{"id":181,"date":"2024-04-15T06:57:02","date_gmt":"2024-04-15T06:57:02","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=181"},"modified":"2024-04-15T08:28:04","modified_gmt":"2024-04-15T08:28:04","slug":"linnud-kasutavad-zesti-parast-sind-nagu-inimesedki","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=181","title":{"rendered":"Linnud kasutavad \u017eesti “p\u00e4rast sind” nagu inimesedki"},"content":{"rendered":"\n

Et pakkuda paarilisele v\u00f5imalust siseneda pessa esimesena, teeb Jaapani tihane \u017eesti tiibadega. Vastupidiselt inimestele “avab ukse” enamasti emane ja esimesena siseneb isalind.<\/h4>\n\n\n\n

\"\ud83e\udebd\" Jaapani #tihane<\/a> ehk ida-rasvatihane (Parus minor) kasutab #Tokyo<\/a> \u00fclikoolis tehtud uuringute kohaselt tiivaliigutusi, et edastada s\u00f5num “p\u00e4rast sind”. Kui paaritunud paar toiduga oma pesakasti juurde j\u00f5uab, j\u00e4\u00e4vad nad \u00f5ues oksal istudes ootama. Seej\u00e4rel lehvitab \u00fcks sageli tiibu teise poole, n\u00e4idates, et viimane siseneks esimesena. Teadlaste s\u00f5nul seab see avastus kahtluse alla senise veendumuse, et \u017eestidega suhtlemine on omane ainult inimestele ja inimahvidele, mis laiendab oluliselt meie arusaamist visuaalsest suhtlusest lindudel.<\/p>\n\n\n\n

Palju levinum osa suhtlusest, kui seni arvasime<\/h2>\n\n\n\n

\"\ud83d\udc4d\"\"\ud83d\udc4d\"\"\ud83d\udc4d\" P\u00f6ial p\u00fcsti, h\u00fcvastij\u00e4tuks lehvitamine v\u00f5i riiulil olevale raamatule osutamine – need ja paljud muud \u017eestid on meie suhtlemise lahutamatu osa. Kunagi arvati, et \u017eeste kasutavad eranditult inimesed, kuid inimahvide, n\u00e4iteks \u0161impanside ja bonobode t\u00e4psemad vaatlused n\u00e4itasid, et ka nemad liigutavad mitteverbaalseks suhtlemiseks oma keha. Viimastel aastatel on uuringud teiste loomadega, nagu rongad ja kalad, n\u00e4idanud, et nemadki kasutavad m\u00f5ningaid lihtsaid \u017eeste, et n\u00e4iteks objektile osundada v\u00f5i midagi huvipakkuvat n\u00e4idata. Kuid s\u00fcmboolsed #\u017eestid<\/a>, nagu seda “teie j\u00e4rel” #\u017eest<\/a> on, n\u00f5uavad keerulisi kognitiivseid oskusi ja seni puudusid veenvad t\u00f5endid selliste v\u00f5imete olemasolu kohta ka teistel loomadel.<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83e\udd89\" Tokyo \u00fclikooli teadlased olid \u00fcllatunud, kui leidsid selgeid t\u00f5endeid, et #jaapani<\/a> tihane s\u00fcmboolset \u017eesti kasutab. Dotsent Toshitaka Suzuki Tokyo \u00fclikoolist selgitab: \u201eOlen nende p\u00f5nevate lindude uurimisega tegelenud \u00fcle 17 aasta. Nad mitte ainult ei kasuta konkreetseid h\u00e4\u00e4litsusi konkreetsete t\u00e4henduste edastamiseks, vaid \u00fchendavad ka erinevad h\u00e4\u00e4litsusi s\u00fcntaktiliste reeglite abil fraasideks. Need mitmekesised h\u00e4\u00e4litsused panid mind algatama uurimist\u00f6\u00f6d ka v\u00f5imaliku f\u00fc\u00fcsiliste \u017eestide kasutamise kohta.\u201d<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83e\udeb9\" Jaapani tihased moodustavad kevadel pesitsuspaare ja ehitavad pesa v\u00e4ikese sissep\u00e4\u00e4suga puu\u00f5\u00f5nde. Suzuki ja Norimasa Sugita j\u00e4lgisid pesakastides pesitseva kaheksa paari k\u00e4itumist. Poegade toitmisel sisenevad linnud pessa \u00fckshaaval. Teadlased m\u00e4rkasid, et toiduga pesa juurde j\u00f5udes laskusid linnud sageli esmalt l\u00e4hedalolevale oksale ja \u00fcks lehvitas teise poole tiibu. Anal\u00fc\u00fcsides \u00fcksikasjalikult enam kui 320 pesak\u00fclastust, n\u00e4gid teadlased, et tiibadega lehvitamine ajendas kaaslast, kelle poole lehvitati, sisenema pesakasti esimesena, samas kui lehvitaja sisenes teisena. Seega on tegemist \u201cp\u00e4rast sind\u201d \u017eestiga, mis on omane inimestevahelises suhtluses.<\/p>\n\n\n\n

\u017desti tegid sagedamini emaslinnud, lastes isase pessa esimesena<\/h2>\n\n\n\n

\"\ud83e\udd89\" \u201eOlime \u00fcllatunud, kui avastasime, et tulemused on palju selgemad, kui ootasime. T\u00e4heldasime, et Jaapani tihased lehvitavad tiibu ainult oma paarilise juuresolekul ja seda k\u00e4itumist n\u00e4hes sisenes teine peaaegu alati esimesena pesakasti,\u201c selgitas Suzuki. \u017desti sooritasid sagedamini emaslinnud, misj\u00e4rel sisenes isane tavaliselt pesakasti, olenemata sellest, kumb oli enne kohale j\u00f5udnud. Kui emane tiibu ei lehvitanud, sisenes ta tavaliselt pesakasti enne isast.<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83e\udd89\" Teadlased usuvad, et selline k\u00e4itumine vastab s\u00fcmboolseks \u017eestiks klassifitseerimise kriteeriumidele. Tiibadega lehvitatav \u201ep\u00e4rast sind\u201d \u017eest oli suunatud kaaslasele, mitte pesakastile, mis t\u00e4hendab, et seda ei kasutatud deiktilise ehk osundava\/viitava \u017eestina, et n\u00e4idata huvipakkuva asja asukohta.<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83e\udd89\" “On olemas h\u00fcpotees, et kahel jalal k\u00f5ndimine v\u00f5imaldas inimestel hoida p\u00fcstiasendit, vabastades k\u00e4ed suuremaks liikuvuseks, mis omakorda aitas kaasa \u017eestide arengule. Samamoodi muutuvad lindude tiivad vabaks, kui nad oksale istuvad, mis meie arvates v\u00f5ib h\u00f5lbustada \u017eestilise suhtluse arengut, \u201d\u00fctles Suzuki. \u00abJ\u00e4tkame \u017eestide, h\u00e4\u00e4litsuste ja nende kombinatsioonide abil de\u0161ifreerimist, millest linnud r\u00e4\u00e4givad. See ettev\u00f5tmine ei v\u00f5imalda meil mitte ainult avastada rikkalikku loomakeelte maailma, vaid on ka \u00fclioluline v\u00f5ti meie oma keele p\u00e4ritolu ja evolutsiooni lahtiharutamisel.\u201d<\/p>\n\n\n\n

#HEMP<\/a> yourself UP! Get your hemp shoes and backpack now!<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83c\udf3f\"\"\ud83c\udf3f\"\"\ud83c\udf3f\"\"\ud83c\udf3f\" Kanepist tehtud kvaliteetsed #jalan\u00f5ud<\/a>, v\u00e4iksemad ja suuremad #seljakotid<\/a>, #sokid<\/a>, #s\u00fclearvuti\u00fcmbrised<\/a> leiad siit: https:\/\/www.8000kicks.com\/?ref=2ryxq7ls<\/a> Kanep annab rohkelt v\u00e4ga tugevat kiudu, ei vaja kasvatamisel kastmist,v\u00e4etist ega m\u00fcrkaineid, parandab mulla viljakust, ei vaja kastmist, on v\u00e4ga vastupidav – see on loodusearmastaja valik!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Et pakkuda paarilisele v\u00f5imalust siseneda pessa esimesena, teeb Jaapani tihane \u017eesti tiibadega. Vastupidiselt inimestele “avab ukse” enamasti emane ja esimesena siseneb isalind. Jaapani #tihane ehk ida-rasvatihane (Parus minor) kasutab #Tokyo… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":183,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[13,12],"tags":[94,72,117,119,21,120,28,45,118],"class_list":["post-181","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keskkonnatervis-ja-loodus","category-suhted-ja-seksuaaltervis","tag-aed","tag-keskkond","tag-linnud","tag-loodus","tag-naised","tag-paar","tag-roheline","tag-suhted","tag-zest"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/181"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=181"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/181\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":186,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/181\/revisions\/186"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/183"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=181"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=181"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=181"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}