![\"\"](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/04\/hurricane-katrina-180538_1280-1024x682.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\nImage by Carol Colman<\/a> from Pixabay<\/a><\/p>\n\n\n\n Uuring: Earth\u2019s sinking surface https:\/\/www.science.org\/doi\/10.1126\/science.ado9986<\/a><\/p>\n\n\n\n
Ajakirjas Science kirjutavad prof Robert Nicholls University of East Anglia (UEA) Tyndalli kliimamuutuste uurimiskeskusest ja prof Manoochehr Shirzaei Virginia Tech\/\u00dcRO vee-, keskkonna- ja tervise\u00fclikoolist, et satelliidiandmeid kinnitavad – maa vajumise oht on palju levinum kui seda praegu tunnistatakse. <\/p>\n\n\n\n
Nende v\u00e4rskelt avaldatud uurimist\u00f6\u00f6s k\u00e4sitletakse 82 Hiina linna, kus elab kokku ligi 700 miljonit inimest. Tulemused n\u00e4itavad, et 45% anal\u00fc\u00fcsitud linnapiirkondadest vajuvad, kusjuures 16% piirkondades vajub maa lausa 10 mm aastas v\u00f5i rohkemgi.<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5\u00f5tmine ise on muidugi vaid teekonna algus. Ainu\u00fcksi Hiinas m\u00f5jutab maa vajumine ligikaudu 270 miljonit linnaelanikku, kellest peaaegu 70 miljonit kogeb kiiret vajumist. Vajuvate linnade hulka kuuluvad Peking ja Tianjin.<\/p>\n\n\n\n
Rannikulinnad nagu Tianjin on eriti ohustatud, sest lisaks maa vajumisele ohustavad neid kliimamuutused ja merepinna t\u00f5us. Merekaitserajatiste vajumine on \u00fcks p\u00f5hjus, miks 2005. aasta orkaan Katrina laastas New Orleansi nii ulatuslikult ja miks hukkus nii palju inimesi. <\/p>\n\n\n\n
Shanghai \u2013 Hiina suurim linn \u2013 on viimase sajandi jooksul vajunud kuni 3 meetrit ja vajub ka t\u00e4nap\u00e4eval. Kui vajumine kombineerida merepinna t\u00f5usuga, v\u00f5ib Hiinas merepinnast allpool asuvate linnapiirkondade suurus aastaks 2120 kolmekordistuda, m\u00f5jutades 55\u2013128 miljonit elanikku. Ilma tugeva \u00fchiskondliku reaktsioonita v\u00f5ib see olla katastroofiline.<\/p>\n\n\n\n
“Vajumine ohustab hoonete ja kriitilise infrastruktuuri struktuurilist terviklikkust ning s\u00fcvendab kliimamuutuste m\u00f5ju \u00fcleujutuste n\u00e4ol, eriti rannikulinnades, kus see suurendab merepinna t\u00f5usu,” \u00fctles professor Nicholls, kes ei osalenud uuringus, kuid kelle uurimissuunad keskenduvad merepinna t\u00f5usule, ranniku erosioonile ja \u00fcleujutustele ning sellele, kuidas kogukonnad saavad nende muutustega kohaneda.<\/p>\n\n\n\n
Vajumise p\u00f5hjuseks on peamiselt inimtegevus linnades. P\u00f5hjavee v\u00e4ljapumpamine, mis alandab p\u00f5hjavee taset, peetakse k\u00f5ige olulisemaks vajumise p\u00f5hjustajaks koos geoloogiliste eelduste ja hoonete kaaluga.<\/p>\n\n\n\n
Osakas ja Tokyos peatati p\u00f5hjavee kasutus 1970. aastatel ja linna vajumine on lakanud v\u00f5i oluliselt v\u00e4henenud, mis n\u00e4itab, et see on t\u00f5hus leevendusstrateegia. Liiklusvibratsioon ja tunnelite massiline ehitamine on potentsiaalselt ka m\u00f5jutegur \u2013 Pekingis vajub maa metrooliinide ja kiirteede l\u00e4heduses 45 mm aastas. Maa looduslik liikumine \u00fcles- v\u00f5i allapoole toimub samuti, kuid see on \u00fcldiselt palju v\u00e4iksem kui inimese p\u00f5hjustatud muutused.<\/p>\n\n\n\n
Kuigi inimtegevusest p\u00f5hjustatud maa vajumine oli Hiinas enne seda uuringut teada, v\u00e4idavad professorid Nicholls ja Shirzaei, et need uued tulemused suurendavad vajadust riikliku reageerimise j\u00e4rele. See probleem esineb tundlikes linnades ka v\u00e4ljaspool Hiinat ja on laialt levinud probleem kogu maailmas.<\/p>\n\n\n\n
Nad kutsuvad teadlaskonda \u00fcles liikuma m\u00f5\u00f5tmiselt m\u00f5jude m\u00f5istmisele. “Paljud linnad ja piirkonnad kogu maailmas t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja strateegiaid kliimamuutuste ja meretaseme t\u00f5usu riskide ohjamiseks,” \u00fctles prof Nicholls. “Peame sellest kogemusest \u00f5ppima, et k\u00e4sitleda ka vajumise ohtu, mis on levinum, kui praegu tunnistatakse.”<\/p>\n\n\n\n Image by Carol Colman<\/a> from Pixabay<\/a><\/p>\n\n\n\n Uuring: Earth\u2019s sinking surface https:\/\/www.science.org\/doi\/10.1126\/science.ado9986<\/a><\/p>\n\n\n\n<\/figure>\n\n\n\n