{"id":279,"date":"2024-05-03T10:37:10","date_gmt":"2024-05-03T10:37:10","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=279"},"modified":"2024-05-03T10:37:10","modified_gmt":"2024-05-03T10:37:10","slug":"naised-50%e2%9d%a3%ef%b8%8f-olge-voi-muutuge-aktiivseks-et-elu-parandada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=279","title":{"rendered":"Naised 50+\u2763\ufe0f Olge v\u00f5i muutuge aktiivseks, et elu parandada!"},"content":{"rendered":"\n<h4 class=\"wp-block-heading\">Enam kui 10 000 Austraalia naise andmed n\u00e4itasid regulaarse treeningu tervisekasu isegi siis, kui treenimist alustati alles 50+.\u00a0<\/h4>\n\n\n\n<p>Sydney \u00fclikooli teadlaste uuring \u00fctleb, et j\u00e4rjepidev kehaline aktiivsus keskeas on seotud naiste parema tervisega ja\u00a0elukvaliteediga ka paljude aastate p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n<p>Teadlased kasutasid alates 1996. a kolmeaastase intervalliga kogutud 11 336 Austraalia naise andmeid. Naised s\u00fcndisid aastatel 1946\u20131951, mist\u00f5ttu olid nad uuringu alguses 47\u201352-aastased. <\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Osalejad liigitati nii:\u00a0<\/h3>\n\n\n\n<p>\ud83e\udd38\u200d\u2640\ufe0f Need, kes vastasid WHO f\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse juhistele \u2013 150 minutit aktiivsust n\u00e4dalas \u2013 j\u00e4rjekindlalt kogu 15-aastase kokkupuuteperioodi jooksul;<\/p>\n\n\n\n<p>\ud83c\udfc3\u200d\u2640\ufe0f need, kes uuringu alguses sellele n\u00f5udmisele ei vastanud, kuid hakkasid 150-minutit-aktiivsust-n\u00e4dalas n\u00f5uet j\u00e4rgima 55-, 60- v\u00f5i 65-aastaselt\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>\ud83e\uddd8\u200d\u2640\ufe0f v\u00f5i ei vastanud kunagi n\u00f5uetele.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Tervisega seotud elukvaliteeti hinnati f\u00fc\u00fcsilise tervise koondskoori (PCS) ja vaimse tervise koondskoori (MCS) l\u00fchivormi abil.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Tulemused<\/h3>\n\n\n\n<p>Naistel, kes j\u00e4rgisid pidevalt kehalise aktiivsuse juhiseid v\u00f5i hakkasid j\u00e4rgima 55-aastaselt, oli PCS keskmiselt kolm punkti <strong>k\u00f5rgem<\/strong> v\u00f5rreldes nendega, kes seda ei teinud. F\u00fc\u00fcsilise aktiivsuse m\u00f5ju PSC-le oli <strong>m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne<\/strong> isegi p\u00e4rast sotsiaalmajanduslike tegurite ja olemasolevate tervisediagnooside arvessev\u00f5tmist. Kuid kehalise aktiivsuse ja vaimse tervise koondskoori MCS vahel olulist seost ei leitud.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Oluline s\u00f5num<\/h3>\n\n\n\n<p>\u2763\ufe0f\u00a0&#8220;Oluline rahvatervise s\u00f5num on, et v\u00f5imalikult palju aastaid aktiivne olemine &#8211; isegi kui naised hakkavad j\u00e4rgima kehalise aktiivsuse juhiseid alles 50. eluaastate keskel &#8211; v\u00f5ib avaldada olulist kasu f\u00fc\u00fcsilisele tervisele, eriti f\u00fc\u00fcsilisele toimimisele, &#8221; \u00fctlevad autorid.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Meie uuring n\u00e4itab, et naiste jaoks on oluline olla aktiivne kogu keskea jooksul, et hiljem f\u00fc\u00fcsilisele tervise n\u00e4ol k\u00f5ige rohkem kasu saada. Ideaalis peaksid naised suurendama oma aktiivsust, et see vastaks juhistele 55. eluaastaks.\u201d<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"683\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/pexels-cristian-rojas-8809599-683x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-281\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/pexels-cristian-rojas-8809599-683x1024.jpg 683w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/pexels-cristian-rojas-8809599-200x300.jpg 200w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/pexels-cristian-rojas-8809599-768x1151.jpg 768w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/pexels-cristian-rojas-8809599-1024x1536.jpg 1024w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/pexels-cristian-rojas-8809599-1366x2048.jpg 1366w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/pexels-cristian-rojas-8809599-scaled.jpg 1707w\" sizes=\"(max-width: 683px) 100vw, 683px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Photo by Los Muertos Crew<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><strong><em>PLOS Medicine<\/em>:\u00a0<\/strong><a href=\"http:\/\/journals.plos.org\/plosmedicine\/article?id=10.1371\/journal.pmed.1004384\">http:\/\/journals.plos.org\/plosmedicine\/article?id=10.1371\/journal.pmed.1004384<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Loe ka: <a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=69\" title=\"\">Naised saavad treeningutest kasu lihtsamini kui mehed <\/a> <\/p>\n\n\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"16\" width=\"16\" alt=\"\ud83d\udeb4\u200d\u2640\ufe0f\" src=\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t27\/1.5\/16\/1f6b4_200d_2640.png\">&nbsp;Cheng \u00fctles, et naised saavad veelgi suuremat kasu, kui nad tegelevad rohkem kui 2,5 tundi n\u00e4dalas m\u00f5\u00f5duka v\u00f5i j\u00f5ulise aeroobse tegevusega v\u00f5i teevad kaks v\u00f5i enam lihaseid tugevdavat trenni n\u00e4dalas.<\/p>\n\n\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"16\" width=\"16\" alt=\"\u2763\ufe0f\" src=\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t72\/1.5\/16\/2763.png\">&nbsp;Minutites v\u00e4ljendades tuleb v\u00e4lja, et mehed saavad suurima kasu, kui nad treenivad m\u00f5\u00f5dukalt v\u00f5i j\u00f5uliselt 300 minutit n\u00e4dalas, samas kui naised saavad sama kasu juba 140 minutist n\u00e4dalas.&nbsp;<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"16\" width=\"16\" alt=\"\u2763\ufe0f\" src=\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t72\/1.5\/16\/2763.png\"><\/p>\n\n\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"16\" width=\"16\" alt=\"\ud83c\udfca\u200d\u2640\ufe0f\" src=\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t70\/1.5\/16\/1f3ca_200d_2640.png\">&nbsp;\u201cSelliseid uudiseid ei tule just sageli. Loodan, et see teedrajav uurimus motiveerib naisi, kes ei tegele praegu regulaarse f\u00fc\u00fcsilise tegevusega, m\u00f5istma, et neil on v\u00f5imalus saada tohutut kasu iga korduva regulaarse treeningu korral, mida nad saavad oma pikaajalisesse tervisesse investeerida, \u201d \u00fctles kardioloogiaprofessor Christine M. Albert.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enam kui 10 000 Austraalia naise andmed n\u00e4itasid regulaarse treeningu tervisekasu isegi siis, kui treenimist alustati alles 50+.\u00a0 Sydney \u00fclikooli teadlaste uuring \u00fctleb, et j\u00e4rjepidev kehaline aktiivsus keskeas on seotud&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":280,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,14,10,8],"tags":[242,203,239,238,18,202,241,21,228,20,64,62,240],"class_list":["post-279","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-ilu","category-liikumisroom-ja-trenn","category-vaimne-tervis","tag-242","tag-aktiivsus","tag-austraalia","tag-fuusiline","tag-kehakaal","tag-kehaline","tag-keskiga","tag-naised","tag-rahvatervis","tag-rasvumine","tag-treening","tag-trenn","tag-who"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/279"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=279"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/279\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":282,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/279\/revisions\/282"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=279"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=279"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=279"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}