{"id":239,"date":"2024-04-25T08:36:48","date_gmt":"2024-04-25T08:36:48","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=239"},"modified":"2024-04-25T08:36:48","modified_gmt":"2024-04-25T08:36:48","slug":"erakordne-siirdamisoperatsioon-annab-elulootust-tuhandetele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=239","title":{"rendered":"Erakordne siirdamisoperatsioon annab elulootust tuhandetele"},"content":{"rendered":"\n

Kirurgid tegid 54-aastasele s\u00fcdame- ja neerupuudulikkusega naisele elup\u00e4\u00e4stva operatsiooni, kus esmakordselt maailmas paigaldati inimesele s\u00fcdamepump ning siirati seej\u00e4rel ka redigeeritud geenidega sea neer ja harkn\u00e4\u00e4re. See n\u00e4itab kaasaegse meditsiini v\u00f5imalusi ja annab lootust tuhandetele.\u00a0<\/h4>\n\n\n\n

NYU Langone Health ja NYU Grossman School of Medicine arstid viisid selle v\u00e4git\u00fcki l\u00e4bi kahes etapis. Esmalt paigaldati kirurgiliselt s\u00fcdamepump – seda tehti paar p\u00e4eva enne neeru ja harkn\u00e4\u00e4rme siirdamisega alustamist. Ilma s\u00fcdamepumbata oleks Pisano oodatavat eluiga m\u00f5\u00f5detud p\u00e4evades v\u00f5i n\u00e4dalates.<\/p>\n\n\n\n

Teine etapp oligi sea neeru ja sea harkn\u00e4\u00e4rme siirdamine – geene redigeeriti, et v\u00e4hendada \u00e4rat\u00f5ukereaktsiooni ja v\u00e4hendada vastavate ravimite kasutamise vajadust. Harkn\u00e4\u00e4rmel on oluline osa immuuns\u00fcsteemi toimimises. Enne protseduuri p\u00f5des New Jerseyst p\u00e4rit patsient Lisa Pisano s\u00fcdamepuudulikkust ja l\u00f5ppstaadiumis neeruhaigust, mis n\u00f5udis rutiinset dial\u00fc\u00fcsi. Talle ei saanud teha tavap\u00e4rasemat s\u00fcdame- ja neerusiirdamist, kuna mitmed kroonilised haigusseisundid v\u00e4hendasid oluliselt hea tulemuse v\u00e4ljavaateid. Kuna k\u00f5igi abivajajate jaoks ei j\u00e4tku elundeid, siis selliseid sisult v\u00e4ljavaateta katseid ei tehta.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5imalus elada (paremat) elu<\/h2>\n\n\n\n

Pisano armastab v\u00e4ga oma lapselapsi ja soovib nende kasvamist j\u00e4lgida. “K\u00f5ik, mida ma tahan, on v\u00f5imalus elada paremat elu,” \u00fctles ta. “P\u00e4rast seda, kui mulle inimorganite siirdamine v\u00e4listati, sain teada, et mul pole enam palju aega j\u00e4\u00e4nud. Minu arstid arvasid, et v\u00f5ib olla v\u00f5imalus, et saan heakskiidu redigeeritud geenidega sea neeru siirdamiseks, nii et arutasin seda oma pere ja abikaasaga. Ta on olnud minu k\u00f5rval kogu selle katsumuse aja ja tahab, et mul l\u00e4heks paremaks.”<\/p>\n\n\n\n

Siiani ei ole dokumenteeritud juhtumeid, kus mehaanilise s\u00fcdamepumbaga patsiendile oleks siiratud mis tahes elundeid. See on alles teine teadaolev muudetud geenidega sea neeru siirdamine elavale inimesele ja esimene koos harkn\u00e4\u00e4rega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Redigeeritud geenidega sea neer ja harkn\u00e4\u00e4re on transpordikonteinerist v\u00e4lja v\u00f5etud ja neid hakatakse ettevalmistama siirdamiseks 12. aprillil 2024 New Yorgi \u00dclikooli Langone siirdamiskeskuses. Foto: Joe Carrotta for NYU Langone Health<\/p>\n\n\n\n

Uskumatud elup\u00e4\u00e4stvad teadussaavutused<\/h2>\n\n\n\n

“Need on uskumatud teadussaavutused, mis on viinud meid v\u00f5imaluseni p\u00e4\u00e4sta Lisa elu,\u201d \u00fctles Robert Montgomery, kes juhtis siirdamisoperatsiooni.  <\/p>\n\n\n\n

Ligi 104 000 inimest on ainu\u00fcksi USAs siirdamise ootel, neist 89 360 ootab neeru. Ligikaudu 808 000 inimesel Ameerika \u00dchendriikides on l\u00f5ppstaadiumis neeruhaigus, kuid eelmisel aastal said siiratud neeru vaid umbes 27 000 inimest.<\/p>\n\n\n\n

NYU Langone’i siirdamisinstituudist<\/h3>\n\n\n\n

NYU Langone’i siirdamisinstituut on teinud inimestel rohkem ksenotransplantatsioonioperatsioone kui \u00fckski teine asutus seni. Enne viimast operatsiooni tehti aga viis katset spetsiaalse protokolliga, mis h\u00f5lmas hiljuti surnud inimesi ja koost\u00f6\u00f6d nende perekondadega, et uurida muudetud geenidega seaorganite t\u00f5husust ja eluj\u00f5ulisust inimestel enne nende siirdamist elavatele inimestele.<\/p>\n\n\n\n

“Ilma meie surnutega tehtud mudeliuuringute seerias osalenute suuremeelsuse ja altruismita poleks see siirdamise hetk v\u00f5imalikuks saanud,” \u00fctles dr Montgomery. “Ootame p\u00f5nevusega v\u00f5imalust osaleda FDA juhendamisel kliinilistes uuringutes, et saada rohkem teavet uue j\u00e4tkusuutliku elundite allika v\u00f5imaluse kohta k\u00f5igile neile, kellel pole palju aega.”<\/p>\n\n\n\n

Vt ka https:\/\/nyulangone.org\/locations\/nyu-langone-transplant-institute<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka: 5 l\u00e4bimurret biomeditsiinilises inseneerias, mis muudavad meditsiini https:\/\/terviseleht.eu\/?p=85<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kirurgid tegid 54-aastasele s\u00fcdame- ja neerupuudulikkusega naisele elup\u00e4\u00e4stva operatsiooni, kus esmakordselt maailmas paigaldati inimesele s\u00fcdamepump ning siirati seej\u00e4rel ka redigeeritud geenidega sea neer ja harkn\u00e4\u00e4re. See n\u00e4itab kaasaegse meditsiini v\u00f5imalusi… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":242,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[15,7],"tags":[194,197,195,193,192,198,191,66,200,190,199,196],"class_list":["post-239","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-info-ja-arvamused","category-ravi-ja-ravimid","tag-dialuus","tag-geenid","tag-harknaare","tag-neerud","tag-nyu","tag-siga","tag-siirdamine","tag-suda","tag-sudamepump","tag-teadus","tag-tehissuda","tag-tuumus"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/239"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=239"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/239\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":244,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/239\/revisions\/244"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/242"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=239"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=239"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=239"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}