{"id":1304,"date":"2024-11-25T09:35:19","date_gmt":"2024-11-25T09:35:19","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1304"},"modified":"2024-11-25T10:40:43","modified_gmt":"2024-11-25T10:40:43","slug":"inimese-sudamesse-on-peidetud-salavoti-rakkude-parandamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1304","title":{"rendered":"Inimese s\u00fcdamesse on peidetud salav\u00f5ti rakkude parandamiseks"},"content":{"rendered":"\n

S\u00fcdamepump k\u00e4ivitab rakkude uuenemise! S\u00fcdamepumbaga patsiendid suudavad s\u00fcdamelihasrakke toota enam kui kuus korda kiiremini kui terve s\u00fcdamega inimesed!<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Photo by ATC Comm<\/em><\/p>\n\n\n\n

Kui raske s\u00fcdamepuudulikkus on v\u00e4ljakujunenud, siis on s\u00fcdame v\u00f5ime ennast parandada uute s\u00fcdamelihase rakkude moodustamise teel v\u00e4ga madal. Huvitaval kombel suudab s\u00fcdamepump panna kahjustatud s\u00fcdame uusi s\u00fcdamelihase rakke tootma niiv\u00f5rd h\u00e4sti, et isegi terve s\u00fcda ei suuda tempot hoida. Selline \u00fcllatus tuli v\u00e4lja Rootsi Karolinska Instituudi uuest uuringust, mis avaldati ajakirjas Circulation.<\/p>\n\n\n\n

Inimese s\u00fcdame v\u00f5ime uuendada oma lihaserakke ehk m\u00fcots\u00fc\u00fcte on v\u00e4ga piiratud. Tavalistes oludes uueneb t\u00e4iskasvanueas vaid 0,5 protsenti s\u00fcdamelihase rakkudest aastas. Mis t\u00e4hendab, et elu jooksul uueneb kuni 40% vatsakeste s\u00fcdamelihase rakkudest. Kuid mis juhtub selle v\u00f5imega, kui inimesel on raske s\u00fcdamepuudulikkus, polnud teada.<\/p>\n\n\n\n

Karolinska Instituudi teadlased kinnitasid oletust, et p\u00e4rast vigastust ehk s\u00fcdamepuudulikkuse teket langeb rakkude uuenemise kiirus veelgi. Ehk siis vigastatud s\u00fcdamelihas pole nagu viga saanud nahk, kus rakkude uuenemise protsess reeglina kiireneb. <\/p>\n\n\n\n

Kuidas k\u00e4ivitada sisemine remondimeeskond?<\/h3>\n\n\n\n

Kaugelearenenud s\u00fcdamepuudulikkusega patsientide standardravi on kirurgiliselt vasakule vatsakesele paigutatud pump, mis aitab verd edasi l\u00fckata (LVAD).<\/p>\n\n\n\n

Siit aga algavad \u00fcllatused! Teadlased avastasid, et sellise s\u00fcdamepumbaga patsiendid, kelle s\u00fcdame t\u00f6\u00f6 oli pumba t\u00f5ttu oluliselt paranenud, suutsid uusi s\u00fcdamelihasrakke toota rohkem kui kuus korda kiiremini kui terved s\u00fcdamed seda suutsid! Aastas uueneb tervelt 3,1 % s\u00fcdamelihase rakkudest!<\/p>\n\n\n\n

“Tulemused viitavad sellele, et s\u00fcdamel v\u00f5ib enda parandusmehhanismi k\u00e4ivitamiseks olemas olla peidetud v\u00f5ti,” \u00fctleb Karolinska Instituudi raku- ja molekulaarbioloogia osakonna vanemteadur Olaf Bergmann.<\/p>\n\n\n\n

Eneseparandusliku mehhanismi olemus on teadmata ja selle selgitamiseks pole \u00fchtegi h\u00fcpoteesi<\/h3>\n\n\n\n

\u00abRaske \u00f6elda. Olemasolevatest andmetest ei leia me efektile seletust, kuid n\u00fc\u00fcd j\u00e4tkame selle protsessi uurimist rakkude ja molekulaarsel tasandil,\u201d \u00fctleb Olaf Bergmann.<\/p>\n\n\n\n

Avastus avab v\u00f5imaluse t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja uusi ravimeetodeid t\u00f5siste s\u00fcdamehaigustega patsientidele. Need peavad stimuleerima s\u00fcdame v\u00f5imet end p\u00e4rast kahjustust parandada. Nii ei peaks patsiendid lootma ainult s\u00fcdamesiirdamisele v\u00f5i pumbale. <\/p>\n\n\n\n

“See annab lootust, et taastumist p\u00e4rast s\u00fcdameprobleeme saab kuidagi kiirendada,” \u00fctleb Olaf Bergmann.<\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Need treeninguvahendid pakuvad mitmek\u00fclgset lahendust erinevate lihasr\u00fchmade, sealhulgas jalgade, tuhara ja puusade treenimiseks, etsaavutada kehakuju, mida soovite. Pahkluu mansetid on varustatud rihmadega, mida saab h\u00f5lpsasti reguleerida. See tagab turvalisuse ja mugavuse treeningute ajal, v\u00f5imaldades teil keskenduda oma harjutustele, muretsemata, et rihmad maha libisevad.<\/a>\u00a0(Amazon)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

PhysioSpace 100+ parimat oma keha raskusega treenimise kaarti! Sobivad ideaalselt kodus treenimiseks s\u00f5ltumata sellest, millises vormis parasjagu olete. Kogu keha trennist kuni eakate toolitreeninguteni!<\/a>\u00a0(Amazon)<\/p>\n\n\n\n

\u00a0Treeningkaardid koju<\/a>\u00a0: parim juhend koduse treeningu harrastajatele! \u00d5ppige oma lihaseid kasutama, asendades vanad treeningu- ja joogaraamatud.\u00a0Varustuseta\u00a0: segage kaarte ja tehke treening omap\u00e4raseks! Aeg vabaneda koduste treeningute jaoks m\u00f5eldud lisatreeninguvahenditest. \u00a0Kogu keha treening<\/a>\u00a0: Iga kaardil on kirjeldus, n\u00e4pun\u00e4iteid ja l\u00f5busaid t\u00e4iendused! Parandage tervist ja vormi! Kingitus\u00a0: Ideaalne kingitus j\u00f5usaalis\u00f5pradele, j\u00f5usaalikingitus meestele ja kena t\u00e4iendus naiste kodusele treeningvarustusele. Saab kombineerida mistahes trennikavadega.<\/p>\n\n\n\n

\u00a0Tere, mina olen dr Kovalchick\u00a0ja disainisin need treeningkaardid, et pakkuda paremat ja arusaadavamat kodust treeningkogemust. Need sisaldavad teadmisi, mille olen saanud oma patsientidega t\u00f6\u00f6tades!\u00a0Ideaalne kodust treenimiseks<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas m\u00e4\u00e4rata rakkude vanust?<\/h3>\n\n\n\n

\u00dcldjuhul on raske m\u00e4\u00e4rata inimkeha rakkude vanust ja otsustada, millised rakud on uued ja millised vanad. Kuid t\u00e4nu Karolinska Instituudi t\u00fcvirakkude uurimise professori Jonas Fris\u00e9ni varem v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud meetodile on r\u00fchm suutnud \u201clugeda\u201d s\u00fcdamelihase rakkude uuenemise kiirust. Meetod p\u00f5hineb asjaolul, et radioaktiivse s\u00fcsiniku protsent atmosf\u00e4\u00e4ris ja ka meie rakkudes on alates tuumakatsetuste keelustamisest 1963. aastal pidevalt v\u00e4henenud. Igal j\u00e4rgneval aastal on \u00e4sja moodustunud rakkudes radioaktiivsust veidi v\u00e4hem, mis t\u00e4hendab, et nende tekkeaastat on v\u00f5imalik m\u00e4\u00e4rata.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Uuring: https:\/\/www.ahajournals.org\/doi\/10.1161\/CIRCULATIONAHA.123.067156<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Tavaline s\u00fcdameravim v\u00f5ib tarbetult masendust tekitada<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00fcdamepump k\u00e4ivitab rakkude uuenemise! S\u00fcdamepumbaga patsiendid suudavad s\u00fcdamelihasrakke toota enam kui kuus korda kiiremini kui terve s\u00fcdamega inimesed! Photo by ATC Comm Kui raske s\u00fcdamepuudulikkus on v\u00e4ljakujunenud, siis on s\u00fcdame… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1308,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[15,10,7],"tags":[1754,1752,1750,1258,1747,1758,1756,1753,66,1163,1749,1755,1746,1748,1751,200,1590,1757],"class_list":["post-1304","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-info-ja-arvamused","category-liikumisroom-ja-trenn","category-ravi-ja-ravimid","tag-eneseparandusvoime","tag-hupotees","tag-karolinska","tag-molekulaarbioloogia","tag-muotsuudid","tag-rakkude-eneseparandamise-voime","tag-rakkude-vanuse-maaramine","tag-ravimeetod","tag-suda","tag-sudame-isheemiatobi","tag-sudame-vatsakesed","tag-sudamehaigus","tag-sudamelihas","tag-sudamelihase-rakud","tag-sudamelihasrakud","tag-sudamepump","tag-sudamepuudulikkus","tag-sudamerakkude-taastumine"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1304"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1304"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1304\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1315,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1304\/revisions\/1315"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1308"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1304"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1304"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1304"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}