{"id":341,"date":"2024-05-16T08:41:49","date_gmt":"2024-05-16T08:41:49","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=341"},"modified":"2024-05-16T08:41:50","modified_gmt":"2024-05-16T08:41:50","slug":"autism-soolemikroobid-mojutavad-kaitumist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=341","title":{"rendered":"Autism – soolemikroobid m\u00f5jutavad k\u00e4itumist"},"content":{"rendered":"\n

Kas k\u00f5hukinnisus, k\u00f5hulahtisus ja k\u00f5huvalu on autismi p\u00f5hjustatud v\u00f5i need aitavad autismi s\u00fcmptomite ilmnemisele – s\u00fcvenemisele kaasa? Teadlased leidsid mikroobid, mis n\u00f5iaringist v\u00e4lja murda aitavad.<\/h3>\n\n\n\n

\u00dcha rohkem on t\u00f5endeid selle kohta, et meie soolestikus elavad mikroobid m\u00f5jutavad k\u00e4itumist. Katseloomadel v\u00f5ivad sagedased seedes\u00fcsteemi h\u00e4ired v\u00e4hendada sotsiaalset suhtlust \u2013 see m\u00f5ju p\u00fcsib ka p\u00e4rast seedeh\u00e4irete s\u00fcmptomite taandumist. Samas on v\u00f5imalik leevendada nii seedes\u00fcsteemi h\u00e4ireid kui ka k\u00e4itumuslikke muutusi sellega, et viia loomade soolde kindlaid bakteriliike.<\/p>\n\n\n\n

Ajakirjas Nature Communications avaldatud uuring n\u00e4itab, et tervist ja k\u00e4itumist on v\u00f5imalik soovitud suunas m\u00f5jutada, muutes soolestiku mikrobioomi.<\/p>\n\n\n\n

“Ma arvan, et see on terapeutiliselt v\u00e4ga oluline teadmine, sest n\u00fc\u00fcd saame hakata tegema teraapiat organismidega, mille kohta me teame, et need on ohutud,” \u00fctleb June Round, Utah \u00fclikooli mikrobioloog, kes uuringut juhtis.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Utah \u00fclikooli teadlase June Roundi juhitud uuringud on n\u00e4idanud, et soolestikus elavad mikroobid m\u00f5jutavad tervist ja sotsiaalset k\u00e4itumist. Foto Charlie Ehlert, Utah \u00dclikool.<\/p>\n\n\n\n

Soolestiku ja k\u00e4itumise seosed<\/h3>\n\n\n\n

Et saada paremat pilti seedes\u00fcsteemi h\u00e4irete ja autismi seostes, uurisid teadlased hiiri, kellel oli koliit. See on p\u00f5letikuline soolehaigus, mis p\u00f5hjustab valu, k\u00f5hulahtisust ja soolekahjustusi.<\/p>\n\n\n\n

Kui nende haigus oli v\u00e4lja ravitud, liikusid nad normaalselt ja neil ei olnud \u00e4revuse ega depressiooni m\u00e4rke. Kuid nad veetsid neile mittetuttavate hiirtega suhtlemisel v\u00e4hem aega kui hiired, kes koliiti polnud p\u00f5denud. Vastumeelsus sotsialiseerumise suhtes, mida teadlased hiirtel t\u00e4heldasid, meenutas autismiga seotud k\u00e4itumuslikke erip\u00e4rasid. Kuna nende katsed n\u00e4itasid, et probleemid soolestikus v\u00f5ivad p\u00f5hjustada muutusi sotsiaalses k\u00e4itumises, m\u00f5tlesid nad uurida, kas mikroobid, mis autistlikel ja neurot\u00fc\u00fcpsetel inimestel erinevad, v\u00f5ivad olla seotud nii seedeh\u00e4irete kui k\u00e4itumisega.<\/p>\n\n\n\n

Katsed inimeste bakteritega kinnitavad h\u00fcpoteesi<\/h3>\n\n\n\n

Uurimiseks kogus magistrant Garrett Brown v\u00e4ljaheiteproove nii autistlikelt inimestelt kui ka nende neurot\u00fc\u00fcpsetelt ehk mitteautistlikelt vanematelt v\u00f5i \u00f5dedelt-vendadelt. Seej\u00e4rel viidi proovid mikroobidega hiirte seedetraktidesse.<\/p>\n\n\n\n

Autismiga inimestelt p\u00e4rit mikroobe kandvatel hiirtel oli rohkem soolekahjustusi ja nad kaotasid rohkem kaalu kui hiired, kelle mikroobid p\u00e4rinesid neurot\u00fc\u00fcpsetelt isikutelt. Tundub, et mitteautistlikelt inimestelt kogutud mikroobide segul on kaitsev toime.<\/p>\n\n\n\n

Millised mikroobid v\u00f5iks autismis\u00fcndroomiga v\u00f5i sooleh\u00e4dadega inimesi aidata?<\/h3>\n\n\n\n

Inimese soolestikus asuv mikroobikooslus on nii keeruline, et proovid, mida meeskond oma katsetes kasutas, v\u00f5isid sisaldada sadu erinevaid baktereid, viirusi ja seeni. Round ja Brown tahtsid teada, kes neist mikroobikogukonna liikmetest kaitseb sooleprobleemide eest.<\/p>\n\n\n\n

Selleks v\u00f5rdles Brown autistide soolestiku mikroobe nende pereliikmete omadega, samuti hiirte soolestikus elavaid mikroobe, kellele mikroobikooslused siirati. Ta otsis potentsiaalselt kaitsvaid mikroobe, mis v\u00f5ivad olla autismi p\u00f5devatel inimestel neurot\u00fc\u00fcpsete inimestega v\u00f5rreldes alaesindatud \u2013 ja ta leidis m\u00f5ned.<\/p>\n\n\n\n

“Me suutsime v\u00e4lja valida \u00fcksikud mikroobid, mis meie arvates v\u00f5ivad m\u00e4ngida olulist rolli raske koliidi vastu v\u00f5itlemisel,” selgitab Brown.<\/p>\n\n\n\n

Positiivselt paistsid silma kaks mikroobi <\/h3>\n\n\n\n

Eriti paistsid silma kaks. M\u00f5ned Blautia bakterite liigid olid neurot\u00fc\u00fcpsetel inimestel paremini esindatud kui nende autistlikel pereliikmetel. Ka autistidelt p\u00e4rit mikroobidega hiirte hulgas leiti Bacteroides uniformis’e r\u00fchma baktereid v\u00e4hem. B. uniformis on teadaolevalt alaesindatud \u00e4rritatud soole s\u00fcndroomi ja Crohni t\u00f5vega inimestel, mis viitab rollile soolestiku tervises.<\/p>\n\n\n\n

Nii Blautia kui ka Bacteroides uniformis v\u00e4hendasid hiirte sooleprobleeme esilekutsutud koliidi puhul ja Blautial oli vastav m\u00f5ju sotsiaalsele k\u00e4itumisele. Loomad, kes said Blautia baktereid, suhtlesid koliidi j\u00e4rgselt teistega t\u00f5en\u00e4olisemalt kui teised sooleh\u00e4da seljatanud hiired.<\/p>\n\n\n\n

Isikup\u00e4rastatud teraapiate suunas<\/h3>\n\n\n\n

Round \u00fctleb, et uuring on \u00fcks esimesi, mis tuvastab inimese mikrobiotas spetsiifilised organismid, mis v\u00f5ivad k\u00e4itumist parandada seedes\u00fcsteemi stressiga tegeledes. “See on n\u00e4ide mikroobide puudumisest ja nende kasulike mikroobide puudumine p\u00f5hjustab haigusi,” \u00fctleb ta.<\/p>\n\n\n\n

Vaja on t\u00e4iendavaid uuringuid, et v\u00e4ljaselgitada, kas Blautia v\u00f5i Bacteroides uniformis bakterite arvu suurendamine v\u00f5ib olla kasulik seedetrakti h\u00e4irete, autismi v\u00f5i muude haigusseisunditega inimestele. Kuid Round \u00fctleb, et nende individuaalsete m\u00f5jude v\u00e4ljatoomine on oluline samm mikrobioomile suunatud isikup\u00e4rastatud ravi suunas.<\/p>\n\n\n\n

\u00dchel heal p\u00e4eval tulevikus …<\/h3>\n\n\n\n

“\u00dchel p\u00e4eval,” \u00fctleb ta, “suudame kiiresti mikrobioomi anal\u00fc\u00fcsida ja \u00f6elda: “Hei, teil on puudu sellest t\u00f5eliselt olulisest mikroobist. Me anname selle teile tagasi.” \u201c<\/p>\n\n\n\n

Loe ka seda lugu: Ainevahetus aitab autismi varakult avastada ja ennetada<\/a><\/p>\n\n\n\n

Uuring: https:\/\/www.nature.com\/articles\/s41467-024-46733-7<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kas k\u00f5hukinnisus, k\u00f5hulahtisus ja k\u00f5huvalu on autismi p\u00f5hjustatud v\u00f5i need aitavad autismi s\u00fcmptomite ilmnemisele – s\u00fcvenemisele kaasa? Teadlased leidsid mikroobid, mis n\u00f5iaringist v\u00e4lja murda aitavad. \u00dcha rohkem on t\u00f5endeid selle… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":343,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,15,13,7,12,8],"tags":[337,357,362,363,359,167,358,141,356,28,354,353,352,355,361,360],"class_list":["post-341","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-info-ja-arvamused","category-keskkonnatervis-ja-loodus","category-ravi-ja-ravimid","category-suhted-ja-seksuaaltervis","category-vaimne-tervis","tag-autism","tag-autismisundroom","tag-constipation","tag-diarrhea","tag-kohukinnisus","tag-kohulahtisus","tag-koliit","tag-mikrobioom","tag-neurotuupsed","tag-roheline","tag-seedesusteem","tag-soolehaigused","tag-soolemikroobid","tag-sotsialiseerumine","tag-utah","tag-valu"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/341"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=341"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/341\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":344,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/341\/revisions\/344"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/343"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=341"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=341"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=341"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}