{"id":1541,"date":"2024-12-27T12:56:46","date_gmt":"2024-12-27T12:56:46","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1541"},"modified":"2024-12-27T19:43:24","modified_gmt":"2024-12-27T19:43:24","slug":"maa-taimestik-ei-suuda-lisanduvat-co2-hulka-enam-siduda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1541","title":{"rendered":"Maa taimestik ei suuda lisanduvat CO2 hulka enam siduda"},"content":{"rendered":"\n

Tempo, millega inimesed paiskavad \u00f5hku planeedi s\u00fcsinikuvarusid, muudab meie praegused kliimamuutuste leevendamise j\u00f5upingutused viljatuks, kui me oma k\u00e4itumist kiiresti ei muuda.<\/h4>\n\n\n\n

Inimeste k\u00e4itumisest tingitud kliimamuutused on olnud kuum teema aastak\u00fcmneid ega kao ka ignoreerimisel v\u00f5i naeruv\u00e4\u00e4ristamisel kuhugi. Seda s\u00f5ltumata sellest, mida te isiklikult asjast arvate. <\/p>\n\n\n\n

Nagu iga probleemi puhul, on mineviku kohta k\u00e4ivate andmete \u00fclevaatamine suundumuste anal\u00fc\u00fcsimiseks ja teabe kogumiseks \u00fcks esimesi samme lahenduse poole. On selline \u00f6kos\u00fcsteemi tervise p\u00f5hin\u00e4itaja nagu gross primary productivity ehk GPP ehk eesti keeles v\u00f5iks see k\u00f5lada kui taimede esmane kogutootlikkus v\u00f5i \u00f6kos\u00fcsteemi kogu primaarproduktsioon (bruto). See n\u00e4itab taimede poolt fotos\u00fcnteesi abil\u00a0 salvestatud CO2 kogust kas aja\u00fchiku v\u00f5i pindala \u00fchiku kohta.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Taimede CO2 salvestamise v\u00f5ime on kahanenud <\/h3>\n\n\n\n

Teadlased otsustasid kindlaks teha tegurid, mis m\u00f5jutavad GPPd, et aru saada, kuhu suundumused meid t\u00f5en\u00e4oliselt viivad ja milliseid j\u00f5upingutusi tuleb teha, et p\u00fcsida koosk\u00f5las Pariisi kokkuleppe eesm\u00e4rkidega leevendada globaalset temperatuurit\u00f5usu v\u00e4hemalt 2\u2103 v\u00f5rra. Teadlased avaldasid oma tulemused ajakirjas Ecosystem Health and Sustainability 2024. aasta detsembris.<\/p>\n\n\n\n

Kasutades k\u00fcmneid pikaajalisi andmekogusid, tegid teadlased kindlaks, et s\u00fcsiniku sidumise v\u00f5ime v\u00e4henes aastatel 1982\u20132016 tervelt 68% Maa pinnast. Ainu\u00fcksi see leid viitab s\u00fcsiniku neeldamise k\u00fcllastuspunktile. <\/p>\n\n\n\n

Me oleme piirini j\u00f5udnud<\/h3>\n\n\n\n

S\u00fcsinikku salvestavad atmosf\u00e4\u00e4rist metsad, ookeanid ja isegi pinnas. Erinevalt inimestest, kes hingavad v\u00e4lja s\u00fcsinikdioksiidi, kasutavad taimed s\u00fcsihappegaasi, et toota energiat fotos\u00fcnteesiks. Kui need s\u00fcsiniku neeldajad j\u00f5uavad k\u00fcllastuspunktini, siis ei suuda nad enam atmosf\u00e4\u00e4rist s\u00fcsinikdioksiidi nii kiiresti ega t\u00f5husalt siduda. See toob kaasa atmosf\u00e4\u00e4ri t\u00e4iendava soojenemise, sest kasvuhoonegaas j\u00e4\u00e4b atmosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n\n\n\n

Maakasutuse muutus on kindlasti \u00fcks teguritest, miks GPP v\u00e4henes aastatel 1982 kuni 2016 \u00fcle 50%, kuid selle globaalse languse peamiseks t\u00f5ukej\u00f5uks on t\u00f5en\u00e4oliselt CO2 fertilisatsiooniefekti kahanemine. CO2 fertilisatsiooniefekt t\u00e4hendab, et CO2 taseme t\u00f5us suurendab tavaliselt s\u00fcsiniku sidumist l\u00e4bi fotos\u00fcnteesi. Teiste s\u00f5nadega on CO2 sidumisv\u00f5ime v\u00e4henemise peamiseks teguriks see, et suurel osal planeedi Maa pinnast on \u00fcletatud see punkt, kus CO2 kasv t\u00e4hendab ka taimede s\u00fcsinikusidumise v\u00f5ime suurenemist.  <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

 Scientists from Nanjing Agricultural University quantified the evolution of global GPP trend using a dozen long-term global GPP datasets. Songhan Wang, Nanjing Agricultural University<\/p>\n\n\n\n

Viide uuringule: https:\/\/spj.science.org\/doi\/10.34133\/ehs.0278<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Meditsiinieksperdid n\u00f5uavad fossiilk\u00fctustele kulutatud triljonite dollarite \u00fcmbersuunamist inimeste tervise, elude ja elatusvahendite kaitseks.<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tempo, millega inimesed paiskavad \u00f5hku planeedi s\u00fcsinikuvarusid, muudab meie praegused kliimamuutuste leevendamise j\u00f5upingutused viljatuks, kui me oma k\u00e4itumist kiiresti ei muuda. Inimeste k\u00e4itumisest tingitud kliimamuutused on olnud kuum teema aastak\u00fcmneid… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1547,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,15,13],"tags":[2022,153,2019,2017,2014,2015,1300,72,820,28,2018,557,1638,2021,2020,2016],"class_list":["post-1541","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-info-ja-arvamused","category-keskkonnatervis-ja-loodus","tag-atmosfaar","tag-co2","tag-fertilisatsiooniefekt","tag-fotosuntees","tag-gpp","tag-gross-primary-productivity","tag-kasvuhoonegaasid","tag-keskkond","tag-kliimamuutused","tag-roheline","tag-salvestus","tag-susinik","tag-susinikdioksiid","tag-susiniku-sidumine","tag-susiniku-sidumise-voime","tag-taimede-esmane-kogutootlikkus"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1541"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1541"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1541\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1550,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1541\/revisions\/1550"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1547"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1541"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1541"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1541"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}