{"id":1254,"date":"2024-11-17T10:09:05","date_gmt":"2024-11-17T10:09:05","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1254"},"modified":"2024-11-17T10:09:08","modified_gmt":"2024-11-17T10:09:08","slug":"kuidas-stress-meie-malu-ja-malestusi-pohjalikult-muudab","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1254","title":{"rendered":"Kuidas stress meie m\u00e4lu ja m\u00e4lestusi p\u00f5hjalikult muudab"},"content":{"rendered":"\n

Stress muudab seda, kuidas meie aju vastumeelsete m\u00e4lestustega tegeleb. Teadlased avastasid viisi, kuidas traumaj\u00e4rgse stressih\u00e4irega inimeste m\u00e4lu korrastada.<\/h3>\n\n\n\n

Kui komistate esitluse ajal, v\u00f5ite tunda end j\u00e4rgmisel esinemisel stressis, sest teie aju seostab teie j\u00e4rgmist esitlust selle \u00fche kehva ja vastumeelse kogemusega. Seda t\u00fc\u00fcpi stress on seotud \u00fche m\u00e4lestusega. Kuid traumaatilistest s\u00fcndmustest, nagu v\u00e4givald v\u00f5i \u00fcldine \u00e4revush\u00e4ire, p\u00f5hjustatud stress v\u00f5ib levida algsest s\u00fcndmusest palju kaugemale. Seda nimetatakse stressist p\u00f5hjustatud aversiivseks m\u00e4lu\u00fcldistuseks, kus ilutulestik v\u00f5i auto summutist tulevad paugud v\u00f5ivad vallandada hirmu\u00e4ratavad m\u00e4lestused, millel puudub seos ei ilutulestiku ega summutih\u00e4\u00e4ltega. See v\u00f5ib teid kogu p\u00e4evast r\u00f6\u00f6past v\u00e4lja viia. PTSH puhul v\u00f5ib see p\u00f5hjustada palju suuremaid negatiivseid tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n\n\n\n

Aversiivne m\u00e4lu\u00fcldistus ja PTSH<\/h3>\n\n\n\n

Ajakirjas Cell avaldatud uuringus \u00fctlevad Sheena Josselyn ja Paul Frankland, neuroteaduste ja vaimse tervise programmi vanemteadlased, et tuvastasid stressist p\u00f5hjustatud aversiivse m\u00e4lu\u00fcldistuse taga olevad bioloogilised protsessid ja toovad esile sekkumise, mis v\u00f5ib aidata taastada PTSH-ga inimeste m\u00e4lu spetsiifilisust.<\/p>\n\n\n\n

Liigne stress on kurnav<\/h3>\n\n\n\n

“Natuke stressi on hea, see ajab teid hommikul \u00fcles, kui \u00e4ratuskell heliseb, kuid liigne stress v\u00f5ib olla kurnav,” \u00fctleb Josselyn, kes juhib Kanadas m\u00e4lu uurimise \u00f5ppetooli. “Me teame, et PTSH-ga inimesed reageerivad kartlikult ohututes olukordades v\u00f5i keskkondades ning oleme leidnud viisi, kuidas piirata seda hirmutavat reaktsiooni konkreetsetele olukordadele ja potentsiaalselt v\u00e4hendada PTSH kahjulikke m\u00f5jusid.”<\/p>\n\n\n\n

Koos kolleeg dr Matthew Hilliga Calgary \u00fclikooli Hotchkissi ajuinstituudist<\/a> suutis uurimisr\u00fchm blokeerida interneuronite endokannabinoidi retseptoreid ja piirata stressist p\u00f5hjustatud aversiivset m\u00e4lu\u00fcldistust konkreetse sobiva m\u00e4lestusega.<\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Stressist p\u00f5hjustatud m\u00e4lu h\u00e4ired<\/h3>\n\n\n\n

Katsealustele tekitati \u00e4ge, kuid ohutu stress, et tekitada hirmum\u00e4lu, mida v\u00f5ivad vallandada mitteseotud ohutud olukorrad – sarnaselt sellele, kuidas PTSH inimestel avaldub.<\/p>\n\n\n\n

Seej\u00e4rel uuris t\u00f6\u00f6r\u00fchm katsealuste m\u00e4lu engramme, mis on m\u00e4lu f\u00fc\u00fcsiline esitus. Tavaliselt n\u00e4itavad engrammid v\u00e4heste neuronite aktiivsust, kuid stressist p\u00f5hjustatud m\u00e4luengrammid h\u00f5lmasid oluliselt rohkem neuroneid. Need suuremad engrammid n\u00e4itasid, et ajus on \u00fcldistatud hirmu\u00e4ratavad m\u00e4lestused, mis l\u00f6\u00f6vad v\u00e4lja isegi ohututes olukordades.<\/p>\n\n\n\n

Kui nad neid suuri engramme l\u00e4hemalt uurisid, leidsid nad, et stress p\u00f5hjustas endokannabinoidide (kehaomaste kannabinoidide) vabanemise kasvu, mis h\u00e4iris interneuronite funktsiooni, mille \u00fclesanne on piirata engrammi suurust.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lu ja endokannabinoids\u00fcsteem<\/h3>\n\n\n\n

Endokannabinoids\u00fcsteem parandab m\u00e4lu teket ja aitab seostada kogetud kogemusi konkreetsete k\u00e4itumuslike tulemustega. Mandeltuumas ehk am\u00fcgdalas, aju emotsionaalses t\u00f6\u00f6tluskeskuses, on teatud “v\u00e4ravavahi-interneuronitel\u201d spetsiaalsed endokannabinoidide retseptorid ning need aitavad piirata engrammi suurust ja m\u00e4lu spetsiifilisust. Kuid kui vabaneb liiga palju endokannabinoide, h\u00e4iritakse nende valve-interneuronite funktsioon, mis p\u00f5hjustab engrammi suurenemist.<\/p>\n\n\n\n

“Endokannabinoidi retseptorid toimivad nagu eksklusiivse klubi sametv\u00f6\u00f6. Kui stress kutsub esile liiga paljude endokannabinoidide vabanemise, langeb sametine v\u00f6\u00f6, p\u00f5hjustades \u00fcldistatumaid aversiivseid hirmum\u00e4lestusi, “selgitab Josselyn. “Blokeerides need endokannabinoidi retseptorid just nendel spetsiifilistel interneuronitel, saaksime sisuliselt \u00e4ra hoida \u00fche PTSH k\u00f5ige kurnavama s\u00fcmptomi.”<\/p>\n\n\n\n

Reklaam Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

\u00dcllatav seos stressi ja areneva aju vahel<\/h2>\n\n\n\n

2023. aastal n\u00e4itasid ajakirjas Science tehtud varasemad uuringud arenevas ajus suuremaid ja \u00fcldistatumaid m\u00e4luengramme kui t\u00e4iskasvanu ajus, mis n\u00e4gid v\u00e4lja t\u00e4pselt nagu stressist p\u00f5hjustatud m\u00e4luengrammid. Teadlased j\u00e4tkavad selle ootamatu seose uurimist. Lisaks uuritakse, kuidas igap\u00e4evased stressi tekitavad asjad m\u00f5jutavad \u00f5nnetundega seotud m\u00e4lestusi. <\/p>\n\n\n\n

“Paljud bioloogilised funktsioonid ja protsessid, mis teevad inimese m\u00e4lu keerukaks, on endiselt paljastamata, ” \u00fctleb Frankland Kanada kognitiivse neurobioloogia uurimise \u00f5ppetoolist. <\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Uurimist\u00f6\u00f6 rahastus<\/h3>\n\n\n\n

Seda uurimist\u00f6\u00f6d rahastasid Kanada terviseuuringute instituudid (CIHR), Kanada loodusteaduste ja tehnikauuringute n\u00f5ukogu (NSERC), Hollandi teadusn\u00f5ukogu, Niels Stenseni stipendium, ZonMw Memorabel, Alzheimer Nederland, Toronto kanepi- ja kannabinoidiuuringute konsortsium ja Brain Canada Foundation.<\/p>\n\n\n\n

Allikas: The Hospital for Sick Children<\/a> Viide uuringule: https:\/\/www.cell.com\/cell\/abstract\/S0092-8674(24)01216-9?<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Kanepipoliitika peaks liikuma kahjude v\u00e4hendamise ja tervise edendamise suunas, kasutades vahendeid, mida rahvatervise praktikud juba tunnevad.<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Stress muudab seda, kuidas meie aju vastumeelsete m\u00e4lestustega tegeleb. Teadlased avastasid viisi, kuidas traumaj\u00e4rgse stressih\u00e4irega inimeste m\u00e4lu korrastada. Kui komistate esitluse ajal, v\u00f5ite tunda end j\u00e4rgmisel esinemisel stressis, sest teie… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1257,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[15,7,8],"tags":[1650,431,1644,1647,1646,1648,1159,1651,1438,1652,105,1643,931,1649,1642,261,465,249,1641],"class_list":["post-1254","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-info-ja-arvamused","category-ravi-ja-ravimid","category-vaimne-tervis","tag-amugdala","tag-arevushaire","tag-aversiivne-maluuldistus","tag-endokannabinoidid","tag-endokannabioidsed-retseptorid","tag-engramm","tag-hirm","tag-interneuronid","tag-kanada","tag-kanepiuuringud","tag-lapsed","tag-malestused","tag-malu","tag-mandeltuum","tag-post-traumaatiline-stressihaire","tag-ptsd","tag-ptsh","tag-stress","tag-traumajargne-stressihaire"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1254"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1254"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1254\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1264,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1254\/revisions\/1264"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1257"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1254"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1254"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1254"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}