{"id":1511,"date":"2024-12-19T09:58:57","date_gmt":"2024-12-19T09:58:57","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1511"},"modified":"2024-12-19T10:10:28","modified_gmt":"2024-12-19T10:10:28","slug":"siitakest-tehtud-toit-aitab-pidurdada-ohtlikku-maksahaigust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1511","title":{"rendered":"\u0160iitakest tehtud toit aitab pidurdada ohtlikku maksahaigust"},"content":{"rendered":"\n<h4 class=\"wp-block-heading\">\u0160iitakest ehk tammeseenest tehtud ekstrakti kasutamine maksap\u00f5letiku ajal v\u00f5ib \u00e4ra hoida eluohtliku tsirroosi tekke.<\/h4>\n\n\n\n<p>Krooniline maksakahjustus v\u00f5ib p\u00f5hjustada maksap\u00f5letikku ehk hepatiiti, mis p\u00f5hjustab maksafibroosi ehk sidekoestumist ja maksarakkude h\u00e4vingut. Kollageeni ja muude kiuliste kudede kogunemine kiireneb, kui hepatiidi ajal aktiveeruvad maksa t\u00e4htrakud. Selle tulemuseks on sageli maksav\u00e4hk v\u00f5i tsirroos, mis m\u00f5lemad v\u00f5ivad l\u00f5ppeda surmaga. Kuna tsirroosi raviks puuduvad t\u00f5husad ravimid, peetakse t\u00e4htrakkude aktiivsuse v\u00e4hendamist ohtliku maksahaiguse kontrollimise viisiks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Rasvmaks ehk steatootiline maksahaigus on igal kolmandal v\u00f5i neljandal inimesel<\/h3>\n\n\n\n<p>&#8220;Hinnanguliselt on igal kolmandal v\u00f5i neljandal inimesel kogu maailmas steatootiline maksahaigus, kui esineb ebanormaalne lipiidide (ehk rasvade) kogunemine, mis on fibroosi eelk\u00e4ija. Seega on oluline ennetada maksafibroosi progresseerumist varajases staadiumis,\u201c selgitas Osaka Metropolitani \u00fclikooli dotsent dr Hayato Urushima.<\/p>\n\n\n\n<p>Tema uurimisr\u00fchm uuris, kuidas kultiveeritud \u0161iitake ehk tammeseene (Lentinula edodes) m\u00fctseeli standardiseeritud ekstrakt AHCC kaitseb maksa. Toidulisand ekstrakti kujul v\u00f5ib p\u00e4rssida maksa t\u00e4htrakkude aktiveerimist kahel viisil.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas m\u00f5\u00f5ta rasvmaksa?<\/h3>\n\n\n\n<p>70-80% inimestest, kellel on rasvaladestus v\u00f6\u00f6kohal, on ka rasvmaks. Kui v\u00f6\u00f6koha \u00fcmberm\u00f5\u00f5t\u00a0<strong>naisel on \u00fcle 88 cm v\u00f5i mehel \u00fcle 102 cm<\/strong>\u00a0ja kui liituvad veel\u00a0<a href=\"https:\/\/www.virtuaalkliinik.ee\/haigused\/2019\/02\/18\/diabeet-ehk-suhkurtobi\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">diabeet<\/a>,\u00a0<a href=\"https:\/\/www.virtuaalkliinik.ee\/haigused\/2019\/02\/06\/korgvererohktobi-ehk-hupertoonia\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">k\u00f5rge verer\u00f5hk<\/a>\u00a0v\u00f5i k\u00f5rge kolesteroolitase, on v\u00e4ga suur t\u00f5en\u00e4osus, et inimesel on ka rasvmaks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kaks viisi, kuidas \u0161iitake kahel viisil maksa kaitseb<\/h3>\n\n\n\n<p>AHCC indutseeris TLR2 kanali kaudu ts\u00fctoglobiini, mis v\u00e4hendas reaktiivse hapniku hulka, samas kui TLR4 kanali kaudu p\u00e4rssis toidulisand kollageeni ekspressiooni hiirte maksas.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Meie eesm\u00e4rk on viia l\u00e4bi kliinilised uuringud, et kinnitada AHCC efektiivsust maksafibroosiga patsientidel, et koguda usaldusv\u00e4\u00e4rsemaid teaduslikke t\u00f5endeid,&#8221; \u00fctles dr Urushima.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"700\" height=\"525\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/Low-Res_AHCC_graphic.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1512\" style=\"width:840px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/Low-Res_AHCC_graphic.jpg 700w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/Low-Res_AHCC_graphic-300x225.jpg 300w\" sizes=\"(max-width: 700px) 100vw, 700px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>AHCC t\u00f6\u00f6tab kahel viisil, et p\u00e4rssida maksafibroosi. Skeem Osaka Metropolitan University<br><\/p>\n\n\n\n<p>Tulemused avaldati ajakirjas American Journal of Physiology-Gastrointestinal and Liver Physiology <a href=\"https:\/\/journals.physiology.org\/doi\/full\/10.1152\/ajpgi.00134.2024\">https:\/\/journals.physiology.org\/doi\/full\/10.1152\/ajpgi.00134.2024<\/a><br><\/p>\n\n\n\n<p>Loe ka <a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=744\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"\">4 viisi, kuidas vitamiin D rasvmaksahaigust ravib<\/a>  <\/p>\n\n\n\n<p>Mittealkohoolne rasvmaksahaigus on \u00fcks kroonilise maksahaiguse, maksapuudulikkuse ja maksav\u00e4hi peamistest p\u00f5hjustest. See haigus on 39,7 protsendil meestest ja 25,6 protsendil naistest. Rasvunute hulgas on ka maks rasvunud pea k\u00f5igil \u2013 90 protsendil, diabeetikute seas 60 protsendil.<\/p>\n\n\n\n<p>Haigust iseloomustab rasvade ebanormaalne kogunemine maksarakkudesse ja maksaens\u00fc\u00fcmide taseme t\u00f5us. Haiguse progresseerumine v\u00f5ib p\u00f5hjustada mittealkohoolset steatohepatiiti, maksatsirroosi ja hepatotsellulaarset kartsinoomi ehk kasvaja teket. Hiljuti on see haigus \u00fcmbernimetatud metaboolseks d\u00fcsfunktsiooniga seotud rasvmaksa haiguseks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u0160iitakest ehk tammeseenest tehtud ekstrakti kasutamine maksap\u00f5letiku ajal v\u00f5ib \u00e4ra hoida eluohtliku tsirroosi tekke. Krooniline maksakahjustus v\u00f5ib p\u00f5hjustada maksap\u00f5letikku ehk hepatiiti, mis p\u00f5hjustab maksafibroosi ehk sidekoestumist ja maksarakkude h\u00e4vingut. Kollageeni&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1515,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,7,11],"tags":[1989,973,887,1986,888,1990,880,1988,885,138,1992,1987,869,872,1985,1983,1991,1984,546,883],"class_list":["post-1511","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-ravi-ja-ravimid","category-toit-ja-toidulisandid","tag-hepatiit","tag-kollageen","tag-krooniline-maksahaigus","tag-lentinula-edodes","tag-maksaensuumid","tag-maksafibroos","tag-maksahaigus","tag-maksapoletik","tag-maksapuudulikkus","tag-maksatsirroos","tag-osaka","tag-rasvmaks","tag-rasvmaksahaigus","tag-sidekoestumine","tag-siitake-2","tag-siitake","tag-tahtrakk","tag-tammeseen","tag-toidulisand","tag-tsirroos"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1511"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1511"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1511\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1518,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1511\/revisions\/1518"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1515"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1511"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1511"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1511"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}