{"id":1623,"date":"2025-01-14T00:15:22","date_gmt":"2025-01-14T00:15:22","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1623"},"modified":"2025-01-14T00:15:22","modified_gmt":"2025-01-14T00:15:22","slug":"surmavate-bakterite-maatriksile-on-leitud-looduslik-vaenlane","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1623","title":{"rendered":"Surmavate bakterite maatriksile on leitud looduslik vaenlane"},"content":{"rendered":"\n

California \u00fclikooli teadlased on n\u00fc\u00fcd avastanud loodusliku kemikaali, mis takistab hambakivi ja muude biokilede teket. Seda toodavad taimed stressi tingimustes.<\/h4>\n\n\n\n

Kui teile tundub, et teie hammastel ja nende vahel on mingi kleepuv kiht v\u00f5i igemepiiril hambakivi, siis oletegi kohtunud biokilega. Haiglas ravil olles ja ka kodus p\u00f5dedes muudavad biokiled infektsioonide ravimise raskemaks, kuna need moodustavad bakteritele kaitsekilbi. Biokiled on suureks probleemiks sellistes seadmetes nagu kateetrid ja implantaadid.<\/p>\n\n\n\n

California \u00fclikooli teadlased on n\u00fc\u00fcd avastanud kemikaali, mis takistab biokile teket. Seda toodavad taimed stressi tingimustes. “Lihtsamalt \u00f6eldes on biokiled mikroorganismide, n\u00e4iteks bakterite v\u00f5i seente kooslused, mis kleepuvad kokku ja moodustavad pindadele baktereid kaitsva kihi,” \u00fctles Katayoon Dehesh, California \u00fclikooli molekulaarbiokeemia tunnustatud professor ja avastust k\u00e4sitleva uuringu autor.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Mikroskoobipildid bakterit\u00fcvedest. \u00dclemisel pildil toodab bakter normaalselt fimbriaid ja alumisel pildil on bakter k\u00f5rge MEcPP tasemega keskkonnas, kus ta ei suuda fimbriaid toota. Fotod: Jingzhe Guo, UCR<\/em><\/p>\n\n\n\n

Taimne stressimolekul ennetab bakterite kinnitumist<\/h3>\n\n\n\n

“T\u00f5en\u00e4oliselt olete n\u00e4inud biokilet limakihina j\u00f5ekividel v\u00f5i hambakatu kujul. Kuigi nad on paljude \u00f6kos\u00fcsteemide loomulik osa, v\u00f5ivad biokiled p\u00f5hjustada suuri probleeme.<\/p>\n\n\n\n

Ajakirjas Nature Communications avaldatud uuring r\u00e4\u00e4gib molekulist, mis tekib taimedes elut\u00e4htsate keemiliste reaktsioonide k\u00e4igus. Sama molekul tekib ka m\u00f5ningates bakterites ja isegi sellistes parasiitides nagu malaariat p\u00f5hjustavad algloomad perekonnast Plasmodium.<\/p>\n\n\n\n

Taimedes m\u00e4ngib molekul MEcPP kriitilist rolli mitte ainult teiste oluliste \u00fchendite tootmisel, vaid ka stressisignaalide edastamisel. N\u00e4iteks kui taim on mingil moel kahjustatud ja selle rakkudesse siseneb liiga palju hapnikku, koguneb sinna MEcPP. See molekul k\u00e4ivitab taimes kaitsereaktsiooni. Teadlased avastasid, et sellel molekulil on \u00fcllatav m\u00f5ju sellistele tuntud bakteritele nagu E. coli ehk soolekepike. Molekul h\u00e4irib biokile arengut, segades selle v\u00f5imet erinevatele pindadele kinnituda. Selle stressimolekuli tootmist p\u00f5hjustab n\u00e4iteks taime vigastamine ja liig intensiivne valgus.<\/p>\n\n\n\n

Bakterid kasutavad kinnitumiseks fimbriaid<\/h3>\n\n\n\n

Biokiled kasvavad sellistes meditsiiniseadmetes nagu kateetrid, stendid v\u00f5i implantaadid, mis muudab infektsioonide ravimise raskemaks, kuna biokile kaitse all elavad mikroobid on antibiootikumide suhtes v\u00e4ga vastupidavad. T\u00f6\u00f6stustes ummistavad need torusid, saastavad toiduainete t\u00f6\u00f6tlemise seadmeid ja p\u00f5hjustavad korrosiooni.<\/p>\n\n\n\n

“Biokile arengu varase faasi ennetamisel pakub see molekul t\u00f5elist potentsiaali parandada tulemusi k\u00f5igis puhastest pindadest s\u00f5ltuvates t\u00f6\u00f6stusharudes, ” \u00fctles Dehesh.<\/p>\n\n\n\n

Antibiootikumide eest kaitsev maatriks<\/h3>\n\n\n\n

Bakterid kasutavad pindadele ankurdumisel kiu- v\u00f5i karvalaadseid struktuure, mida nimetatakse fimbriateks. See on biokile tekkel kriitiline samm. Fimbriad aitavad bakteritel kinnituda meditsiinilistele implantaatidele, torudele v\u00f5i isegi hammastele, kus nad tekitavad enda \u00fcmber kaitsva maatriksi, mis kaitseb neid antibiootikumide ja puhastusainete eest. Ilma fimbriateta ei saa biokile teke alata.<\/p>\n\n\n\n

Biokile kui bakterite kindlus <\/h3>\n\n\n\n

“Biokiled on nagu bakterite kindlus,” \u00fctles Jingzhe Guo. “Kinnitumise algfaasi katkestades desarmeerib MEcPP bakterite v\u00f5ime neid linnuseid rajada.”<\/p>\n\n\n\n

Uurimisr\u00fchm tuvastas ka v\u00f5tmegeeni nimega fimE, mis toimib fimbriae tootmise “v\u00e4ljal\u00fclitajana”. MEcPP suurendab selle geeni aktiivsust. See omakorda takistab fimbriate teket ja biokilede moodustumist.<\/p>\n\n\n\n

“Meie avastus v\u00f5ib inspireerida biokile ennetamise strateegiaid paljudes t\u00f6\u00f6stusharudes, ” \u00fctles Guo. “V\u00f5imalused on tohutud alates puhtamatest vees\u00fcsteemidest kuni paremate hambahooldustoodeteni.”<\/p>\n\n\n\n

Avastus aitab t\u00f6\u00f6stust<\/h3>\n\n\n\n

Biokiled pole mitte ainult meditsiiniline probleem, vaid ka kulukas probleem t\u00f6\u00f6stustele. Need aitavad kaasa torujuhtmete ummistumisele, masinate korrodeerumisele ja toiduainete t\u00f6\u00f6tlusseadmete saastumisele. Traditsioonilised biokilede haldamise meetodid tuginevad sageli karmidele kemikaalidele v\u00f5i kallitele ravimeetoditele, mis v\u00f5ivad olla keskkonnale kahjulikud v\u00f5i muutuda aja jooksul kasutuks, kuna bakterid kohanevad.<\/p>\n\n\n\n

“See uuring on tunnistus ootamatutest seostest taimebioloogia ja mikrobioloogia vahel, ” \u00fctles Guo. “On p\u00f5nev m\u00f5elda, et molekul, mida taimed kasutavad stressist m\u00e4rku andmiseks, v\u00f5ib \u00fchel p\u00e4eval aidata inimestel v\u00f5idelda bakteriaalsete ohtudega.”<\/p>\n\n\n\n

Viide: https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41467-024-54501-w<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Leedrimahl on v\u00f5imas v\u00f5imalus kaalualandamiseks<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

California \u00fclikooli teadlased on n\u00fc\u00fcd avastanud loodusliku kemikaali, mis takistab hambakivi ja muude biokilede teket. Seda toodavad taimed stressi tingimustes. Kui teile tundub, et teie hammastel ja nende vahel on… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1629,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,14,7],"tags":[39,38,2139,2140,2148,2134,2154,2152,2144,2135,2138,2141,559,2137,2155,2151,702,2150,655,2146,104,141,2142,2143,21,2145,264,2147,249,2149,2153,507,2136,17],"class_list":["post-1623","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-ilu","category-ravi-ja-ravimid","tag-antibiootikumid","tag-bakterid","tag-biofilm","tag-biokile","tag-e-coli","tag-fimbria","tag-haisev-suu","tag-hambad","tag-hambakatt","tag-hambakivi","tag-implantaadid","tag-infektsioonid","tag-kanalisatsioon","tag-kateetrid","tag-katt","tag-kiud","tag-looduslik","tag-maatriks","tag-malaaria","tag-mecpp","tag-mehed","tag-mikrobioom","tag-mikroorganismid","tag-molekulaarbiokeemia","tag-naised","tag-okosusteem","tag-seened","tag-soolekepike","tag-stress","tag-stressimolekul","tag-suutervis","tag-taimne","tag-toiduainetetoostus","tag-toit"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1623"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1623"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1623\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1632,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1623\/revisions\/1632"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1629"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1623"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1623"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1623"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}