmneid kasutatud k\u00f5igi s\u00fcdameinfarkti patsientide p\u00f5hiravina. Viimastel aastatel on hakatud kahtluse alla seadma nende t\u00e4htsust, kuna on kasutusele v\u00f5etud ka teisi edukaid ravimeetodeid. See kehtib peamiselt infarktihaigete kohta, kelle s\u00fcdamel on normaalne pumpamisfunktsioon ka p\u00e4rast infarkti, st inimesed, kellel pole s\u00fcdamepuudulikkust.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Beetablokaatorid, \u00e4revus, uneh\u00e4ired ja depressioon<\/h3>\n\n\n\n<p>Teadlased soovisid uurida beetablokaatorite k\u00f5rvalm\u00f5jusid, st kas need m\u00f5jutavad \u00e4revuse ja depressiooni taset. Seda seet\u00f5ttu, et vanemad uuringud ja kliiniline kogemus n\u00e4itavad, et beetablokaatorid on seotud negatiivsete k\u00f5rvalm\u00f5judega, nagu depressioon, uneh\u00e4ired ja luupainajad.<\/p>\n\n\n\n<p>Selle aasta alguses viidi p\u00f5hiliselt Rootsis, aga ka Eestis ja Uus-Meremaal l\u00e4bi ulatuslik riiklik uuring, milles leiti, et beetablokaatoreid saanud inimesed ei olnud kaitstud retsidiivi ega surma eest rohkem kui need, kes ravimit ei saanud. Lisauuring kestis 2018\u20132023 ja selles osales 806 patsienti, kellel oli olnud s\u00fcdameatakk, kuid kellel ei olnud probleeme s\u00fcdamepuudulikkusega. Pooltele anti beetablokaatoreid ja teisele poolele mitte. Umbes 100 patsienti, kes said beetablokaatoreid, olid neid v\u00f5tnud juba enne uuringut ja teadlased t\u00e4heldasid neil raskemaid depressiooni s\u00fcmptomeid.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Beetablokaatorite kasutus tuleks m\u00f5nel juhul uuesti l\u00e4bi m\u00f5elda<\/h3>\n\n\n\n<p>&#8220;Enamik arste andis beetablokaatoreid isegi s\u00fcdamepuudulikkuseta patsientidele, kuid kuna t\u00f5endid selle kasuks ei ole enam nii tugevad, tuleks see uuesti l\u00e4bi m\u00f5elda. N\u00e4gime, et m\u00f5nel neist patsientidest n\u00e4ib olevat suurem depressioonirisk. Kui ravim nende s\u00fcdant ei m\u00f5juta, v\u00f5tavad nad seda asjatult ja neil on oht depressiooni langeda,\u201c lisab Leissner.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuring: <a href=\"https:\/\/www.nejm.org\/doi\/full\/10.1056\/NEJMoa2401479\">https:\/\/www.nejm.org\/doi\/full\/10.1056\/NEJMoa2401479<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Lisam\u00e4rkus: Palun \u00e4rge muutke ise oma raviskeemi, mis arstiga on kokku lepitud! <\/p>\n\n\n\n<p>Kindlasti tasub beetablokaatorite, kolesteroolirohtude-statiinide jmt v\u00f5tmisel k\u00fcsida arsti k\u00e4est, kas n\u00e4iteks vitamiini Q10 v\u00f5tmisest v\u00f5iks abi olla. Q10 v\u00f5iks abi olla s\u00fcdame ja veresoonte seisundi parandamisel, immuuns\u00fcsteemi toetamisel, p\u00f5letikualandamisel, dementsusn\u00e4htude silumisel ja ka m\u00e4lu parandamisel. Verevedeldajate kasutamisel ja v\u00e4hi puhul tuleb Q10 v\u00f5tmise osas kindlasti arstiga konsulteerida.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"679\" height=\"679\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/bed-device-how-to-use.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-756\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/bed-device-how-to-use.jpg 679w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/bed-device-how-to-use-300x300.jpg 300w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/bed-device-how-to-use-150x150.jpg 150w\" sizes=\"(max-width: 679px) 100vw, 679px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/amzn.to\/3Yrs44p\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow sponsored\" title=\"\">Mugav ning l\u00e4bim\u00f5eldud toode hooldajatele \u2013 parim varustus, mis aitab patsienti p\u00f6\u00f6rata, v\u00e4ltida lamatisi ja keha puhastada! V\u00e4hendab nii pereliikmete ja hooldajate koormust.\u00a0<\/a>Samuti aitab jalgadel puhata, leevendades ebamugavustunnet ja survet p\u00f5lvedele, puusadele ja alaseljale. On varustatud kinnitusrihmadega, muutes ka m\u00e4hkmete, voodilina ja riiete vahetamise lihtsaks. Kaasas on patsiendi \u00fclest\u00f5usmisabi rihm.\u00a0<a href=\"https:\/\/amzn.to\/3Yrs44p\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow sponsored\" title=\"\">Sobib rasvunutele, eakatele, rasedatele, insuldihaigetele, hemipleegilistele ja puuetega inimestele, jalgade luumurdudega ja kognitiivse d\u00fcsfunktsiooniga patsientidele ning operatsioonij\u00e4rgseks hoolduseks.\u00a0\u00a0<\/a>(<a href=\"https:\/\/amzn.to\/3Yrs44p\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow sponsored\" title=\"\">Amazon<\/a>)<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Loe ka seda: <\/h2>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1077\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"\">Ravimi k\u00f5rvaltoime v\u00f5ib tekitada B1 puuduse ajus jt t\u00e4htsates organites. Vereanal\u00fc\u00fcsid v\u00f5ivad n\u00e4idata normaalset B1 taset ja puudus j\u00e4\u00e4b \u00f5igel ajal avastamata.<\/a><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"679\" height=\"679\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/71pzg7zGvL._AC_SX679_.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-728\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/71pzg7zGvL._AC_SX679_.jpg 679w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/71pzg7zGvL._AC_SX679_-300x300.jpg 300w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/71pzg7zGvL._AC_SX679_-150x150.jpg 150w\" sizes=\"(max-width: 679px) 100vw, 679px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/amzn.to\/3zRELee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow sponsored\" title=\"\">Need treeninguvahendid pakuvad mitmek\u00fclgset lahendust erinevate lihasr\u00fchmade, sealhulgas jalgade, tuhara ja puusade treenimiseks, etsaavutada kehakuju, mida soovite. Pahkluu mansetid on varustatud rihmadega, mida saab h\u00f5lpsasti reguleerida. See tagab turvalisuse ja mugavuse treeningute ajal, v\u00f5imaldades teil keskenduda oma harjutustele, muretsemata, et rihmad maha libisevad.<\/a>\u00a0(Amazon)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5iki s\u00fcdameinfarkti p\u00f5denud inimesi ravitakse tavaliselt beetablokaatoritega. Selle aasta alguses Rootsis, Eestis ja Uus-Meremaal l\u00e4biviidud\u00a0 uuringu kohaselt pole seda ravimit t\u00f5en\u00e4oliselt vaja neile s\u00fcdamehaigetele, kelle s\u00fcdamel on normaalne pumpamisv\u00f5ime. Uppsala&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1209,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,7,8],"tags":[1587,1586,257,1594,1597,543,1588,1592,1593,1160,104,21,1591,1596,670,1598,1595,1589,1590,1220,223],"class_list":["post-1205","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-ravi-ja-ravimid","category-vaimne-tervis","tag-adrenaliin","tag-beetablokaatorid","tag-depressioon","tag-depressiooninahud","tag-depressioonirisk","tag-diabeet","tag-infarkt","tag-infarktihaige","tag-luupainaja","tag-masendus","tag-mehed","tag-naised","tag-pumbafunktsioon","tag-q10","tag-ravimid","tag-statiinid","tag-sudameatakk","tag-sudameinfarkt","tag-sudamepuudulikkus","tag-unehaired","tag-uni"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1205"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1205"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1205\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1213,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1205\/revisions\/1213"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1209"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1205"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1205"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1205"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}