{"id":328,"date":"2024-05-13T12:47:20","date_gmt":"2024-05-13T12:47:20","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=328"},"modified":"2024-05-15T16:44:27","modified_gmt":"2024-05-15T16:44:27","slug":"ainevahetus-aitab-autismi-varakult-avastada-ja-ennetada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=328","title":{"rendered":"Ainevahetus aitab autismi varakult avastada ja ennetada"},"content":{"rendered":"\n

Teadlased on leidnud ainevahetuse muutused, mis toimuvad s\u00fcnni ja autismispektri h\u00e4ire v\u00e4ljakujunemise vahel. Need teadmised v\u00f5ivad kaasa aidata autismi varajasele avastamisele ja ennetamisele. <\/h3>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Photo by Andrea Piacquadio.<\/p>\n\n\n\n

“Last, kellel autism j\u00e4rgmise paari aasta jooksul v\u00e4lja kujuneb, ei ole v\u00f5imalik s\u00fcndides v\u00e4limuse ja k\u00e4itumise pooles neurot\u00fc\u00fcpsest lapsest eristada. T\u00f5epoolest, enamikul juhtudel ei ole lapse saatus s\u00fcnnihetkel autismiga seotud,” \u00fctles California \u00fclikooli meditsiini-, pediaatria- ja patoloogiaosakonna professor Robert Naviaux. \u201eHakkame aru saama, mis reguleerib \u00fcleminekut riskilt autismispektri h\u00e4ireni (ASH) ja esimeste s\u00fcmptomite ilmnemiseni. Varajane diagnoosimine avab v\u00f5imaluse varaseks sekkumiseks ja optimaalsete tulemuste saamiseks.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Mis on autismispektri h\u00e4ire?<\/h3>\n\n\n\n

ASH on h\u00e4ire, mida iseloomustavad raskused sotsialiseerumisel ja suhtlemisel, samuti korduv ja\/v\u00f5i piirav k\u00e4itumine. Enamiku ASH-ga inimeste jaoks on haigusseisund m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne puue. Vaid 10\u201320 protsenti lastest, kellel ASH on diagnoositud enne 5. eluaastat, on v\u00f5imelised t\u00e4iskasvanuna iseseisvalt elama.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi autismi tekkes m\u00e4ngivad olulist osa geenid, on ka keskkonnas riskitegureid, mis m\u00e4ngivad rolli ASH tekkes ja raskusastmes. Naviaux ja teised teadlased avastasid, et autismi arengut juhib nende erinevate tegurite koostoime reaalajas. Uurides ainevahetuse arengubioloogiat ja selle erinevusi autismi puhul, ilmnevad uued arusaamad ASH ja teiste keeruliste h\u00e4irete kohta.<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4itumine ja ainevahetus on omavahel seotud<\/h3>\n\n\n\n

“K\u00e4itumine ja ainevahetus on omavahel seotud \u2013 te ei saa neid lahutada,” \u00fctleb Naviaux.<\/p>\n\n\n\n

Info saamiseks varajaste muutuste kohta ainevahetuses uurisid teadlased kahte laster\u00fchma. \u00dcks koosnes vasts\u00fcndinud lastest, kellel pole autismi. Teine r\u00fchm koosnes 5-aastastest lastest, kellest m\u00f5nel oli diagnoositud autism.<\/p>\n\n\n\n

Neurot\u00fc\u00fcpsete ja autismiga laste ainevahetust v\u00f5rreldes leidsid nad silmatorkavaid erinevusi. Vaid 14 Teadlaste uuritud 50 biokeemilisest rajast vaid 14 p\u00f5hjustasid 80 protsenti autismi ainevahetuslikust m\u00f5just.<\/p>\n\n\n\n

Rakkude reaktsioon ohule l\u00e4heb rikki?<\/h3>\n\n\n\n

Enim erinevad rajad on seotud raku vastusega ohule ehk reaktsiooniga vigastustele v\u00f5i metaboolsele stressile<\/a>. Kehal on paigas biokeemilised kaitsemeetmed, mis v\u00f5ivad rakkude ohule reageerimise l\u00f5petada, kui oht on m\u00f6\u00f6das. Naviaux oletab, et autism tekib siis, kui need kaitsemeetmed ei suuda normaalselt areneda. Tulemuseks on k\u00f5rgem tundlikkus keskkonna stiimulitele ning see m\u00f5ju aitab kaasa sensoorsele tundlikkusele ja muudele autismiga seotud s\u00fcmptomitele.<\/p>\n\n\n\n

“Ainevahetus on keel, mida aju, soolestik ja immuuns\u00fcsteem suhtlemiseks kasutavad, ja autism tekib siis, kui suhtlust nende s\u00fcsteemide vahel muudetakse,” lisas Naviaux.<\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ime olla ravimite renessansi alguses<\/h3>\n\n\n\n

Rakkude ohureaktsiooni reguleerib peamiselt adenosiintrifosfaat (ATP) ehk universaalne keemilise energia talletaja. Kuigi need ATP-signaalirajad ei arene autismi korral normaalselt, v\u00f5ivad need olla osaliselt taastatavad olemasolevate ravimitega. 2017. aastal l\u00f5petas Naviaux ja tema meeskond suramiini varajase kliinilise testimise, mis on ainus inimestel heakskiidetud ravim, mis v\u00f5ib suunata ATP signaali ja mida tavaliselt kasutatakse Aafrika unet\u00f5ve raviks.<\/p>\n\n\n\n

N\u00fc\u00fcd loodavad teadlased, et see info aitab v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada rohkem ravimeid, et hallata ASH s\u00fcmptomeid.<\/p>\n\n\n\n

“Suramiin on vaid \u00fcks ravim, mis on suunatud rakkude ohureaktsioonile,” \u00fctles ta. “N\u00fc\u00fcd, kui me uurime t\u00e4helepanelikult, kuidas ASH ainevahetust muudab, v\u00f5ime olla ravimite renessansi alguses, mis loob uusi raviv\u00f5imalusi, mida varem pole olnud.”<\/p>\n\n\n\n

Uuring: Metabolic network analysis of pre-ASD newborns and 5-year-old children with autism spectrum disorder<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka: Krooniline stress noorukieas v\u00f5ib viljakust v\u00e4hendada<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased on leidnud ainevahetuse muutused, mis toimuvad s\u00fcnni ja autismispektri h\u00e4ire v\u00e4ljakujunemise vahel. Need teadmised v\u00f5ivad kaasa aidata autismi varajasele avastamisele ja ennetamisele.  Photo by Andrea Piacquadio. “Last, kellel autism… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":329,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,13,7,8],"tags":[],"class_list":["post-328","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-keskkonnatervis-ja-loodus","category-ravi-ja-ravimid","category-vaimne-tervis"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/328"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=328"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/328\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":340,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/328\/revisions\/340"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/329"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=328"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=328"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=328"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}