![\"\"](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/Low-Res_Cardiomyocyte-TT_heart-failure-with-cBIN1-therapy_Green.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nFluorestsentsmikroskoobi pilt ravitud s\u00fcdamerakkudest, mis on saanud cBIN1 geeniteraapiat. Roheline n\u00e4itab rakumembraanide asukohta. Mikroskoopiline arhitektuur on l\u00e4hedal normaalsele. Foto Hong lab<\/em> Teadlased keskendusid kriitilise s\u00fcdamevalgu cBIN1 (mida v\u00f5iks eesti keeles nimetada ka s\u00fcdame sillaintegraatoriks) taastamisele. Nad teadsid, et cBIN1 tase on s\u00fcdamepuudulikkusega patsientidel madalam ja mida madalam see on, seda suurem on raske haiguse oht. “Kui cBIN1 on maas, siis teame, et patsientidel ei l\u00e4he h\u00e4sti,” \u00fctleb Robin Shaw, Utah’ \u00fclikooli s\u00fcdame-veresoonkonna uuringute ja koolituse instituudi (CVRTI) juht ja uuringu kaasautor uuringu kohta. “Ei ole vaja olla raketiteadlane, et k\u00fcsida:” Mis juhtub, kui me selle tagasi p\u00f6\u00f6rame?\u201d\u201d<\/p>\n\n\n\n Et proovida ja t\u00f5sta cBIN1 taset s\u00fcdamepuudulikkuse korral, v\u00f5tsid teadlased ette geeniteraapias tavaliselt kasutatava kahjutu viiruse, et viia s\u00fcdamerakkudesse cBIN1 geeni t\u00e4iendav koopia. Nad s\u00fcstisid viiruse s\u00fcdamepuudulikkusega sigade vereringesse. Viirus liikus vereringe kaudu s\u00fcdamesse ja viis cBIN1 geeni s\u00fcdamerakkudesse.<\/p>\n\n\n\n Tavaliselt p\u00f5hjustab sigadele laboris tekitatud s\u00fcdamepuudulikkus m\u00f5ne kuu jooksul surma. Kuid k\u00f5ik neli siga, kes said geeniteraapiat, elasid uuringu l\u00f5puni ehk kuus kuud.<\/p>\n\n\n\n Oluline on see, et ravi ei takistanud mitte ainult s\u00fcdamepuudulikkuse s\u00fcvenemist, vaid m\u00f5ned s\u00fcdamefunktsiooni p\u00f5hin\u00e4itajad lausa paranesid. See viitab, et kahjustatud s\u00fcdame seisund lausa paranes.<\/p>\n\n\n\n Shaw r\u00f5hutab, et olemasolevate kahjustuste tagasip\u00f6\u00f6ramine on v\u00e4ga ebatavaline. “S\u00fcdamepuudulikkuse uuringute ajaloos pole me sellist efektiivsust n\u00e4inud, ” \u00fctleb Shaw. Varasemad s\u00fcdamepuudulikkuse ravikatsed on n\u00e4idanud s\u00fcdamefunktsiooni paranemist suurusj\u00e4rgus 5\u201310%. cBIN1 geeniteraapia parandas funktsiooni 30%. “Nagu \u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev,” lisab Shaw.<\/p>\n\n\n\n Ravitud s\u00fcdamete t\u00f5husus vere pumpamisel, mis on s\u00fcdamepuudulikkuse raskusastme p\u00f5hin\u00e4itaja, t\u00f5usis aja jooksul \u2013 mitte t\u00e4iesti terve s\u00fcdame tasemeni, vaid tervele s\u00fcdamele l\u00e4hemale. S\u00fcdamed olid ka v\u00e4hem laienenud ja v\u00e4hem \u00f5henenud, olles v\u00e4limuselt l\u00e4hedasemad tervele s\u00fcdamele. Hoolimata asjaolust, et kogu uuringu v\u00e4ltel kogesid geeni\u00fclekandega loomad samasugust kardiovaskulaarset stressi, mis oli p\u00f5hjustanud nende s\u00fcdamepuudulikkuse, taastas ravi \u00fche s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gi kohta pumbatava vere koguse tagasi t\u00e4iesti normaalsele tasemele.<\/p>\n\n\n\n Reklaam<\/p>\n\n\n\n Suurep\u00e4rane treeninguvahend nii vanadele kui noortele! V\u00f5ib panna laua alla arvutiga t\u00f6\u00f6tades, diivani ette teleka vaatamisel ja lauale k\u00e4te ja s\u00fcdame treenimiseks.<\/a><\/p>\n\n\n\n “Kuigi loomad kannatasid endiselt s\u00fcdamepuudulikkuse esilekutsunud stressi all, n\u00e4gime ravi saanud loomadel s\u00fcdamefunktsiooni taastumist ja ka s\u00fcdame stabiliseerumist v\u00f5i kahanemist,” \u00fctleb farmakoloogia ja toksikoloogia teadlane ning USA CVRTI uurija ja uuringu kaasautor TingTing Hong. “Me nimetame seda tagasi-\u00fcmberkujundamiseks (reverse remodeling). Protsess viib tagasi selle juurde, milline peaks normaalne s\u00fcda v\u00e4lja n\u00e4gema.<\/p>\n\n\n\n Koos partneri TikkunLev Therapeuticsiga kohandab meeskond praegu geeniteraapiat inimestel kasutamiseks ja kavatseb 2025. aasta s\u00fcgisel taotleda FDA-lt heakskiitu inimeste kliiniliseks uuringuks. Kuigi teadlased on seniste tulemuste t\u00f5ttu p\u00f5nevil, peab teraapia siiski veel l\u00e4bima toksikoloogilised testid ja muud katsed. Ja nagu paljude geeniteraapiate puhul peab veel n\u00e4itama, kas see toimib inimestel, kes on omandanud loomuliku immuunsuse seda geeniravi \u201csissekandva\u201d viiruse vastu.<\/p>\n\n\n\n Kuid teadlased on optimistlikud. “Kui n\u00e4ete suurte loomadega tehtud katsete tulemusi, kelle f\u00fcsioloogia on inimese f\u00fcsioloogiale v\u00e4ga l\u00e4hedane, paneb see m\u00f5tlema,\u201d \u00fctleb Hong. “See inimeste haigus, mis m\u00f5jutab rohkem kui kuut miljonit ameeriklast – v\u00f5ib-olla on see midagi, mida saame ravida.”<\/p>\n\n\n\n These results published as \u201cCardiac Bridging Integrator 1 Gene Therapy Rescues Chronic Non-ischemic Heart Failure in Minipigs\u201d<\/a> in npj Regenerative Medicine.<\/em><\/p>\n\n\n\n Loe ka Skisofreenia raviks on uued ja huvitavad v\u00f5imalused<\/a><\/p>\n\n\n\n
<\/p>\n\n\n\nS\u00fcdamefunktsiooni enneolematu taastumine<\/h3>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/81Fz-JcpdAL._AC_SX679_.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nKatsed inimeste peal algavad eeldatavasti 2025. aasta s\u00fcgisel<\/h3>\n\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/71pzg7zGvL._AC_SX679_.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n