{"id":1245,"date":"2024-11-15T09:00:22","date_gmt":"2024-11-15T09:00:22","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1245"},"modified":"2024-11-15T09:00:22","modified_gmt":"2024-11-15T09:00:22","slug":"toetused-et-toitu-ja-elurikkust-oleks-rohkem-ning-co2-vahem","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1245","title":{"rendered":"Toetused, et toitu ja elurikkust oleks rohkem ning CO2 v\u00e4hem"},"content":{"rendered":"\n

Riigid \u00fcle maailma maksavad p\u00f5llumajandustoetusteks enam kui 800 miljardit dollarit aastas. \u00dcRO klassifitseeris hiljuti 87% neist toetustest kahjulikeks – need kahjustavad nii toiduga kindlustatust (mille parandamiseks need m\u00f5eldud on) ja avaldavad keskkonnale negatiivset m\u00f5ju.<\/h3>\n\n\n\n

\u00dchendkuningriigis on aastak\u00fcmneid makstud toetusi metsade taastamise eest. Teadlased uurisid, kuidas see m\u00f5jutab toidutootmist, elurikkust, CO2 sidumist ning kliimaeesm\u00e4rkide t\u00e4itmist. Maakasutustoetuste maksmise loogika muutmine annaks \u00dchendkuningriigi maksumaksjatele parema hinna ja kvaliteedi suhte ning parandaks v\u00f5imalusi saavutada keskkonnaeesm\u00e4rke.<\/p>\n\n\n\n

Riigid \u00fcle maailma maksavad p\u00f5llumajandustoetusteks enam kui 800 miljardit dollarit aastas. \u00dcRO klassifitseeris hiljuti 87% neist toetustest kahjulikeks – need kahjustavad nii toiduga kindlustatust (mille parandamiseks need m\u00f5eldud on) ja avaldavad keskkonnale negatiivset m\u00f5ju. Teadlased \u00fctlevad, et muutused maakasutustoetuste maksmises annaks maksumaksjatele parema hinna ja kvaliteedi suhte ja parandaks \u00dchendkuningriigi v\u00f5imalusi oma keskkonnaeesm\u00e4rke t\u00e4ita.<\/p>\n\n\n\n

Metsaistutustoetus v\u00f5ib samuti CO2 hulka suurendada<\/h3>\n\n\n\n

\u00dchendkuningriigis on maaomanikele makstud metsamaa laiendamise eest toetust ligi pool sajandit. \u00dcks eesm\u00e4rkidest on aidata \u00dchendkuningriigil j\u00f5uda aastaks 2050. aastaks CO2 osas nulli. Toetus on kindel summa hektari pealt, olenemata maa sobivusest puude istutamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Exeteri \u00fclikooli \u00e4rikooli teadlased on n\u00e4idanud, et need \u00fchesugused toetused ei ole mitte ainult ebat\u00f5husad, vaid v\u00f5ivad tegelikult suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.<\/p>\n\n\n\n

Miks nii? \u00dchesuguse toetuse maksmine hektari pealt stimuleerib toetuste kasutuselev\u00f5tmist madalama p\u00f5llumajandusliku tootlikkusega taludest, mis asuvad sageli s\u00fcsinikurikkal pinnasel, kus puude kasv on n\u00f5rk ja kus istutamine kuivatab turbamulda, mille tulemuseks on kasvuhoonegaaside heide, mitte sidumine.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Toetuste maksmine peab p\u00f5hinema looduskapitalil<\/h3>\n\n\n\n

Nad v\u00e4idavad, et lahendus on l\u00f5petada toetuste pakkumine k\u00f5ikjal ja suunata toetusi vastavalt nende eeldatavale m\u00f5jule. See \u201elooduskapitalil\u201d p\u00f5hinev l\u00e4henemisviis seab esikohale piirkonnad, millel on suurim keskkonna-, kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja rekreatsiooniv\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n\n\n\n

Ajakirjas PNAS avaldatud uuringus katsetasid teadlased toetuste eraldamiseks kolme l\u00e4henemisviisi: praegune viis, looduskapitali l\u00e4henemisviis ja maakasutuse stsenaariumide l\u00e4henemisviis. Viimane on kasutuses praegu ja soodustab puude istutamist pea igal pool riigis. <\/p>\n\n\n\n

Praegused toetused, mis soodustavad metsa istutamist, on koondatud piirkondadesse, kus p\u00f5llumajanduse rahaline tulu on madalaim, muutes metsaistutustoetused atraktiivsemaks.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi see l\u00e4henemisviis pakub mitmeid eeliseid, on see poliitika p\u00f5hieesm\u00e4rgi \u2013 s\u00fcsiniku sidumise m\u00f5ttes \u2013 suhtes kehva hinna ja kvaliteedi suhtega. Subsiidiumide kasutuselev\u00f5tt s\u00fcsinikurikastel muldadel t\u00f5i kaasa kasvuhoonegaaside suurema eraldumise atmosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4ga lihtsustatult t\u00e4hendaks suurima metsamaa hulga saavutamine ja s\u00fcsiniku suure sidumine ehk praeguse loogika rakendamine pea subsiidiumide maksumuse kohekordistamist ning k\u00f5ige tootlikuma p\u00f5llumaa v\u00e4henemist. <\/p>\n\n\n\n

K\u00f5ige parema tulemuse nii keskkonna m\u00f5ttes, sotsiaalses plaanis kui maksumuse osas annab looduskapitalil p\u00f5hinev l\u00e4henemine. <\/p>\n\n\n\n

Kogemus on olemas – Natural Capital Framework<\/h3>\n\n\n\n

Looduskapitali raamistiku (Natural Capital Framework<\/a>, mis on \u00dchendkuningriigi valitsuse 25-aastase keskkonnaplaani aluseks) tulemuseks oli istutamise suurem koondumine suurematesse linnapiirkondadesse ja nende \u00fcmbrusesse. See parandas linnaelanike juurdep\u00e4\u00e4su kvaliteetsele keskkonnale ja andis tulemuseks \u00fcldise kasu, mis on 50% suurem kui p\u00f5llumajanduspiirkondades kasutatava hektarip\u00f5hise l\u00e4henemisviisi puhul. See l\u00e4henemisviis parandas ka bioloogilist mitmekesisust ja, mis v\u00f5ib-olla k\u00f5ige olulisem, andis kliima m\u00f5ttes palju parema tulemuse, t\u00e4ites neto-nulli eesm\u00e4rgi 2050. aastaks. <\/p>\n\n\n\n

Professor Ian Bateman, Exeteri \u00fclikooli \u00e4rikooli maa-, keskkonna-, majandus- ja poliitikainstituudi direktor, \u00fctles: \u201eKindlasummaline makseviis poliitikaeesm\u00e4rkide elluviimisel on \u00fclemaailmselt nii tavaline, et selle suhteline ebat\u00f5husus j\u00e4\u00e4b m\u00e4rkamatuks. See uuring toob need puudused ilmsiks ja n\u00e4itab, et poliitika rakendamiseks v\u00f5etud otsustusmeetodil v\u00f5ib olla selle poliitika t\u00f5hususele v\u00e4ga oluline m\u00f5ju.\u201d Poliitilised otsused m\u00f5jutavad k\u00f5ike – kliimat, elurikkust, toiduturvalisust ja muidugi ka maksumaksja raha kasutamise m\u00f5istlikust.<\/p>\n\n\n\n

See, mille p\u00f5hjal otsuseid teeme, muudab meie otsuseid<\/h3>\n\n\n\n

\u201eSee ei ole v\u00e4ike tehniline probleem! Kui erinevad l\u00e4henemisviisid annavad erinevaid tulemusi, siis see, kuidas me otsuseid teeme, muudab meie otsuseid.\u201d<\/p>\n\n\n\n

“Kuidas teha maakasutuse poliitilisi otsuseid: teaduse ja majanduse integreerimine kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja toiduga seotud eesm\u00e4rkide saavutamiseks” avaldati ajakirjas PNAS (Proceedings of the National Academy of Sciences) https:\/\/www.pnas.org\/doi\/10.1073\/pnas.2407961121<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Eksperdid n\u00f5uavad fossiilk\u00fctustele kulutatud triljonite dollarite \u00fcmbersuunamist inimeste tervise, elude ja elatusvahendite kaitseks.<\/a><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Riigid \u00fcle maailma maksavad p\u00f5llumajandustoetusteks enam kui 800 miljardit dollarit aastas. \u00dcRO klassifitseeris hiljuti 87% neist toetustest kahjulikeks – need kahjustavad nii toiduga kindlustatust (mille parandamiseks need m\u00f5eldud on) ja… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1253,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,13,11],"tags":[153,98,1636,1300,72,1640,282,119,1635,1633,1400,1632,1465,1639,1637,141,1634,1629,227,147,1630,28,557,1638,1628,532,1631,17,591],"class_list":["post-1245","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-keskkonnatervis-ja-loodus","category-toit-ja-toidulisandid","tag-co2","tag-elurikkus","tag-hektaripohine-toetus","tag-kasvuhoonegaasid","tag-keskkond","tag-keskkonnaeesmargid","tag-kliima","tag-loodus","tag-looduskapital","tag-maakasutus","tag-maksud","tag-maksumaksja","tag-mets","tag-metsade-taastamine","tag-metsaistutus","tag-mikrobioom","tag-natural","tag-pindalapohised-toetused","tag-poliitika","tag-pollumajandus","tag-pollumajandustoetused","tag-roheline","tag-susinik","tag-susinikdioksiid","tag-toetused","tag-toiduained","tag-toiduturvalisus","tag-toit","tag-uro"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1245"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1245"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1245\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1252,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1245\/revisions\/1252"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1253"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1245"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1245"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}