{"id":1475,"date":"2024-12-12T14:42:20","date_gmt":"2024-12-12T14:42:20","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1475"},"modified":"2024-12-12T14:43:25","modified_gmt":"2024-12-12T14:43:25","slug":"tehisaru-avastas-polverontgen-naitab-kas-sa-jood-olut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1475","title":{"rendered":"Tehisaru avastas &#8211; p\u00f5lver\u00f6ntgen n\u00e4itab, kas sa jood \u00f5lut"},"content":{"rendered":"\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Uuring n\u00e4itab, kui kergesti suudab AI ehk tehisaru anda \u00f5igeid vastuseid \u2026 valedel p\u00f5hjustel. Tehisaru anal\u00fc\u00fcs on k\u00fcll \u00fclit\u00e4pne, kuid tulemus v\u00f5ib olla eksitav.<\/h4>\n\n\n\n<p>Tehisintellekt v\u00f5ib olla kasulik vahend arstidele ja teadlastele diagnostiliste piltide t\u00f5lgendamisel. Kui radioloog suudab r\u00f6ntgenpildi abil tuvastada luumurde ja muid k\u00f5rvalekaldeid, n\u00e4eb tehisintellekt mustreid, mida inimesed ei suuda n\u00e4ha. See annab v\u00f5imaluse parandada meditsiiniliste piltide anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuring n\u00e4itab, et tehisintellekti piltide anal\u00fc\u00fcsi v\u00f5ime on trikiga asi. Tehisaru anal\u00fc\u00fcs on k\u00fcll \u00fclit\u00e4pne, kuid tulemus v\u00f5ib olla eksitav. P\u00f5hjuseks on tehisaru \u00f5ppimisprotsess, mida inglise keeles nimetatakse shortcut learning ehk eesti keeles v\u00f5iks \u00f6elda otsetee-\u00f5pe.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">\u00d5lle- ja ubader\u00f6ntgen<\/h3>\n\n\n\n<p>Uurijad anal\u00fc\u00fcsisid enam kui 25 000 p\u00f5lvedest tehtud r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tet ja leidsid, et tehisaru v\u00f5ib sealt leida meditsiiniga ja tervisega mitteseotud ja ebausutavaid tunnuseid &#8211; n\u00e4iteks seda, kas patsiendid s\u00f5id k\u00fcpsetatud ube v\u00f5i j\u00f5id \u00f5lut. Kuigi neil j\u00e4reldustel pole meditsiinilist alust, on need \u00fcllatava t\u00e4psustasemega, \u201clugedes\u201d andmetest peeneid mustreid ja tehes seda soovimatult.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Kuigi tehisintellektil on potentsiaali muuta meditsiinilist kuvamist, peame olema ettevaatlikud,&#8221; \u00fctleb uuringu vanemautor dr Peter Schilling, Dartmouthi tervisekeskuse Dartmouthi Hitchcocki meditsiinikeskuse ortopeediakirurg ja Dartmouthi Geiseli instituudi ortopeedia abiprofessor.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/pexels-biancasalgado-15183047-683x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1480\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/pexels-biancasalgado-15183047-683x1024.jpg 683w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/pexels-biancasalgado-15183047-200x300.jpg 200w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/pexels-biancasalgado-15183047-768x1152.jpg 768w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/pexels-biancasalgado-15183047-1024x1536.jpg 1024w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/pexels-biancasalgado-15183047-1365x2048.jpg 1365w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/pexels-biancasalgado-15183047-scaled.jpg 1707w\" sizes=\"(max-width: 683px) 100vw, 683px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><em>Photo by Bianca Salgado<\/em><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Inimesed seda ei n\u00e4e<\/h3>\n\n\n\n<p>&#8220;Need mudelid n\u00e4evad mustreid, mida inimesed ei n\u00e4e, kuid mitte k\u00f5ik nende tuvastatud mustrid pole t\u00e4henduslikud ega usaldusv\u00e4\u00e4rsed,&#8221; \u00fctleb Schilling. &#8220;Nende riskide m\u00f5istmine on \u00fclioluline, et v\u00e4ltida eksitavaid j\u00e4reldusi ja tagada teaduslik terviklikkus.&#8221;<\/p>\n\n\n\n<p>Teadlased uurisid, kuidas tehisaru tugineb sageli esinevatele segavatele muutujatele, nagu erinevused r\u00f6ntgeniseadmetes v\u00f5i kliinilise saidi markerites, et teha j\u00e4reldusi, millel pole meditsiinilist t\u00e4hendust. Katsed neid probleeme k\u00f5rvaldada olid vaid v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral edukad &#8211; tehisaru lihtsalt &#8220;\u00f5ppis&#8221; muude peidetud andmemustrite p\u00f5hjal.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;See l\u00e4heb kaugemale rassist v\u00f5i soost tulenevatest eelarvamustest,&#8221; \u00fctleb uuringu kaasautor ja Dartmouth Hitchcocki masin\u00f5ppeteadlane Brandon Hill. &#8220;Leidsime, et algoritm v\u00f5ib isegi \u00f5ppida m\u00e4\u00e4ratlema r\u00f6ntgenpildi tegemise aastat. Kui takistate tal \u00fche elemendi j\u00e4rgi \u00f5ppimast, \u00f5pib see hoopis teise j\u00e4rgi, mida ta varem ignoreeris. On oht, et see v\u00f5ib viia m\u00f5ne v\u00e4ga veidra v\u00e4iteni ja teadlased peavad olema teadlikud sellest, kui kergesti see selle tehnika kasutamisel juhtub.&#8221;<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Tehisaru ei n\u00e4e ega arutle inimese moodi<\/h3>\n\n\n\n<p>Tulemused r\u00f5hutavad vajadust rangete hindamisstandardite j\u00e4rele tehisintellektil p\u00f5hinevates meditsiiniuuringutes. Liigne tuginemine standardsetele algoritmidele ilma p\u00f5hjalikuma kontrollita v\u00f5ib viia ekslike kliiniliste arusaamade ja raviviisideni.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;T\u00f5endamiskoormus lihtsalt t\u00f5useb, kui on vaja kasutada tehisaru mudeleid uute mustrite avastamiseks meditsiinis,&#8221; \u00fctleb Hill. &#8220;Osa probleemist on meie endi eelarvamus. On uskumatult lihtne langeda l\u00f5ksu, eeldades, et mudel &#8220;n\u00e4eb&#8221; samamoodi, nagu meie. Tegelikult ta ei n\u00e4e samamoodi.&#8221;<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Tehisaru on peaaegu nagu tulnuka intelligentsiga tegelemine,&#8221; j\u00e4tkab Hill. &#8220;Kui tahate \u00f6elda, et mudel &#8220;petab&#8221;, kuid see antropomorfiseerib tehnoloogiat. Tehisaru \u00f5ppis, kuidas talle antud \u00fclesannet lahendada, kuid mitte tingimata nii, nagu inimene seda teeks. Seal pole loogikat ega arutlusk\u00e4iku, nagu me tavaliselt seda m\u00f5istame.&#8221;<\/p>\n\n\n\n<p>Uuring <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41746-021-00438-z\">https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41746-021-00438-z<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Loe ka <a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1290\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"\">Kas Jumal oli Maad ja elu luues pigem bioloog v\u00f5i filosoof?<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Uuring n\u00e4itab, kui kergesti suudab AI ehk tehisaru anda \u00f5igeid vastuseid \u2026 valedel p\u00f5hjustel. Tehisaru anal\u00fc\u00fcs on k\u00fcll \u00fclit\u00e4pne, kuid tulemus v\u00f5ib olla eksitav. Tehisintellekt v\u00f5ib olla kasulik vahend arstidele&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1482,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[15,7],"tags":[1957,1959,1185,1963,1962,1960,1961,1958,79],"class_list":["post-1475","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-info-ja-arvamused","category-ravi-ja-ravimid","tag-ai","tag-analuus","tag-ope","tag-oppeprotsess","tag-otsetee","tag-rontgen","tag-shortcut-learning","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1475"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1475"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1475\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1484,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1475\/revisions\/1484"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1475"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1475"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1475"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}