{"id":359,"date":"2024-05-17T12:53:06","date_gmt":"2024-05-17T12:53:06","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=359"},"modified":"2024-05-17T12:53:07","modified_gmt":"2024-05-17T12:53:07","slug":"akud-mis-seovad-heitmetest-co2-ja-salvestavad-elektrit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=359","title":{"rendered":"Akud, mis seovad heitmetest CO2 ja salvestavad elektrit"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Teadlased t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja akutehnoloogiaid, et laiendada taastuvenergia kasutust ja \u00fchtlasi p\u00fc\u00fcda kinni ka s\u00fcsinikdioksiid.<\/h3>\n\n\n\n<p>Tuule- ja p\u00e4ikeenergia salvestamine akudes n\u00f5uab elektrokeemilist reaktsiooni. Uutes akudes kogutakse lisaks ka t\u00f6\u00f6stusheidetest p\u00e4rit s\u00fcsinikdioksiidi ja muudetakse see lisandv\u00e4\u00e4rtusega toodeteks.<\/p>\n\n\n\n<p>Oak Ridge National Laboratory teadlased l\u00f5id ja katsetasid hiljuti kahte salvestustehnoloogiat, mis muudavad s\u00fcsinikdioksiidi ehk CO2 tahkeks, mida saab seej\u00e4rel kasutada ka teistes toodetes.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks nendest uutest akut\u00fc\u00fcpidest s\u00e4ilitas oma v\u00f5imsuse 600 tunni jooksul ja andis elektrit katkestuseta 10 tundi. Teadlased \u00fcletasid ka peamise takistuse \u2013 desaktiveerumise.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"700\" height=\"394\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Low-Res_co2Battery02-Andy-Sproles-ORNL-U.S.-Dept.-of-Energy.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-360\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Low-Res_co2Battery02-Andy-Sproles-ORNL-U.S.-Dept.-of-Energy.jpg 700w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/Low-Res_co2Battery02-Andy-Sproles-ORNL-U.S.-Dept.-of-Energy-300x169.jpg 300w\" sizes=\"(max-width: 700px) 100vw, 700px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>ORNL-is v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud Na-CO2 aku, mis koosneb kahest soolase vee lahuses olevast elektroodist, eraldab \u00f5hust s\u00fcsinikdioksiidi ja vabastab ainult v\u00e4\u00e4rtuslikke k\u00f5rvalprodukte. \u00a0 Andy Sproles\/ORNL, U.S. Dept. of Energy<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Selle peale annab tulla &#8230; <\/h3>\n\n\n\n<p>Elektri salvestamine koos CO2 eraldamisega \u00f5hust ja viimase muutmine tulu teenivateks toodeteks on kontseptsioon, mida poleks 10 aastat tagasi ettegi kujutanud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Erinevalt mobiiltelefonide v\u00f5i auto akudest ei pea v\u00f5rguenergia salvestamiseks m\u00f5eldud akud toimima kaasaskantavate suletud s\u00fcsteemidena. ORNL-i teadlastel \u00f5nnestus luua ja katsetada kahte t\u00fc\u00fcpi salvesteid, mis suudaksid muundada statsionaarsetest t\u00f6\u00f6stuslikest allikatest p\u00e4rit CO2.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks elektrijaama tekitatud CO2 saaks toru kaudu vedelasse elektrol\u00fc\u00fcti pumbata, tekitades gaseeritud karastusjoogiga sarnaseid mullid. Aku t\u00f6\u00f6 ajal muutuvad gaasimullid tahkeks pulbriks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas see t\u00f6\u00f6tab<\/h3>\n\n\n\n<p>Iga aku komponent v\u00f5ib olla valmistatud erinevatest elementidest v\u00f5i \u00fchenditest. Need valikud m\u00e4\u00e4ravad aku t\u00f6\u00f6ea, kui palju energiat see suudab salvestada, kui suur v\u00f5i raske see on ning kui kiiresti see laeb v\u00f5i energiat v\u00e4lja annab. Uutes ORNL-i akudes kombineeritakse CO2 soolases vees naatriumiga, kasutades odavat raud-nikkelkatal\u00fcsaatorit. Teine \u00fchendab gaasi alumiiniumiga.<\/p>\n\n\n\n<p>Uued salvestid on olemasolevast tehnoloogiast turvalisemad, kuna nende elektroodid on vees stabiilsed, \u00fctles juhtivteadur Ruhul Amin.<\/p>\n\n\n\n<p>ORNL-is v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud CO2 akud s\u00fcsihappegaasi ei eralda. K\u00f5rvalsaadusi saab eraldada ilma aku t\u00f6\u00f6d katkestamata. Aku disaini saab isegi h\u00e4\u00e4lestada, et luua rohkem selliseid k\u00f5rvalsaadusi farmaatsia- v\u00f5i tsemendit\u00f6\u00f6stuses kasutamiseks. Ainsad eralduvad gaasid on hapnik ja vesinik, mis ei aita kaasa kliimamuutustele ja mida saab koguda energia v\u00f5i k\u00fctuse tootmiseks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Plussid, miinused ja \u00fcletatud v\u00e4ljakutsed<\/h3>\n\n\n\n<p>Naatrium-s\u00fcsinikdioksiid ehk Na-CO2 aku t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja esimesena ja see seisis silmitsi teatud takistustega. P\u00e4rast pikaajalist kasutamist tekib elektroodi pinnale kiht, mis l\u00f5puks p\u00f5hjustab aku deaktiveerumise. Selle kihi teket \u00f5nnestus v\u00e4ltida laadimis-\/t\u00fchjenemists\u00fckli t\u00f6\u00f6muudatuste kaudu. Eba\u00fchtlased impulsid laadimisel ja t\u00fchjenemisel takistasid kihi kogunemist elektroodile.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Anname esimest korda teada, et deaktiveeritud salvesti saab uuesti aktiveerida,&#8221; \u00fctles Amin.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Disain pikaajaliseks elektrisalvestuseks<\/h3>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgmisena keskendusid teadlased alumiinium-s\u00fcsinikdioksiidi ehk Al-CO2 aku disainile. Amin selgitas: &#8220;See on esimene Al-CO2 aku, mis suudab pikka aega stabiilselt t\u00f6\u00f6tada.\u00a0&#8220;<\/p>\n\n\n\n<p>Testimisel leiti, et ORNL-i aku v\u00f5iks t\u00f6\u00f6tada rohkem kui 600 tundi ilma v\u00f5imsust kaotamata, \u00fctles Amin \u2013 palju rohkem kui ainsa varasemast teadaoleva Al-CO2 aku puhul, mida testiti vaid kaheksatunnise t\u00f6\u00f6 jaoks.<\/p>\n\n\n\n<p>Alumiiniumil p\u00f5hinev aku kogub peaaegu kaks korda rohkem s\u00fcsihappegaasi kui Na-CO2 aku. Amin \u00fctles, et Al-CO2 aku v\u00e4ljakutse on mastaabi suurendamine. Seep\u00e4rast j\u00e4tkab meeskond selle omaduste s\u00fcstemaatilist uurimist, et pikendada t\u00f6\u00f6iga ja siduda CO2 t\u00f5husamalt. Et Na-CO2 aku oleks konkurentsiv\u00f5imeline, keskendub meeskond akukambrite eraldamiseks v\u00e4ga peene, tiheda, mehaaniliselt stabiilse keraamilise membraani v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele.<\/p>\n\n\n\n<p>Reklaam<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"686\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/8000kicks1-1024x686.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-361\" style=\"width:840px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/8000kicks1-1024x686.png 1024w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/8000kicks1-300x201.png 300w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/8000kicks1-768x515.png 768w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/8000kicks1.png 1315w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.8000kicks.com\/?ref=2ryxq7ls\">M\u00f5nusad, stiilsed ja keskkonnahoidlikud jalan\u00f5ud, seljakotid jm leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Loe ka seda lugu tsingist ja ligniinist tehtud akust: <a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=333\" title=\"\">Keskkonnas\u00f5bralik, odav ja ohutu aku Rootsist<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Uuringu abstrakt on siin: <a href=\"https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/abs\/pii\/S0378775324005950\">https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/abs\/pii\/S0378775324005950<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lja akutehnoloogiaid, et laiendada taastuvenergia kasutust ja \u00fchtlasi p\u00fc\u00fcda kinni ka s\u00fcsinikdioksiid. Tuule- ja p\u00e4ikeenergia salvestamine akudes n\u00f5uab elektrokeemilist reaktsiooni. Uutes akudes kogutakse lisaks ka t\u00f6\u00f6stusheidetest p\u00e4rit s\u00fcsinikdioksiidi&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":360,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[15,13],"tags":[374,377,380,153,73,212,383,379,72,119,378,381,385,315,28,376,375,74,384],"class_list":["post-359","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-info-ja-arvamused","category-keskkonnatervis-ja-loodus","tag-akud","tag-alumiinium","tag-anood","tag-co2","tag-elekter","tag-energia","tag-hapnik","tag-katood","tag-keskkond","tag-loodus","tag-naatrium","tag-nikkel","tag-paikeseenergia","tag-raud","tag-roheline","tag-salvestamine","tag-salvestid","tag-taastuvenergia","tag-tuuleenergia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/359"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=359"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/359\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":362,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/359\/revisions\/362"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/360"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=359"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=359"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=359"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}