{"id":1336,"date":"2024-11-28T10:52:29","date_gmt":"2024-11-28T10:52:29","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1336"},"modified":"2024-11-28T10:52:30","modified_gmt":"2024-11-28T10:52:30","slug":"koige-levinumal-sudameklappide-haigusel-on-ootamatu-pohjus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1336","title":{"rendered":"K\u00f5ige levinumal s\u00fcdameklappide haigusel on ootamatu p\u00f5hjus!\u00a0"},"content":{"rendered":"\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Uus ulatuslik 45+ meeste uuring, mis tehtud meie naabrite &#8211; soomlaste &#8211; juures, n\u00e4itab, et insuliinitundlikus on oluline riskitegur maailmas k\u00f5ige levinuma s\u00fcdameklapihaiguse &#8211; aordistenoosi ehk s\u00fcdamest v\u00e4ljuva suurima veresoone alguse ahenemise &#8211; tekkes.<\/h4>\n\n\n\n<p>Uus teadmine avab ukse ka uutele aordistenoosi ravi ja ennetamise meetoditele. Aordistenoos on 2 protsendil \u00fcle 65-aastastest kogu maailmas.<\/p>\n\n\n\n<p>Aordi stenoos on kurnav s\u00fcdamehaigus. See p\u00f5hjustab aordiklapi ahenemist, piirates vere v\u00e4ljavoolu s\u00fcdamest. Selle \u00fcks tagaj\u00e4rgedest on, et keha varustamine hapnikurikkama verega on \u00fcha keerulisem. Aja jooksul klapp pakseneb ja j\u00e4igastub, mist\u00f5ttu s\u00fcda hakkab rohkem t\u00f6\u00f6tama, et verd kehas t\u00f5husalt edasi pumbata. Kui selle terviseprobleemiga mitte tegeleda, v\u00f5ib see j\u00e4rk-j\u00e4rgult p\u00f5hjustada kahjustusi, mis omakorda v\u00f5ivad p\u00f5hjustada eluohtlikke t\u00fcsistusi, nagu s\u00fcdamepuudulikkus.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Aordiklapi stenoosi s\u00fcmptomid<\/h3>\n\n\n\n<p>Aordikitsenemust p\u00f5devatel inimestel v\u00f5ib s\u00fcmptomite tekkele kuluda aastaid. S\u00fcmptomiteks on n\u00e4iteks valu rinnus, v\u00e4simus, \u00f5hupuudus ja s\u00fcdamepekslemine. M\u00f5nel inimesel ei pruugi tunnetatavad s\u00fcmptomid kunagi tekkida, kuid neil v\u00f5ib siiski olla s\u00fcdamepuudulikkuse ja surma oht. Varem teadaolnud aordistenoosi riskitegurid on vanus, meesugu, k\u00f5rge verer\u00f5hk, suitsetamine ja diabeet.<\/p>\n\n\n\n<p>Reklaam <strong>SUUREP\u00c4RANE KINGIIDEE!<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"679\" height=\"679\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/71pzg7zGvL._AC_SX679_.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-728\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/71pzg7zGvL._AC_SX679_.jpg 679w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/71pzg7zGvL._AC_SX679_-300x300.jpg 300w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/71pzg7zGvL._AC_SX679_-150x150.jpg 150w\" sizes=\"(max-width: 679px) 100vw, 679px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/amzn.to\/3zRELee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow sponsored\" title=\"\">Need treeninguvahendid pakuvad mitmek\u00fclgset lahendust erinevate lihasr\u00fchmade, sealhulgas jalgade, tuhara ja puusade treenimiseks, etsaavutada kehakuju, mida soovite. Pahkluu mansetid on varustatud rihmadega, mida saab h\u00f5lpsasti reguleerida. See tagab turvalisuse ja mugavuse treeningute ajal, v\u00f5imaldades teil keskenduda oma harjutustele, muretsemata, et rihmad maha libisevad.<\/a>\u00a0(Amazon)<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mis on insuliiniresistentsus?<\/h3>\n\n\n\n<p>Insuliiniresistentsus tekib siis, kui rakud ei reageeri t\u00f5husalt insuliinile, vere gl\u00fckoositaseme reguleerimise eest vastutavale hormoonile. Vastuseks toodab keha normaalse gl\u00fckoositaseme s\u00e4ilitamiseks rohkem insuliini, mis p\u00f5hjustab vere insuliinitaseme t\u00f5usu (h\u00fcperinsulineemia) ja mis l\u00f5puks tervise halvenemisena tunda annab. Insuliiniresistentsus tekib sageli aastaid enne II t\u00fc\u00fcpi diabeedi tekkimist.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringus anal\u00fc\u00fcsisid teadlased 10 144 Soome mehe andmeid, kes olid vanuses 45\u201373 aastat ja kellel algselt aordiahenemist polnud. Uuringu alguses m\u00f5\u00f5tsid teadlased mitmeid biomarkereid, sealhulgas neid, mis olid seotud h\u00fcperinsulineemia ja\/v\u00f5i insuliiniresistentsusega. P\u00e4rast keskmist 10,8-aastast j\u00e4lgimisperioodi diagnoositi aordiahenemine 116 mehel (1,1%).<\/p>\n\n\n\n<p>Reklaam <strong>SUUREP\u00c4RANE KINGIIDEE!<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"679\" height=\"679\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/71T2ELC89L._AC_SX679_.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1009\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/71T2ELC89L._AC_SX679_.jpg 679w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/71T2ELC89L._AC_SX679_-300x300.jpg 300w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/71T2ELC89L._AC_SX679_-150x150.jpg 150w\" sizes=\"(max-width: 679px) 100vw, 679px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>\u00a0\u00a0<a href=\"https:\/\/amzn.to\/3zX0bXM\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow sponsored\" title=\"\">Bitvae C5 juhtmeta vesihambapuhastusvahend. Puhastusvalikud igak\u00fclgseks suuhoolduseks: tootel on 3 re\u017eiimi ja 5 intensiivsuse seadistust, mis tagab \u00f5rna ja tundliku v\u00f5i s\u00fcgava ja v\u00f5imsa hammaste puhastamise isikup\u00e4rase kogemuse. Edendab igemete tervist, v\u00e4rsket hinge\u00f5hku ja loob s\u00e4ravaid naeratusi! (Amazon)<\/a><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas on seotud insuliiniresistentsus ja aordiklapi stenoos?<\/h3>\n\n\n\n<p>Teadlased tuvastas mitu insuliiniresistentsusega seotud biomarkerit \u2013 nagu insuliini tase t\u00fchja k\u00f5huga, insuliini tase 30 minuti ja 120 minuti p\u00e4rast, proinsuliini ja seerumi C-reaktiivse valgu tase \u2013, mis olid seotud suurenenud aordiahenemise riskiga. Need biomarkerid j\u00e4id aordiahenemise olulisteks ennustajateks isegi p\u00e4rast muude teadaolevatele riskiteguritele, nagu kehamassiindeksi (KMI) ja k\u00f5rge verer\u00f5huga kohandamist v\u00f5i diabeedi v\u00f5i aordiklapi v\u00e4\u00e4rarenguga osalejate v\u00e4ljaj\u00e4tmist.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;See uudne leid toob esile, et insuliiniresistentsus v\u00f5ib olla aordistenoosi osas oluline ja muudetav riskitegur,&#8221; \u00fctleb juhtiv autor dr Johanna Kuusisto Kuopio \u00fclikooli haiglast.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Uus v\u00f5imalus aordiklapi stenoosi ennetamiseks<\/h3>\n\n\n\n<p>&#8220;Kuna insuliiniresistentsus on l\u00e4\u00e4ne populatsioonides tavaline, v\u00f5ib metaboolse tervise juhtimine olla uus l\u00e4henemisviis aordistenoosi riski v\u00e4hendamiseks ja s\u00fcdame-veresoonkonna tervise parandamiseks vananeva elanikkonna seas. J\u00e4rgnevate uuringutega tuleb kindlaks teha, kas insuliinitundlikkuse parandamine selliste meetmete abil nagu kehakaalu kontroll ja treening v\u00f5ib aidata haigusseisundit v\u00e4ltida.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Ajakirjas Annals of Medicine avaldatud uuringutulemused on esimesed, mis t\u00f5stavad esile selle varem tundmatu riskiteguri. On lootust, et selle&nbsp; klapikitsenemise ja insuliiniresistentsuse seose teadasaamine&nbsp; v\u00f5ivad avanevad uued v\u00f5imalused ka haiguse ennetamiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuring <a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/07853890.2024.2419996\">https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/07853890.2024.2419996<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Loe ka  <a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1330\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"\">1. t\u00fc\u00fcpi diabeedi raviks on n\u00fc\u00fcd uus v\u00f5imalus<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Reklaam <strong>SUUREP\u00c4RANE KINGIIDEE!<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"342\" height=\"342\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/81T-FIQF43L._SX342_.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-715\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/81T-FIQF43L._SX342_.jpg 342w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/81T-FIQF43L._SX342_-300x300.jpg 300w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/81T-FIQF43L._SX342_-150x150.jpg 150w\" sizes=\"(max-width: 342px) 100vw, 342px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/amzn.to\/4bR9fL2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow sponsored\" title=\"\">Emily Nagoski kirjutatud New York Timesi bestseller Come As You Are sisaldab uut teavet ja uuringuid t\u00e4helepanu, iha ja naudingute kohta, mis muudavad teie seksuaalelu radikaalselt.<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Suure osa 20. ja 21. sajandist oli naiste seksuaalsus teaduses kaardistamata ala, mida uuriti palju harvemini \u2013 ja palju v\u00e4hem t\u00f5siselt \u2013 kui meeste seksuaalsust. Come As You Are n\u00e4itab teadusele toetudes, et enesekindluse ja r\u00f5\u00f5muga t\u00e4idetud seksuaalelu ei s\u00f5ltu sinu kehakujust. Lugematu hulk naisi on Nagoski juhendi kaudu \u00f5ppinud, et sellised asjad nagu stress, meeleolu, usaldus ja ettekujutus oma kehast ei ole naise seksuaalse heaolu perifeersed tegurid; nad on selles kesksel kohal. Sa oled seksuaalselt terviklik, olles ise. See v\u00e4ljaanne dem\u00fcstifitseerib seksiteaduse,\u00a0<a href=\"https:\/\/amzn.to\/4bR9fL2\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow sponsored\" title=\"\">et iga\u00fcks saaks nautida paremat seksuaalelu, kui varem v\u00f5imalikuks pidas.<\/a>\u00a0(Amazon)<\/p>\n\n\n\n<p>Viide uuringule: The Journal of Sex Research\u00a0<a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/00224499.2024.2391105\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"\">https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/full\/10.1080\/00224499.2024.2391105<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Loe ka&nbsp;<a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=66\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Kuidas luua tervislik ja \u00f5nnelik suhe?<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uus ulatuslik 45+ meeste uuring, mis tehtud meie naabrite &#8211; soomlaste &#8211; juures, n\u00e4itab, et insuliinitundlikus on oluline riskitegur maailmas k\u00f5ige levinuma s\u00fcdameklapihaiguse &#8211; aordistenoosi ehk s\u00fcdamest v\u00e4ljuva suurima veresoone&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1339,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,15,7,11],"tags":[1786,1780,1788,1787,1791,543,886,814,1782,1785,802,1792,1781,803,921,1794,22,1784,1795,425,1790,66,1755,1789,1590,1793,928,1783,813],"class_list":["post-1336","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-info-ja-arvamused","category-ravi-ja-ravimid","category-toit-ja-toidulisandid","tag-aordiahenemine","tag-aordiklapi-stenoos","tag-aordiklapp","tag-aort","tag-c-reaktiivne-valk","tag-diabeet","tag-diabeetikud","tag-glukoos","tag-glukoositase","tag-huperinsulineemia","tag-insuliin","tag-insuliin-tuhja-kohuga","tag-insuliiniresistentsus","tag-insuliinitundlikkus","tag-kehamassiindeks","tag-klapikitsenemine","tag-kmi","tag-kuopio","tag-proinsuliin","tag-soome","tag-stenoos","tag-suda","tag-sudamehaigus","tag-sudameklapp","tag-sudamepuudulikkus","tag-tuhja-kohu-insuliin","tag-vererohk","tag-vereseerum","tag-veresuhkur"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1336"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1336"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1336\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1342,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1336\/revisions\/1342"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1339"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1336"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1336"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1336"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}