{"id":1564,"date":"2025-01-04T13:53:03","date_gmt":"2025-01-04T13:53:03","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1564"},"modified":"2025-01-04T14:19:47","modified_gmt":"2025-01-04T14:19:47","slug":"uksildus-kasvatab-sudamehaiguste-insuldi-ja-nakkuste-riski","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1564","title":{"rendered":"\u00dcksildus kasvatab s\u00fcdamehaiguste, insuldi ja nakkuste riski"},"content":{"rendered":"\n

Suhtlemine s\u00f5prade ja perega v\u00f5ib hoida meid tervena, sest see tugevdab immuunsust ja v\u00e4hendab riski haigestuda s\u00fcdamehaigustesse, insulti ja II t\u00fc\u00fcpi diabeeti.<\/h4>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Photo by Sofia Alejandra<\/em><\/p>\n\n\n\n

Sotsiaalsed suhted m\u00e4ngivad meie heaolus olulist rolli. T\u00f5endid n\u00e4itavad, et nii sotsiaalne isolatsioon kui ka \u00fcksildus on seotud kehvema tervise ja varajase surmaga. Vaatamata nendele t\u00f5enditele on sotsiaalsete suhete tervist m\u00f5jutavad mehhanismid siiski raskesti m\u00f5istetavad.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks viis bioloogiliste mehhanismide uurimiseks on uurida veres ringlevaid valke. Valgud on molekulid, mida meie keha toodab geenides talletatud info alusel ja mis on meie keha \u00f5igeks toimimiseks h\u00e4davajalikud. Valgud v\u00f5ivad olla ka ravimite sihtm\u00e4rgid, v\u00f5imaldades teadlastel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada uusi ravimeetodeid haiguste vastu v\u00f5itlemiseks.<\/p>\n\n\n\n

Seos \u00fcksilduse ja valkude erineva hulga vahel<\/h3>\n\n\n\n

\u00dchendkuningriigi Cambridge’i \u00fclikooli ja Hiina Fudani \u00fclikooli teadlaste juhitud meeskond uuris proteoome ehk valkude komplekte vereproovides, mille loovutasid Biopanka \u00fcle 42 000 \u00dchendkuningriigi 40\u201369-aastast t\u00e4iskasvanut. See v\u00f5imaldas neil n\u00e4ha, milliseid valke oli \u00fcksikutel inimestel rohkem ja kuidas need valgud olid seotud kehvema tervisega.<\/p>\n\n\n\n

Meeskond hindas inimeste sotsiaalse isolatsiooni ja \u00fcksilduse taset. Sotsiaalne isoleeritus on objektiivne n\u00e4itaja, mis p\u00f5hineb n\u00e4iteks sellel, kas keegi elab \u00fcksi, kui sageli ta suhtleb teistega sotsiaalselt ja kas ta osaleb \u00fchiskondlikes tegevustes. Seevastu \u00fcksildus on subjektiivne ja p\u00f5hineb sellel, kas inimene tunneb end \u00fcksikuna.<\/p>\n\n\n\n

Valkude anal\u00fc\u00fcs v\u00f5ib n\u00e4idata nii sotsiaalset isolatsiooni kui \u00fcksildust<\/h3>\n\n\n\n

Kui nad anal\u00fc\u00fcsisid proteoome ja kohandasid neid selliste teguritega nagu vanus, sugu ja sotsiaalmajanduslik taust, leidis meeskond 175 valku, mis on seotud sotsiaalse isolatsiooniga ja 26 valku, mis on seotud \u00fcksildusega. Nende valkude seas oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kattumine – umbes 85% valkudest on seotud nii \u00fcksilduse kui sotsiaalse isolatsiooniga. <\/p>\n\n\n\n

Palju neist valkudest toodetakse vastusena p\u00f5letikule, viirusnakkustele ja osana meie immuunvastusest, samuti on neid seostatud s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste, 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi, insuldi ja varajase surmaga.<\/p>\n\n\n\n

Teadlased tuvastasid viis valku, mille k\u00f5rge tase on seotud ainult \u00fcksildusetundega<\/h3>\n\n\n\n

Dr Chun Shen \u00fctles: “Me teame, et sotsiaalne isolatsioon ja \u00fcksildus on seotud kehvema tervisega, kuid pole kunagi aru saanud, miks. Meie t\u00f6\u00f6 on toonud esile mitmeid valke, mis n\u00e4ivad selles suhtes v\u00f5tmerolli m\u00e4ngivat, kusjuures m\u00f5nede valkude tase t\u00f5useb \u00fcksilduse otsesel tagaj\u00e4rjel.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Professor Jianfeng Feng Warwicki \u00fclikoolist \u00fctles: “Inimese kehas on rohkem kui 100 000 valku ja palju nende versioone. \/\u2026\/ Meie tuvastatud valgud annavad meile vihjeid, mis on sotsiaalselt isoleeritud v\u00f5i \u00fcksildaste inimeste halva tervise aluseks, r\u00f5hutades, miks sotsiaalsed suhted m\u00e4ngivad meie tervise hoidmisel nii olulist rolli.”<\/p>\n\n\n\n

\u00dcks \u00fcksilduse tagaj\u00e4rjel k\u00f5rgemal tasemel olnud valkudest oli ADM. Varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et see valk m\u00e4ngib rolli stressile reageerimisel ning stressihormoonide ja sotsiaalsete hormoonide, nagu oks\u00fctotsiini \u2013 nn armastushormoon \u2013 reguleerimisel, mis v\u00f5ib v\u00e4hendada stressi ja parandada meeleolu.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcksildus m\u00f5jutab aju ehitust<\/h3>\n\n\n\n

Meeskond leidis tugeva seose ADM-i ja insula mahu vahel, mis on interotseptsiooni ajukeskus, meie v\u00f5ime tajuda, mis meie kehas toimub. Mida suurem on ADM-i tase, seda v\u00e4iksem on selle ajupiirkonna maht. K\u00f5rgemad ADM-i tasemed olid seotud ka ajupiirkonnaga, mis on seotud emotsionaalsete ja sotsiaalsete protsessidega. Lisaks oli ADM k\u00f5rgem tase seotud suurenenud varajase surma riskiga.<\/p>\n\n\n\n

Teist valku, ASGR1, seostatakse k\u00f5rgema kolesteroolitaseme ja suurenenud s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste riskiga, samas kui teised tuvastatud valgud m\u00e4ngivad rolli n\u00e4iteks insuliiniresistentsuse, ateroskleroosi (arterite lubjastumise) ja v\u00e4hi progresseerumise juures.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcha rohkem igas vanuses inimesi \u00fctleb, et tunneb end \u00fcksikuna<\/h3>\n\n\n\n

Professor Barbara Sahakian Cambridge’i \u00fclikoolist \u00fctles: \u201eNeed leiud n\u00e4itavad sotsiaalse kontakti t\u00e4htsust meie heaolu s\u00e4ilitamisel. \u00dcha rohkem igas vanuses inimesi \u00fctleb, et tunneb end \u00fcksikuna. Seet\u00f5ttu on Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldanud sotsiaalset isolatsiooni ja \u00fcksildust kui \u00fclemaailmset rahvatervise probleemi. Peame leidma viise selle kasvava probleemi lahendamiseks ja hoidma inimesi \u00fchenduses, et aidata neil tervena p\u00fcsida.\u201d<\/p>\n\n\n\n

https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41562-024-02078-1<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Kasvum\u00f5tteviis aitab eba\u00f5nnestumiste n\u00f5iaringist v\u00e4lja<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Suhtlemine s\u00f5prade ja perega v\u00f5ib hoida meid tervena, sest see tugevdab immuunsust ja v\u00e4hendab riski haigestuda s\u00fcdamehaigustesse, insulti ja II t\u00fc\u00fcpi diabeeti. Photo by Sofia Alejandra Sotsiaalsed suhted m\u00e4ngivad meie… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1571,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,15,7,12,8],"tags":[779,2037,2039,543,324,1588,1810,2036,1781,1005,2038,2040,115,112,2041,2034,2042,1060,204,2031,2033,2032,90,2035],"class_list":["post-1564","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-info-ja-arvamused","category-ravi-ja-ravimid","category-suhted-ja-seksuaaltervis","category-vaimne-tervis","tag-2-tuupi-diabeet","tag-adm","tag-ateroskleroos","tag-diabeet","tag-hormoonid","tag-infarkt","tag-infektsioon","tag-insula","tag-insuliiniresistentsus","tag-insult","tag-interotseptsioon","tag-lubjastumine","tag-nakkus","tag-nakkushaigused","tag-proteoom","tag-sotsiaalne-isolatsioon","tag-sotsiaalsed-suhted","tag-stressihormoon","tag-sudamehaigused","tag-uksildus","tag-uksildustunne","tag-uksindus","tag-valgud","tag-varane-surm"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1564"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1564"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1564\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1574,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1564\/revisions\/1574"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1571"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1564"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1564"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1564"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}