{"id":413,"date":"2024-05-25T08:58:29","date_gmt":"2024-05-25T08:58:29","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=413"},"modified":"2024-05-25T09:32:15","modified_gmt":"2024-05-25T09:32:15","slug":"taani-tee-jaatmepoletajast-ringlusesse-votvaks-riigiks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=413","title":{"rendered":"Taani tee j\u00e4\u00e4tmep\u00f5letajast ringlusesse v\u00f5tvaks riigiks"},"content":{"rendered":"\n

Tallinna ringmajanduse konverentsil esines Taani j\u00e4\u00e4tmemajanduse ekspert Niels Bukholt. Taani on l\u00e4bip\u00f5denud samad ajaj\u00e4rgud j\u00e4\u00e4tmekorralduses, mis Eestigi. T\u00e4naseks on j\u00f5utud j\u00e4\u00e4tmete vabaturuni, mis v\u00f5imaldab eraettev\u00f5tetel seda majandusharu arendada ja sinna investeerida. Tulemuseks 74% taaskasutust. Eksperdi soovitusi vahendas rohelise elustiili portaal Bioneer.ee<\/a><\/h3>\n\n\n\n

\u00dcks vabaturu toimimise eeldus on see, et j\u00e4\u00e4tmed peavad materjalina ringlusse suunamiseks ehk uute toodete valmistamiseks igal juhul j\u00f5udma vabale turule. Kui ts\u00fckli alguses on j\u00e4\u00e4tmed munitsipaalomandis, on v\u00e4ga keeruline neid sealt uuesti eraomandisse saada. <\/p>\n\n\n\n

Niels Bukholdi s\u00f5nul erineb Taani enamikust Euroopa riikidest oma l\u00e4henemise poolest: \u201cOleme j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itluses t\u00e4ielikult \u00fcle l\u00e4inud turu- ehk eraettev\u00f5tluse kesksele lahendusele. Oleme tulnud suhteliselt sarnasest perioodist l\u00e4bi kui Eestigi. Kui 1985 ladestasime k\u00f5ik j\u00e4\u00e4tmed, siis 2000. aastatel asusime hoogsalt p\u00f5letustehaseid rajama ja j\u00e4\u00e4tmeid p\u00f5letama. N\u00fc\u00fcd saame \u00f6elda, et 74% materjalidest taaskasutatakse v\u00f5i v\u00f5etakse muul moel kasutusse.<\/strong> 23% j\u00e4\u00e4tmetest p\u00f5letatakse ja vaid 4% on j\u00e4\u00e4tmete ladestus,\u201d r\u00e4\u00e4kis Bukholt. Kokku tekitatakse Taanis 12,4 miljonit tonni j\u00e4\u00e4tmeid aastas, sellest 3,3 miljonit kodumajapidamistes.<\/p>\n\n\n\n

Esimesed muutused toimusid Taanis suhteliselt hiljuti <\/h3>\n\n\n\n

Taanis k\u00e4isid arutelud j\u00e4\u00e4tmemajanduse muudatuste \u00fcle juba 2000. aastast, 2007. aastal toimusid esimesed muutused, kui t\u00f6\u00f6stusj\u00e4\u00e4tmete kogumine ja k\u00e4itlemine v\u00f5eti omavalitsuste vastutusalast \u00e4ra ja anti vabale turule. Suuremaid muutusi toovad otsused tehti Taanis aastatel 2020-2022, kui otsustati, et kogu j\u00e4\u00e4tmete k\u00e4itlemine materjali ringlussev\u00f5tu eesm\u00e4rgil peab toimuma turul vaba konkurentsi p\u00f5him\u00f5ttel, olmej\u00e4\u00e4tmete kogumise korraldavad omavalitsused ning 80% kogutud j\u00e4\u00e4tmetest m\u00fc\u00fcakse turule p\u00e4rast seda, kui omavalitsused on j\u00e4\u00e4tmed kokku kogunud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Omavalitsustele j\u00e4\u00e4tmemonopoli andmine l\u00f5petab j\u00e4\u00e4tmete ringlussev\u00f5tu<\/strong><\/h3>\n\n\n\n
\n

<\/p>\n\u201c10 aastat tagasi omasid Taanis j\u00e4\u00e4tmep\u00f5letustehaseid ja ladestusalasid omavalitsused ja ettev\u00f5tted umbes pooleks. V\u00f5istlus omavalitsuste ja erasektori vahel ei l\u00e4inud v\u00e4ga h\u00e4sti: 10 aastaga muutus turg t\u00e4iesti: omavalitsused omavad peaaegu k\u00f5iki p\u00f5letustehaseid ja p\u00f5letatavad j\u00e4\u00e4tmed said nende monopoliks \u2013 kogutud j\u00e4\u00e4tmed suunati ainult oma p\u00f5letusettev\u00f5tetesse ja sellega s\u00f6\u00f6di eraettev\u00f5tlus turult v\u00e4lja,\u201d lisas Niels Bukholt.<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

Bukholti s\u00f5nul muutus Taani kiiresti j\u00e4\u00e4tmeid ladestavast riigiks p\u00f5letavaks riigiks, sest kui oli kulutatud miljoneid j\u00e4\u00e4tmep\u00f5letustehase rajamiseks, siis oli vaja ka tehaseid k\u00e4igus hoida ja mitte suunata j\u00e4\u00e4tmeid ringlusesse. Taanist sai k\u00f5ige rohkem j\u00e4\u00e4tmeid p\u00f5letav riik Euroopas. <\/p>\n\n\n\n

Kinni j\u00e4\u00e4tmep\u00f5letusl\u00f5ksus<\/h3>\n\n\n\n

P\u00e4rast 2020. aasta kokkuleppeid otsustati muuta s\u00fcsteemi, et riik hakkaks rohkem j\u00e4\u00e4tmeid ringlusse v\u00f5tma: \u201cPidime midagi ette v\u00f5tma, sest meie j\u00e4\u00e4tmete ringlussev\u00f5tt materjalina aina langes. Me olime j\u00e4\u00e4tmep\u00f5letusl\u00f5ksus kinni. Kuna omavalitsused ise kogusid j\u00e4\u00e4tmeid ning suunasid need siis oma tehastesse, ei soovinud need liikuda materjalide ringlusse suunamise poole. Eeldatavasti see olukord muutub j\u00e4rgmisest aastast oluliselt,\u201d lisas Bukholt. <\/p>\n\n\n\n

Omavalitsuste j\u00e4\u00e4tmep\u00f5letus l\u00f5petab tegevuse<\/h3>\n\n\n\n

Suuremad muutused tulevad j\u00e4\u00e4tmekorralduses Taanis j\u00e4rgmisest aastast, kui riik hakkab teostama t\u00f5husamat j\u00e4relevalvet j\u00e4\u00e4tmete \u00fcle. Lisaks hakatakse l\u00e4bi viima t\u00e4iendavaid kontrolle p\u00f5letustehaste \u00fcle, et ringlusse v\u00f5etavaid j\u00e4\u00e4tmeid ei p\u00f5letataks. Kohalikud omavalitsused peavad sulgema k\u00f5ik munitsipaalp\u00f5letustehased kodumajapidamistest p\u00e4rit j\u00e4\u00e4tmetele 2027. aastaks. T\u00e4naseks on juba tehased erasektorile m\u00fc\u00fcdud. <\/p>\n\n\n\n

Bukholti s\u00f5nul on oluline, et \u00fcleminekul ringmajandusmudelile oleks kogu vastutus ja materjalide turg erasektori k\u00e4es \u2013 vastasel juhul ei ole v\u00f5imalik tagada materjalide kvaliteeti ega ole v\u00f5imalik olla kindel, et kasutatud materjalist saab uus toode.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Need jalan\u00f5ud, sokid ja kotid on peaaegu j\u00e4\u00e4tmevabad! Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

J\u00e4\u00e4tmete kogumine ja t\u00f6\u00f6tlemine tuleb kavandada nii, et see varustaks turgu teisese toorainega<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Bukoholti s\u00f5nul peavad ringlussev\u00f5tmiseks sobilikud j\u00e4\u00e4tmed alati j\u00f5udma l\u00f5puks vabale turule, et neid saaks materjalina ringlusse v\u00f5tta. \u201eOmavalitsus ei hakka kunagi tegelema materjalide ringlussev\u00f5tuga.”<\/p>\n\n\n\n

\n

<\/p>\n\u201cPeame m\u00f5istma, et selleks, et suunata kasutatud klaas ringlusesse, on vaja ikkagi erasektori tehast \u2013 omavalitsused ei hakka kunagi tootma \u00f5llepudeleid v\u00f5i kommipakendeid. See koht, kus ringlusmaterjal kohtub uue materjaliga, et saada tooteks, peab olema l\u00e4hemal j\u00e4\u00e4tmete kogumiskohale. Omavalitsused m\u00f5tlevad j\u00e4\u00e4tmetest kui pr\u00fcgist, mitte kui materjalist v\u00f5i toorainest,\u201d r\u00e4\u00e4kis Bukholt. <\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n

Ka eraettev\u00f5tjate keskne s\u00fcsteem vajab j\u00e4\u00e4tmete kogumise ja pakkumiste osas tugevat koost\u00f6\u00f6d omavalitsustega, et tagada j\u00e4\u00e4tmete kvaliteetne kogumine ja materjalide kvaliteet. T\u00e4naseks on Taani j\u00e4\u00e4tmet\u00f6\u00f6stussektor investeerinud juba 150-250 miljonit eurot uutesse k\u00e4itluskohtadesse ja neid on j\u00e4rjest juurde tulemas.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Photo by SHVETS production. <\/p>\n\n\n\n

Taanis maksab majapidamine j\u00e4\u00e4tmeveo eest 10 korda rohkem kui Eestis<\/strong><\/h3>\n\n\n\n

Taanis on riiklikult \u00fchtlustanud reeglid, kuidas j\u00e4\u00e4tmeid sortida ja koguda. \u00dcle riigi on \u00fchesugused piktogrammid pr\u00fcgikastidele ja -konteineritele \u2013 s\u00f5ltumata, kas on tegemist majapidamiste v\u00f5i ettev\u00f5ttega. \u201cM\u00f5istsime, et piktogrammid ja reeglid peavad olema \u00fchesugused igal pool. \u00dcksk\u00f5ik kus sa oled, tead alati, mida j\u00e4\u00e4tmetega tegema peab,\u201d s\u00f5nas Bukholt. Varasemalt oli Taanis nagu Eestis – eri omavalitsustes olid erinevad n\u00f5uded ja sortimisskeemid, mis ei olnud mastaabi loomiseks ja turu toimimiseks parim lahendus. <\/p>\n\n\n\n

Taani majapidamised jagavad j\u00e4\u00e4tmeid 10 erinevaks fraktsiooniks, samas ei ole eramajade hoovis 10 erinevat j\u00e4\u00e4tmekonteinerit, vaid tihti on konteinerid kahe sektsiooniga ja eramaja hoovis on tavaliselt 4 konteinerit. Kortermajades on suuremad konteinerid ja tihti ka rohkem eri liikide konteinereid. \u00dches kuus kulutab majapidamine j\u00e4\u00e4tmetele umbes 35 eurot. \u201cTaanis on majapidamiskulud k\u00f5ige k\u00f5rgemad Euroopas – seda tuleb silmas pidada, kui Eesti hindadega v\u00f5rrelda,\u201d lisas Bukholt. <\/p>\n\n\n\n

Niels Bukholt<\/h4>\n\n\n\n

Niels Bukholt on Taani t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteid \u00fchendava liidu Dansk Industri juht, ta on t\u00f6\u00f6tanud j\u00e4\u00e4tmealal 20 aastat, sealhulgas Taani keskkonnaministeeriumis, Taani Keskkonnakaitse Agentuuris, Taani Energiaagentuuris ja j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusega tegelevates organisatsioonides. Bukoholtil on \u00f5igusteaduste magistrikraad Kopenhaageni \u00dclikoolist ning juurakraad Californiast, samuti t\u00e4iendav haridus avaliku halduse ja juhtimise alal. Ta \u00f5petanud ka tudengeid keskkonna\u00f5iguse alal Kopenhaageni \u00fclikoolis. <\/p>\n\n\n\n

Taani t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tteid \u00fchendav Dansk Industri t\u00f6\u00f6tab selle nimel, et j\u00e4\u00e4tmesektor oleks t\u00e4ielikult ringmajandusele ja turup\u00f5hisusele orienteeritud, v\u00f5ttes vastutuse arengu ning sujuva koost\u00f6\u00f6 eest kogu v\u00e4\u00e4rtusahela ulatuses. <\/p>\n\n\n\n

Ettekannete videod Eesti Ringmajandusettev\u00f5tete Liidu Youtube kanalilt.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Eesti jaoks on paremaid lahendusi kui tuumaenergia<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tallinna ringmajanduse konverentsil esines Taani j\u00e4\u00e4tmemajanduse ekspert Niels Bukholt. Taani on l\u00e4bip\u00f5denud samad ajaj\u00e4rgud j\u00e4\u00e4tmekorralduses, mis Eestigi. T\u00e4naseks on j\u00f5utud j\u00e4\u00e4tmete vabaturuni, mis v\u00f5imaldab eraettev\u00f5tetel seda majandusharu arendada ja sinna… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":419,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[15,13],"tags":[460,463,464,461,448,462,457,72,458,459,451,237,453,450,449,454,28,456,455,452],"class_list":["post-413","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-info-ja-arvamused","category-keskkonnatervis-ja-loodus","tag-eramaja","tag-ettevotlus","tag-ettevotted-era","tag-hind","tag-jaatmed","tag-jaatmekorraldus","tag-jaatmepoletus","tag-keskkond","tag-konteiner","tag-kortermaja","tag-kov","tag-majandus","tag-materjalid","tag-poletamine","tag-poletus","tag-ringlus","tag-roheline","tag-sorteerimine","tag-taaskasutus","tag-vabaturg"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/413"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=413"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/413\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":427,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/413\/revisions\/427"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=413"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=413"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=413"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}