Meditsiiniline entomoloog ehk putukaid uuriv teadlane Adelaide Miarinjara teadis, et Madagaskari maapiirkonna paljud majapidamised kubisevad inimese kirpudest. Miarinjara kasvas \u00fcles Aafrika idaranniku l\u00e4hedal asuvas saareriigis ja on n\u00fc\u00fcd Emory \u00fclikooli j\u00e4reldoktor, tehes koost\u00f6\u00f6d Madagaskari Pasteuri instituudiga.<\/p>\n\n\n\n
“Oleme t\u00e4heldanud sama k\u00fcla eri leibkondades kirpude arvu suurt erinevust,” \u00fctleb ta. “V\u00f5ime koguda \u00fchest majast kolm v\u00f5i viis kirpu ja teisest majast sadu.”<\/p>\n\n\n\n
M\u00f5istatuse lahendamine<\/h3>\n\n\n\n
Ajakiri PLoS Neglected Diseases avaldas tema meeskonna j\u00e4reldused: inimeste kirpude arvukust seostatakse peamiselt leibkondadega, kus on traditsiooniline taimkiudmatiga kaetud p\u00f5rand. Teiseks riskiteguriks oli loomade \u00f6ine majjalubamine. <\/p>\n\n\n\n
“Kirbuvastsed vajavad elluj\u00e4\u00e4miseks niiskust, kuid mitte liiga palju niiskust,” \u00fctleb Miarinjara, “nii et taimse kiudmatiga kaetud mustus v\u00f5ib hoida nende \u00f5itsenguks just \u00f5ige koguse niiskust.”<\/p>\n\n\n\n
Ta loodab, et Madagaskari katku endeemilistes piirkondades inimeste elu paremaks muutvad agentuurid keskenduvad kodude p\u00f5randakatete uuendamisele ja loomade jaoks majapidamistest eraldi asuvate kuuride ehitamisele.<\/p>\n\n\n\n
“Kirpudega nakatumine suurendab haigestumise riski ja sellel on suur m\u00f5ju elukvaliteedile,” \u00fctleb Miarinjara. “Pidevad hammustused on t\u00fc\u00fctud ja p\u00f5hjustavad unepuudust.”<\/p>\n\n\n\n
M\u00fcrkide kasutamine lisab probleeme<\/h3>\n\n\n\n
Kodukirpude levik soodustab ka putukam\u00fcrkide \u00fclekasutamist. Uuringud n\u00e4itavad, et 80% leibkondadest kasutab kirpude vastu v\u00f5itlemiseks insektitsiide. Paljud inimesed ostavad vedelaid putukam\u00fcrke, mis pakitakse \u00fcmber t\u00fchjadesse plast- v\u00f5i klaasmahutitesse, ilma etikettide v\u00f5i kasutusjuhisteta ning mida m\u00fc\u00fcakse v\u00e4ikestel vaba\u00f5huturgudel.<\/p>\n\n\n\n
Insektitsiidide eba\u00f5ige kasutamine on terviserisk inimestele, kes v\u00f5ivad kemikaalidega liigselt kokku puutuda.<\/p>\n\n\n\n
“Nende kemikaalide liigkasutamine on ohtlik ka seet\u00f5ttu, et m\u00f5ned kirbud arendavad v\u00e4lja resistentsuse insektitsiidide suhtes – need on katkupuhangute vastu v\u00f5itlemise eesliinid, ” \u00fctleb Miarinjara.<\/p>\n\n\n\n
Vaesus on \u00fcks p\u00f5hjustest<\/h3>\n\n\n\n
“Elamuehitusega seotud vaesus on peamine v\u00e4ljakutse, mille see uuring tuvastas, ” lisab Thomas Gillespie, uuringu vanemautor ja Emory keskkonnateaduste osakonna professor ja juhataja. “P\u00f5randate katmine kodudes betooniga v\u00f5ib parandada mitmesuguseid tervise- ja elukvaliteediga seotud probleeme \u2026 “<\/p>\n\n\n\n
\u00dcks tervis k\u00f5igile<\/h3>\n\n\n\n
Gillespie labor on \u201e\u00fche tervise\u201d l\u00e4henemisviisi pioneer \u2013 uurib inimeste, koduloomade, metsloomade ja \u00f6kos\u00fcsteemide koostoimeid, et m\u00f5ista, kuidas mikroobid liikide vahel h\u00fcppavad.<\/p>\n\n\n\n
Katk on inimesi vaevanud v\u00e4hemalt pronksiajast ja on p\u00fcsinud l\u00e4bi sajandite. Antibiootikumide tulek \u2013 millega saab t\u00f5husalt katku ravida \u2013 muutis haiguse suure osa maailma jaoks minevikust p\u00e4rit \u00f5uduslooks.<\/p>\n\n\n\n
Katkupuhangute \u00fcheks p\u00f5hjuseks on metsade h\u00e4vitamine<\/h3>\n\n\n\n
Madagaskaril tuleb aga katk regulaarselt tagasi, et n\u00f5uda uusi ohvreid. Haigusjuhtumid p\u00e4rinevad tavaliselt m\u00e4gismaa keskosa riisikasvatuspiirkonnast vihmaperioodi ajal. Puhanguid seal seostatakse p\u00f5llumajanduse, metsade h\u00e4vitamise, musta roti ja kirpudega.<\/p>\n\n\n\n
Erinevad kirbuliigid on arenenud eelistama \u00fche looma verd teisele, kuigi nad v\u00f5ivad toituda mitmesugustest organismidest, kui nad on piisavalt n\u00e4ljased.<\/p>\n\n\n\n
Enamik katkuuuringuid on keskendunud roti kirpudele (Xenopsylla cheopis). Ainult \u00fcks hammustus v\u00f5ib edastada piisavalt baktereid, et kedagi katku nakatada. Seevastu inimkirbu (Pulex irritans) puhul on bakterite edasikandumiseks vaja mitut hammustust. <\/p>\n\n\n\n
“N\u00fc\u00fcd uurime p\u00f5hjalikumalt, mis toimub kodumajapidamistes putukam\u00fcrkide kasutamisega,” \u00fctleb Miarinjara. “Soovime v\u00e4lja selgitada, mis p\u00f5hjustab kirpude resistentsust insektitsiidide suhtes, ja leida viise, kuidas aidata inimestel insektitsiide ohutult ja t\u00f5husamalt kasutada.”<\/p>\n\n\n\n Teadlased koguvad k\u00fc\u00fcnlap\u00fc\u00fcnisega kirpe, elanikud j\u00e4lgivad nende tegevust. Photo by Adelaide Miarinjara.<\/p>\n\n\n\n Uuring Socio-ecological risk factors associated with human flea infestations of rural household in plague-endemic areas of Madagascar https:\/\/journals.plos.org\/plosntds\/article?id=10.1371\/journal.pntd.0012036<\/a><\/p>\n\n\n\n Loe ka: Punased v\u00f5rgud kaitsevad taimi kahjurite eest https:\/\/terviseleht.eu\/?p=49<\/a><\/p>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Low-Res_flea_collection_20220617_070457.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n