{"id":1377,"date":"2024-12-02T17:23:55","date_gmt":"2024-12-02T17:23:55","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1377"},"modified":"2024-12-03T15:42:58","modified_gmt":"2024-12-03T15:42:58","slug":"millises-riigis-on-kodud-koige-suitsuvabamad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1377","title":{"rendered":"Millises riigis on kodud k\u00f5ige suitsuvabamad?"},"content":{"rendered":"\n

Euroopas on keskmiselt suitsuvabad seitse kodu k\u00fcmnest, kuid vahed riikide vahel on v\u00e4ga suured. Kreeka j\u00e4i k\u00fcsitluses 12 riigi seas viimaseks.<\/h4>\n\n\n\n

Kreeka j\u00e4i k\u00fcsitluses 12 riigi seas viimaseks – suitsetamine on seal lubatud enam kui pooltes kodudes. Rumeenias, Bulgaarias ja Hispaanias lubatakse suitsetamist enam kui neljas kodus k\u00fcmnest. Inglismaa saavutas 12 hulgast k\u00f5rgeima punktisumma – seal on k\u00fcmnest kodust suitsuvabad enam kui kaheksa. Inglismaale j\u00e4rgnevad Iirimaa, L\u00e4ti ja Itaalia.<\/p>\n\n\n\n

Suitsuvabade kodude osakaal kasvab, kuid edasiminek on liiga aeglane<\/h3>\n\n\n\n

Uuringu autor on Olena Tigova Kataloonia Onkoloogia Instituudi tubakakontrolli osakonnast. Ta \u00fctles: “Tubakasuitsuga kokkupuude on kahjulik nii t\u00e4iskasvanutele kui ka lastele igas keskkonnas. Alates 2004. aastast on paljud Euroopa riigid kehtestanud seadused, mis piiravad suitsetamist avalikes kohtades. Privaatsed ruumid, eriti kodud, j\u00e4\u00e4vad aga suitsetamise ja tubakasuitsuga kokkupuutumise tavaliseks kohaks.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Igas uuringus osalenud riigis k\u00fcsitleti ligikaudu 1000 inimest (kokku 11 734 inimest). Need inimesed valiti hoolikalt v\u00e4lja esindama iga riigi elanikkonda ja neid intervjueeriti n\u00e4ost n\u00e4kku aastatel 2017\u20132018. Neilt k\u00fcsiti, kas nende kodus on suitsetamine lubatud ja kui jah, siis kas suitsetamisel on siseruumides ka mingeid piiranguid.<\/p>\n\n\n\n

Uuring n\u00e4itas, et ligikaudu 70% k\u00f5igist k\u00fcsitletud inimestest ei luba oma kodus suitsetada. Veel 18% \u00fctles, et neil on teatud reeglid, kuid nende kodud pole t\u00e4ielikult suitsuvabad. \u00dcllatuslikult lubatakse k\u00fclastajatel suitsetada umbes 13% kodudest, kus \u00fchtegi suitsetajat ei ela. <\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

K\u00f5rge kontsaga kingad on veidi suured? Pahkluud valutavad? See asi on n\u00fc\u00fcd LAHENDATUD! HeelzFirst muudab kingad h\u00e4stiistuvaks – tunned end palju mugavamalt.\u00a0<\/a><\/p>\n\n\n\n

KANNA KONTSAKINGI ILMA VALUTA \u2013 j\u00e4tke h\u00fcvasti villide, valutavate pahkluude ja nahapaksenditega. T\u00e4nu HeelzFirst Patent Pending disainile n\u00e4evad kingad paremad v\u00e4lja ja sa tunned end paremini. K\u00e4es on kontsakinga hooaeg!<\/p>\n\n\n\n

HeelzFirst on t\u00e4iuslik kombinatsioon mugavusest ja toest. Need on tehtud naiste poolt ja naistele. HeelzFirst teeb imesid ja n\u00e4eb h\u00e4mmastavat hea v\u00e4lja!<\/p>\n\n\n\n

Need on valmistatud hingavast kergest kangast. HeelzFirst on ideaalne k\u00f5igile kontsas\u00f5pradele. Kontsakingad on j\u00e4\u00e4nud kapi tagaotsa? Saate neid n\u00fc\u00fcd kanda!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Suitsuvabade kodude osakaal riigiti <\/h2>\n\n\n\n

Inglismaa 84,5%<\/p>\n\n\n\n

Iirimaa 79,4%<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4ti 78,9%<\/p>\n\n\n\n

Itaalia 75,8%<\/p>\n\n\n\n

Saksamaa 75,0%<\/p>\n\n\n\n

Portugal 74,0%<\/p>\n\n\n\n

Poola 69,6%<\/p>\n\n\n\n

Prantsusmaa 65,1%<\/p>\n\n\n\n

Hispaania 57,6%<\/p>\n\n\n\n

Bulgaaria 56,6%<\/p>\n\n\n\n

Rumeenia 55,2%<\/p>\n\n\n\n

Kreeka 44,4%<\/p>\n\n\n\n

“P\u00f5hja-Euroopa riikides on rohkem suitsuvabasid kodusid, samas kui Ida-Euroopas ja v\u00e4hem j\u00f5ukates riikides on rohkem kodusid, kus kehtivad suitsetamispiirangud, mis lubavad suitsetada teatud piirkondades v\u00f5i teatud juhtudel,” \u00fctles Olena Tigova.<\/p>\n\n\n\n

Mis soodustab suitsuvaba kodu?<\/h3>\n\n\n\n

Uurijad uurisid ka muid tegureid, mis n\u00e4ivad m\u00f5jutavat kodus suitsetamise reegleid. Nad leidsid, et suitsuvaba kodu on t\u00f5en\u00e4olisem naistel, vanematel inimestel, k\u00f5rgema haridustasemega inimestel ja neil, kes elavad koos lastega.<\/p>\n\n\n\n

Laste osas paistavad negatiivselt silma Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ning Serbia, kus 60% lastest elab tubakasuitsustes kodudes. Suitsu sissehingamine tekitab hingamisteede p\u00f5letikke, raskendab astmat, keskk\u00f5rva p\u00f5letikku ning v\u00f5ib p\u00f5hjustada imikute \u00e4kksurma. <\/p>\n\n\n\n

Tigova lisas: “Meie tulemused n\u00e4itavad, et suitsuvabade kodude arv suureneb Euroopas j\u00e4rk-j\u00e4rgult igal aastal umbes 1%. Selle aeglase tempo juures v\u00f5ib aga kuluda veel 30 aastat, enne kui k\u00f5ik kodud Euroopas suitsuvabaks muutuvad. Asjade kiirendamiseks on h\u00e4davajalikud tugevamad tubakapiiramise meetmed.\u201d Eelk\u00f5ige m\u00f5eldakse selle all suitsetamise j\u00e4tkuvat piiramist t\u00f6\u00f6kohtadel ja avalikes kohtades, aga ka eravaldustes – n\u00e4iteks autodes. <\/p>\n\n\n\n

Kodus suitsetamise ohud ja kulud on v\u00e4ga k\u00f5rged<\/h3>\n\n\n\n

Dr Filippos Filippidis, kes on Euroopa Hingamisteede \u00dchingu tubakakontrolli komitee esimees ja \u00dchendkuningriigi Imperial College’i rahvatervise lektor ning ei osalenud uuringus, \u00fctles: “Kuigi on hea n\u00e4ha, et rohkem kodusid muutub suitsuvabaks, n\u00e4itab see uuring, et on riike, mis on kaugele maha j\u00e4\u00e4nud ja et areng on liiga aeglane. <\/p>\n\n\n\n

Kogu Euroopas suitsetavad miljonid inimesed endiselt ja veel miljonid puutuvad kokku passiivse suitsetamisega. Kodude suitsuvabaks muutmine kaitseb lapsi ja t\u00e4iskasvanuid passiivse suitsetamise eest ning v\u00f5ib aidata ka suitsetajatel suitsetamist v\u00e4hendada v\u00f5i sellest loobuda.<\/p>\n\n\n\n

Suitsetamise kulud Euroopas nii riigi rahakotile kui ka rahva tervisele on liiga k\u00f5rged. Vajame k\u00f5ikeh\u00f5lmavaid suitsuvabaduse seadusi ja vabalt k\u00e4ttesaadavat tuge, et aidata inimestel suitsetamisest loobuda.\u201d<\/p>\n\n\n\n

https:\/\/publications.ersnet.org\/content\/erjor\/early\/2024\/10\/31\/2312054100950-2024<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Emory \u00fclikooli ja Grady Health Systemi arstid n\u00e4itasid, et kaks korda aastas tehtav s\u00fcst v\u00e4hendab infektsiooniriski 96%. See on t\u00f5husam kui senised ravimid<\/a><\/p>\n\n\n\n

Reklaam KINGIIDEE!<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

    Bitvae C5 juhtmeta vesihambapuhastusvahend. Puhastusvalikud igak\u00fclgseks suuhoolduseks: tootel on 3 re\u017eiimi ja 5 intensiivsuse seadistust, mis tagab \u00f5rna ja tundliku v\u00f5i s\u00fcgava ja v\u00f5imsa hammaste puhastamise isikup\u00e4rase kogemuse. Edendab igemete tervist, v\u00e4rsket hinge\u00f5hku ja loob s\u00e4ravaid naeratusi! (Amazon)<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Euroopas on keskmiselt suitsuvabad seitse kodu k\u00fcmnest, kuid vahed riikide vahel on v\u00e4ga suured. Kreeka j\u00e4i k\u00fcsitluses 12 riigi seas viimaseks. Kreeka j\u00e4i k\u00fcsitluses 12 riigi seas viimaseks – suitsetamine on… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1379,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,14],"tags":[1831,305,1833,699,1832,1828,105,1830,397,942,217,1834,1826,1827,1829,216],"class_list":["post-1377","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-ilu","tag-akksurm","tag-astma","tag-hingamisteede-poletikud","tag-inglismaa","tag-keskkorva-poletik","tag-kreeka","tag-lapsed","tag-passiivne-suitsetamine","tag-poletik","tag-sigaretid","tag-suitsetamine","tag-suitsetamine-kodus","tag-suitsuvaba","tag-suitsuvaba-kodu","tag-tubakakontroll","tag-tubakas"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1377"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1377"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1377\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1395,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1377\/revisions\/1395"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1379"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1377"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1377"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1377"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}