{"id":305,"date":"2024-05-09T11:39:51","date_gmt":"2024-05-09T11:39:51","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=305"},"modified":"2024-05-09T11:47:56","modified_gmt":"2024-05-09T11:47:56","slug":"autos-soites-hingate-sisse-voimalikke-vahitekitajaid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=305","title":{"rendered":"Autos s\u00f5ites hingate sisse v\u00f5imalikke v\u00e4hitekitajaid"},"content":{"rendered":"\n

K\u00f5igi autode sise\u00f5hk on saastunud kahjulike leegiaeglustitega, sealhulgas nendega, mis teadaolevalt v\u00f5i arvatavasti p\u00f5hjustavad v\u00e4hki. Autotootjad kasutavad neid kemikaale, et vastata aegunud standardile, millest pole tuleohutuse m\u00f5ttes kasu. <\/h4>\n\n\n\n

“Meie uuringud n\u00e4itasid, et salongimaterjalid eraldavad meie autode salongi\u00f5hku kahjulikke kemikaale,” \u00fctles Duke’i \u00fclikooli teadlane ja eelretsenseeritud uuringu juhtiv autor Rebecca Hoehn. \u201eArvestades, et keskmine juht veedab autos iga p\u00e4ev umbes tunni, on see oluline rahvatervise probleem. See on eriti murettekitav pikemalt edasi-tagasi s\u00f5itvate juhtide ja lapsreisijate jaoks, kes hingavad sisse rohkem \u00f5hku kehakaalu \u00fchiku kohta kui t\u00e4iskasvanud.\u201d<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hitekitajaid leiti k\u00f5igist autodest<\/h3>\n\n\n\n

Uurijad avastasid 101 USA-s kasutuses oleva auto (aastast 2015 v\u00f5i uuemad) salongides leegiaeglusteid. 99 protsenti autodest sisaldas tris(1-kloroisoprop\u00fc\u00fcl)fosfaati ehk l\u00fchendatult TCIPP – leegiaeglustit, mida uurib USA riiklik toksikoloogiaamet kui potentsiaalset kantserogeeni. Enamikes autodes leiti ka teisi leegiaeglusteid, sealhulgas tris (1,3-dikloro-2-prop\u00fc\u00fcl) fosfaati (TDCIPP) ja tris (2-kloroet\u00fc\u00fcl) fosfaati (TCEP) jt. v\u00e4hitekitajaid. Need ja teised leegiaeglustid on samuti seotud neuroloogiliste ja reproduktiivkahjustustega.<\/p>\n\n\n\n

Suvel on v\u00e4hitekitajate hulk autos suurem<\/h3>\n\n\n\n

Umbes pooled autod said testitud nii suvel kui talvel. Soojem ilm oli seotud k\u00f5rgemate leegiaeglustite kontsentratsioonidega, kuna k\u00f5rgemad temperatuurid suurendavad gaaside teket. Ja temperatuur s\u00f5idukite sees v\u00f5ib t\u00f5usta teatavasti v\u00e4ga k\u00f5rgele. <\/p>\n\n\n\n

Leegiaeglustid tulevad ka istmet\u00e4idisest ja kangast<\/h3>\n\n\n\n

Teadlased tuvastasid, et kantserogeeni TCIPP oluliseks allikaks oli istmetes sisalduv plastvaht. <\/p>\n\n\n\n

Istmevahule lisatakse leegiaeglusteid, et need vastaksid USA riikliku maanteede liiklusohutuse administratsiooni (NHTSA) f\u00f6deraalsele mootors\u00f5idukite ohutusstandardile (FMVSS) 302, mis v\u00f5eti esmakordselt kasutusele 1970. aastatel.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Suurep\u00e4rased kanepist tehtud jalan\u00f5ud, seljakotid, m\u00fctsid, sokid jm leiad siit: https:\/\/www.8000kicks.com\/?ref=2ryxq7ls<\/a><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Tulet\u00f5rjujad on mures oma tervise p\u00e4rast<\/h3>\n\n\n\n

Tulet\u00f5rjujad on mures, et leegiaeglustid kasvatavad nende niigi k\u00f5rgemat v\u00e4hiriski, \u00fctles Patrick Morrison, kes j\u00e4lgib Rahvusvahelise Tulet\u00f5rjujate Assotsiatsiooni 350 000 USA ja Kanada tulet\u00f5rjuja tervist ja ohutust. “Toodete t\u00e4itmine nende kahjulike kemikaalidega ei aita enamikul juhtudel tulekahjusid \u00e4ra hoida, vaid muudab p\u00f5lengud suitsusemaks ja m\u00fcrgisemaks ohvritele ja eriti esmareageerijatele. Kutsun NHTSA-d \u00fcles uuendama oma s\u00fcttivusstandardit, et s\u00f5idukites ei oleks leegiaeglustajaid.”<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Photo by Styves Exantus. <\/p>\n\n\n\n

Leegiaeglustite kasutamine pole vajalik<\/h3>\n\n\n\n

California m\u00f6\u00f6bli ja beebitoodete s\u00fcttivusstandardit juba muudeti nii, et leegiaeglusteid ei kasutata. See muudatus on s\u00e4ilitanud v\u00f5i isegi m\u00f5\u00f5dukalt suurendanud m\u00f6\u00f6bli tuleohutust ja v\u00e4hendanud leegiaeglustite taset USA kodudes.<\/p>\n\n\n\n

Kemikaal, mis teeb lapsed rumalamaks<\/h3>\n\n\n\n

Epidemioloogilised uuringud on n\u00e4idanud, et keskmine USA laps kaotab kolm kuni viis IQ-punkti kokkupuute t\u00f5ttu vaid \u00fche autodes ja m\u00f6\u00f6blis kasutatava leegiaeglustiga. Veelgi enam, hiljutises uurimist\u00f6\u00f6s leiti, et inimestel, kelle veres on selle leegiaeglusti k\u00f5rgeim sisaldus, oli umbes neli korda suurem risk surra v\u00e4hki – v\u00f5rreldes madalaima tasemega inimestega.<\/p>\n\n\n\n

“V\u00f5ib-olla saate oma autos leegiaeglustitega kokkupuutumist v\u00e4hendada, avades aknad ja parkides varju,” \u00fctles kaasautor Lydia Jahl, Green Science Policy Institute’i vanemteadur. “Kuid tegelikult on vaja v\u00e4hendada autodes kasutatvate leegiaeglustite hulka. T\u00f6\u00f6le s\u00f5itmisega ei tohiks kaasneda v\u00e4hirisk ja lapsed ei tohiks kooliteel sisse hingata kemikaale, mis v\u00f5ivad nende aju kahjustada.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Oluline info <\/h3>\n\n\n\n

Oluline on mainida, et leegiaeglustite hulk autosalongi \u00f5hus oli nii talvel kui suvel m\u00e4rgatavalt suurem USAs ja Jaapanis toodetud autodes v\u00f5rreldes n\u00e4iteks Saksamaal ja L\u00f5una-Koreas toodetud autodega. Samas pole uuritud autode hulk nii suur, et eelistada \u00fcht t\u00fc\u00fcpi masinaid teistele.<\/p>\n\n\n\n

Uuring: Green Science Policy Institute; Flame Retardant Exposure in Vehicles is Influenced by Use in Seat Foam and Temperature https:\/\/pubs.acs.org\/doi\/10.1021\/acs.est.3c10440<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka: Naised 50+! Olge v\u00f5i muutuge aktiivseks, et elu parandada!<\/a> <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Jalgrattaga v\u00f5i jalgsi v\u00f5i \u00fchistranspordiga t\u00f6\u00f6le, kooli, s\u00f5pradega kohtuma, poodi ja koju! Photo by Thomas Challenger.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00f5igi autode sise\u00f5hk on saastunud kahjulike leegiaeglustitega, sealhulgas nendega, mis teadaolevalt v\u00f5i arvatavasti p\u00f5hjustavad v\u00e4hki. Autotootjad kasutavad neid kemikaale, et vastata aegunud standardile, millest pole tuleohutuse m\u00f5ttes kasu.  “Meie uuringud… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":306,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,15,13],"tags":[285,289,288,298,72,105,284,290,291,296,20,286,297,294,293,292,295,287],"class_list":["post-305","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-info-ja-arvamused","category-keskkonnatervis-ja-loodus","tag-auto","tag-iq","tag-kantserogeen","tag-kemikaal","tag-keskkond","tag-lapsed","tag-leegiaeglusti","tag-ohk","tag-ohupuhtus","tag-paastjad","tag-rasvumine","tag-soiduauto","tag-suttivus","tag-tcep","tag-tcipp","tag-tuleaeglusti","tag-tuletorjujad","tag-vahitekitaja"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/305"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=305"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/305\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":312,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/305\/revisions\/312"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/306"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=305"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=305"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=305"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}