{"id":1681,"date":"2025-01-23T17:18:24","date_gmt":"2025-01-23T17:18:24","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1681"},"modified":"2025-01-23T17:18:24","modified_gmt":"2025-01-23T17:18:24","slug":"miks-peaksite-koera-votma-voi-siis-mitte","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1681","title":{"rendered":"Miks peaksite koera v\u00f5tma &#8211; v\u00f5i siis mitte. + \/ &#8211;"},"content":{"rendered":"\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Kas koerad on t\u00f5esti parema tervise ja \u00f5nnelikuma elu v\u00f5ti? Otsus tuleb teha teadlikult, sest lemmikloomaefekt alati ei t\u00f6\u00f6ta. All viide uuringus osalemiseks!<\/h4>\n\n\n\n<p>Koerte kui lemmikloomade hulk on kogu maailmas kasvanud. Sageli eeldatakse, et koera omamine parandab inimese elu, pakkudes seltsi ja suurendades heaolu. Kuigi koera perekonda toomine t\u00e4hendab paljudele inimestele suurt r\u00f5\u00f5mu, ei tohiks t\u00e4helepanuta j\u00e4tta ka koerapidamise v\u00f5imalikke negatiivseid k\u00fclgi ja kulusid. Vaatamata levinud veendumusele, et koertel on pea eranditult hea m\u00f5ju, ei suutnud varasemad uuringud, mis viidi l\u00e4bi v\u00e4ga heal tasemel ja suure hulga inimestega, t\u00f5estada nn lemmikloomaefekti &#8211; et lemmikloomaomanikud on alati \u00f5nnelikumad ja tervemad kui mitteloomaomanikud.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Koer v\u00f5ib ka stressi ja isegi depressiooni tekitada<\/h3>\n\n\n\n<p>Koera eest hoolitsemine v\u00f5ib olla kulukas ajaliselt ja rahaliselt, aga ka emotsionaalselt. N\u00e4iteks v\u00f5ib k\u00e4itumisprobleemide v\u00f5i pikaajalise terviseh\u00e4irega koer tekitada muret, kurbust ja s\u00fc\u00fctunnet. Pikemas perspektiivis v\u00f5ivad need negatiivsed tunded muutuda krooniliseks stressiks v\u00f5i depressiooniks.<\/p>\n\n\n\n<p>Mida rohkem inimesed koertest teavad, seda rohkem on nad valmis selleks olukorraks, kui koer ongi kodus. Koerapidamise positiivsetest, aga ka negatiivsetest k\u00fclgedest teavitamine v\u00f5ib aidata tulevastel omanikel teadlikumalt otsustada. Milliseid koerapidamise aspekte peetakse k\u00f5ige raskemateks ja milliseid k\u00f5ige kasulikumaks? Kuidas koeraomanikud tajuvad ja kirjeldavad oma kogemuse positiivseid ja negatiivseid k\u00fclgi?<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mida koeraomanikelt nende hoolealuste kohta k\u00fcsiti?<\/h3>\n\n\n\n<p>E\u00f6tv\u00f6s Lor\u00e1ndi \u00fclikooli (ELTE) teadlased palusid koeraomanikel hinnata 33 neutraalselt s\u00f5nastatud v\u00e4idet, mis on seotud koertega (nt &#8220;Koerad vajavad koolitamist ja harimist&#8221;, &#8220;Koerad v\u00f5ivad tuua majja segadust ja mustust\u201d, \u201cKoerad v\u00f5ivad lastele seltsi pakkuda\u201d) skaalal -3 kuni +3. Seej\u00e4rel paluti uuringus osalejatel oma s\u00f5nadega kirjeldada, mis oli nende jaoks koera omamise suurimad negatiivsed ja positiivsed k\u00fcljed.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ige positiivsemalt hinnati uskumust, et koerad teevad inimeste elu &#8220;s\u00e4ravamaks&#8221;, helgemaks (keskmiselt 2,78), k\u00f5ige negatiivsemalt aga koerte l\u00fchikest eluiga (keskmiselt -1,67). K\u00f5ik hinnangud kokku liites m\u00e4rkisid autorid, et positiivseid v\u00e4iteid hinnati keskmiselt palju k\u00f5rgemalt (2,06) kui negatiivseid (-0,66), mis kallutas +\/- skaala positiivse poole.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Etoloogia? See on teadus loomade k\u00e4itumisest!<\/h3>\n\n\n\n<p>&#8220;Meid huvitas ka see, kas k\u00f5ik need koeraomanikuks olemise tahud saaks koondada suuremateks komponentideks,&#8221; \u00fctles etoloogia (<a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Loomad\">loomade<\/a>, sh <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Inimene\">inimese<\/a> <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4itumine\">k\u00e4itumist<\/a> uuriv <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Teadusharu\">teadusharu<\/a>) osakonna doktorant ja uuringu juhtiv autor Laura Gillet. \u201cL\u00f5puks leidsime neid kolm. Esimene h\u00f5lmas koera omamise emotsionaalseid, f\u00fc\u00fcsilisi ja sotsiaalseid eeliseid. Teine oli pigem negatiivse poole pealt, viidates koera t\u00f5ttu tekkivatele negatiivsetele emotsioonidele ja praktilistele v\u00e4ljakutsetele. Kolmas ja viimane komponent h\u00f5lmas aspekte, mis on seotud koeraomaniku pikemas perspektiivis kaasneva p\u00fchendumuse ja kohustustega, sealhulgas n\u00e4iteks aeg, mis tuleb p\u00fchendada koera igap\u00e4evasele hooldamisele ja treenimisele, aga ka koera m\u00f5ju selle omaniku rutiinile ja unekvaliteedile. See viimane komponent jagas koeraomanikke k\u00f5ige rohkem: kuigi m\u00f5ne jaoks oli see positiivne, siis teised n\u00e4gid seda koeraomamise neutraalsema v\u00f5i isegi negatiivse aspektina.\u201d<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"646\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/pexels-liesbeth-koopmans-415526-1089394-646x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1688\" style=\"width:838px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/pexels-liesbeth-koopmans-415526-1089394-646x1024.jpg 646w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/pexels-liesbeth-koopmans-415526-1089394-189x300.jpg 189w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/pexels-liesbeth-koopmans-415526-1089394-768x1218.jpg 768w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/pexels-liesbeth-koopmans-415526-1089394-969x1536.jpg 969w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/pexels-liesbeth-koopmans-415526-1089394-1292x2048.jpg 1292w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/pexels-liesbeth-koopmans-415526-1089394-scaled.jpg 1615w\" sizes=\"(max-width: 646px) 100vw, 646px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><em>Photo by Liesbeth Koopmans<\/em><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Vabalt s\u00f5nastatud vastused annavad veel parema pildi koerapidamise muredest ja r\u00f5\u00f5mudest<\/h3>\n\n\n\n<p>&#8220;Anal\u00fc\u00fcsisime ka avatud vastuseid, kuna need annavad veelgi parema \u00fclevaate,&#8221; selgitab ELTE etoloogia osakonna juhataja juhtivteadur Eniko Kubinyi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Enam kui kuusk\u00fcmmend protsenti koeraomanikest mainis spontaanselt, et suurim kasu on t\u00e4hendusrikas ja hinnatud suhe, mis neil koertega tekkis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Koeri kirjeldati sageli kui ausaid, p\u00fchendunud ja toetavaid sotsiaalpartnereid, kes n\u00e4itavad \u00fcles tingimusteta, ennastsalgavat armastust oma inimpere vastu. Esimesel kohal oli t\u00e4hendusrikas suhe oma koeraga kui suurim pluss (61%), sageli mainiti seejuures koera pidevat kohalolekut, armastust ja toetust. Plussid igap\u00e4evaelus oli teine \u200b\u200bk\u00f5ige sagedamini mainitud teema (31%), kusjuures omanikud nentisid, et koera omamine parandas nende elustiili, soodustades kehalist aktiivsust ja \u00f5uestegevusi ning t\u00f5i nende ellu stabiilsust ja struktuuri. 15% vastanutest oli koeraga elu jagamise teiseks suureks eeliseks v\u00f5imalus luua side m\u00f5ne teise liigi liikmega.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Suurim miinus &#8211; koerapidamine maksab palju<\/h3>\n\n\n\n<p>Suurima negatiivse m\u00f5ju osas olid koeraomanikud peaaegu \u00fcksmeelel: koera eest hoolitsemine maksab. Kulutusi tervisele ja loomaarstile, toidu hinda jmt t\u00f5id esile 95% vastanutest. Negatiiseid emotsionaalseid aspektene mainiti harva &#8211; seda tegi vaid 4-5% omanikest.<\/p>\n\n\n\n<p>Kokkuv\u00f5ttes n\u00e4itavad selle uuringu tulemused, et koeraomaniku kogemus on mitmetahuline ning seda ei saa kirjeldada universaalse positiivsete\/negatiivsete k\u00fclgede suhtega, mis kehtiks k\u00f5ikidele omanikele. K\u00f5ige t\u00e4htsam on see, et olenevalt omanikust v\u00f5ib koera omamisega kaasnevat p\u00fchendumust ja kohustusi tajuda sama kasulikuna kui emotsionaalset ja praktilist koormat. Kuigi koerte omamise positiivse poole suhe oli ootusp\u00e4rane, eriti koerahuviliste valimi puhul, on ka v\u00f5imalik, et osadel koeraomanikel oli probleeme oma koertega, ilma et nad oleks saanud sellest r\u00e4\u00e4kida, kartes saada hinnangut ja sildistatud kui &#8220;halb omanik&#8221;.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">R\u00e4\u00e4gime ausalt ka asja negatiivstest k\u00fclgedest<\/h3>\n\n\n\n<p>Seet\u00f5ttu r\u00f5hutavad autorid, kui oluline on ausalt ja avalikult k\u00e4sitleda mitte ainult lemmikloomade positiivseid m\u00f5jusid, vaid ka paljusid koeraomanikuga kaasnevaid v\u00e4ljakutseid, et v\u00e4hendada l\u00f5het ootuste ja tegelikkuse vahel ning parandada nii inimeste kui ka koerte elu.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Osale uuringus<\/h3>\n\n\n\n<p>Autorid viivad praegu l\u00e4bi uut uuringut, et s\u00fcvendada arusaamist koera omamise erinevatest k\u00fclgedest. Koeraomanikud \u00fcle maailma on oodatud vastama j\u00e4rgmisele k\u00fcsimustikule:&nbsp; <a href=\"https:\/\/tally.so\/r\/nPXKPb\">https:\/\/tally.so\/r\/nPXKPb<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Viide uuringule: <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-025-85254-1\">https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41598-025-85254-1<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Loe ka <a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=1486\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"\">Kuidas sinu s\u00f5brad sul tervist parandada aitavad?<\/a><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas koerad on t\u00f5esti parema tervise ja \u00f5nnelikuma elu v\u00f5ti? Otsus tuleb teha teadlikult, sest lemmikloomaefekt alati ei t\u00f6\u00f6ta. All viide uuringus osalemiseks! Koerte kui lemmikloomade hulk on kogu maailmas&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1687,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,15,10,8],"tags":[50,257,25,2204,2202,1130,2191,2192,2200,2193,2194,2195,2199,2198,141,2197,2203,249,2196,2201,732],"class_list":["post-1681","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-info-ja-arvamused","category-liikumisroom-ja-trenn","category-vaimne-tervis","tag-armastus","tag-depressioon","tag-elustiil","tag-emotsionaalne","tag-etoloogia","tag-kehaline-aktiivsus","tag-koer","tag-koera-tervis","tag-koerad","tag-koeraomaniku-tervis","tag-koeraomanikud","tag-kurbus","tag-lemmikloom","tag-lemmikloomaefekt","tag-mikrobioom","tag-mure","tag-ouestegevus","tag-stress","tag-suutunne","tag-tahenduslik-suhe","tag-uuring"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1681"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1681"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1681\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1692,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1681\/revisions\/1692"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1687"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1681"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1681"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1681"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}