Aya Takeoka uurimisgrupp Jaapani RIKENi ajuteaduse keskusest (CBS) avaldas ajakirjas Science p\u00f5neva uuringu, millest v\u00f5ib kasu olla taastusravis p\u00e4rast seljaaju vigastust. Nad leidsid kaks seljaaju rakkude r\u00fchma, millest \u00fcks on vajalik uute liikumiste \u00f5ppimiseks ja teine nende liikumiste meeleshoidmiseks. <\/p>\n\n\n\n
Et jalgade liikumist saab esile kutsuda ja treenida ka siis, kui \u00fchendus peaajuga puudub, on teada pikka aega. K\u00f5ige ilmekamalt on see v\u00e4ljendunud putukatel. Seni pole aga keegi t\u00e4pselt aru saanud, kuidas see v\u00f5imalik on, kuid ilma seda m\u00f5istmata pole n\u00e4htus palju enamat kui veider t\u00f5siasi. Nagu Takeoka selgitab: “Aluseks olevast mehhanismist \u00fclevaate saamine on oluline, kui tahame m\u00f5ista tervete inimeste liikumise automaatsuse aluseid ja kasutada neid teadmisi seljaaju vigastusej\u00e4rgse taastumise parandamiseks.”<\/p>\n\n\n\n
Hiirtega tehtud katsed n\u00e4itasid, et uute liikumiste \u00f5ppimiseks ja nende meelespidamiseks olukorras, kus peaajuga \u00fchendus puudub, on vaja kahte gruppi seljaaju rakke, sh Renshaw rakke, ja kindlate geenide aktiivsust. Katsed n\u00e4itasid ka seda, et tegevuste j\u00e4rjekord on uute liikumiste meeldej\u00e4tmisel oluline.<\/p>\n\n\n\n
“Need tulemused mitte ainult ei sea kahtluse alla levinud arvamust, et motoorne \u00f5ppimine ja m\u00e4lu piirduvad ainult peaaju ahelatega,” \u00fctleb Takeoka, “vaid me n\u00e4itasime, et saame manipuleerida seljaaju motoorset meenutamist, millel on m\u00f5ju ravile, mille eesm\u00e4rk on parandada seljaaju taastumist.”<\/p>\n\n\n\n
Pikemate liikumiste seeriate \u00f5petamiseni inimestele praktikas – r\u00e4\u00e4kimata siis nende sujuvast kasutusest – on muidugi pikk maa minna. Ilmselt on neid rakke ja geene veelgi, mis protsessi m\u00f5jutavad ning mille kindlakstegemine seisab alles ees. <\/p>\n\n\n\n