{"id":430,"date":"2024-05-27T18:54:33","date_gmt":"2024-05-27T18:54:33","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=430"},"modified":"2024-05-28T10:26:59","modified_gmt":"2024-05-28T10:26:59","slug":"uuring-paljastas-ptsh-ja-depressiooniga-seotud-molekulid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=430","title":{"rendered":"Uuring paljastas PTSH ja depressiooniga seotud molekulid"},"content":{"rendered":"\n

Traumaj\u00e4rgne stressih\u00e4ire ja depressioon m\u00f5jutavad immuuns\u00fcsteemi, n\u00e4rvide t\u00f6\u00f6d ja stressihormoone. Uuring tekitab v\u00f5imalusi uute ravimite loomiseks.<\/h3>\n\n\n\n

Stressiga seotud h\u00e4ired, nagu posttraumaatiline stressih\u00e4ire PTSH ja kliiniline depressioon, on keerulised seisundid, mida m\u00f5jutavad nii geneetika kui ka meie keskkond. Vaatamata m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsetele uuringutele on nende h\u00e4irete taga olevad molekulaarsed mehhanismid j\u00e4\u00e4nud tabamatuks. Austini Texase \u00fclikooli teadlased on aga avaldanud uuringu tulemused, mis heidavad valgust PTSH ja depressiooniga inimeste ajus esinevatele keerulistele erinevustele v\u00f5rreldes nendega, kellel neid probleeme pole. See tekitab v\u00f5imalusi uute ravimite loomiseks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Nii visualiseeriti muutusi ajurakkude tasemel<\/h3>\n\n\n\n
\"\"<\/figure>\n\n\n\n

This illustration depicts a single cell RNA-sequencing study of PTSD, major depression and normal controls. In this plot, more than 363,000 nuclei are represented and categorized into eight broad cell types, allowing researchers to visualize the cellular and molecular changes associated with these conditions.<\/em> Illustratsioon: Dell Medical School.<\/p>\n\n\n\n

Posttraumaatilise stressih\u00e4ire ja depressiooni m\u00f5istmine on suur v\u00e4ljakutse<\/h3>\n\n\n\n
\n

“M\u00f5istmine, miks m\u00f5nel inimesel tekib PTSH ja depressioon ja teistel mitte, on suur v\u00e4ljakutse,” \u00fctles Dell Med’i ps\u00fchhiaatria ja k\u00e4itumisteaduste osakonna juhataja ja Harvardi\u00a0 ps\u00fchhiaatriaprofessor Charles B. Nemeroff.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

“Leidsime, et nende h\u00e4iretega inimeste ajudes on selged molekulaarsed erinevused, eriti prefrontaalses ajukoores. Tundub, et need muutused m\u00f5jutavad immuuns\u00fcsteemi, meie n\u00e4rvide t\u00f6\u00f6d ja isegi stressihormoonide k\u00e4itumist,” lisas Nemeroff.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n

Tipptasemel tehnikaga tehtud multioomiline anal\u00fc\u00fcs tehti 231 inimesele. See meetod integreerib erinevaid andmekihte, sealhulgas geenistruktuuri ja valkude t\u00f6\u00f6d, pakkudes terviklikku \u00fclevaadet PTSH ja depressiooniga seotud molekulaarsetest muutustest.<\/p>\n\n\n\n

Uuringu peamised j\u00e4reldused\u00a0<\/h3>\n\n\n\n

Tehti kindlaks PTSH ja depressiooniga seotud spetsiifilised geenid ja molekulide reaktsioonirajad, millistest olulisemad on seotud immuunmehhanismide, neuronaalse regulatsiooni ja stressihormoonide signaaliedastusega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Erinevuste avastamine meeste ja naiste molekulaarsetes signatuurides, mis on eriti v\u00e4ljendunud kliinilise depressiooni korral.<\/p>\n\n\n\n

On olemas korrelatsioon lapsep\u00f5lvetrauma, enesetapu ja m\u00f5lema h\u00e4ire molekulaarsete variatsioonide vahel.<\/p>\n\n\n\n

PTSH ja depressiooni jaoks \u00fchiste ja mitte\u00fchiste molekulaarsete mustrite tuvastamine, mis aitavad luua uusi raviv\u00f5imalusi ja arendada verep\u00f5hiseid diagnoosimisvahendeid.<\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

CBD \u00f5li tilgad, kapslid, kanepi proteiinibatoonid ja kanepitooted lemmikloomadele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Muutused molekulide tasemel on seni j\u00e4\u00e4nud tabamatuks<\/h3>\n\n\n\n

Peamiseks eesm\u00e4rgiks olid m\u00f5ista, kuidas erinevad geenid ja valgud m\u00f5jutasid patsiente ning kuidas muutused ja erinevad ajurajad on seotud osalejate PTSH ja depressiooniga.<\/p>\n\n\n\n

“See t\u00f6\u00f6 sai v\u00f5imalikuks t\u00e4nu ajukoe annetustele peredelt, kelle l\u00e4hedased nendesse seisunditesse surid. Loodame, et meie uurimus toob \u00fchel p\u00e4eval leevendust nende h\u00e4iretega v\u00f5itlevatele inimestele ning nende l\u00e4hedastele, \u201c \u00fctles Joel Kleinman, Lieberi Ajuarengu Instituudi teadlane ja uuringu kaasautor. <\/p>\n\n\n\n

Stressiga seotud h\u00e4iretega seotud muutused, mis toimuvad molekulide tasemel, on seni j\u00e4\u00e4nud tabamatuks. Stressiga seotud h\u00e4ired tulenevad geneetilise vastuv\u00f5tlikkuse ja stressiga kokkupuute vastasm\u00f5just, mis esinevad kogu eluea jooksul. J\u00e4rk-j\u00e4rgult viivad need vastasm\u00f5jud inimese genoomis epigeneetiliste ehk geenide t\u00f6\u00f6 muutusteni, kujundades teiste geenide ja valkude t\u00f6\u00f6d. Varasemad surmaj\u00e4rgsed ajuuuringud on p\u00fc\u00fcdnud selgitada posttraumaatilise stressih\u00e4ire (PTSH) ja depressiooni molekulide tasemel haiguslikku muutust v\u00f5rdluses tervetega mingil kindlal hetkel, see teadust\u00f6\u00f6 on aga laiaulatuslikum.<\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Vaata ka Tervislik eluviis kahandab elu l\u00fchendavate geenide m\u00f5ju 60+%<\/a><\/p>\n\n\n\n

Uuring: https:\/\/www.science.org\/doi\/10.1126\/science.adh3707<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Traumaj\u00e4rgne stressih\u00e4ire ja depressioon m\u00f5jutavad immuuns\u00fcsteemi, n\u00e4rvide t\u00f6\u00f6d ja stressihormoone. Uuring tekitab v\u00f5imalusi uute ravimite loomiseks. Stressiga seotud h\u00e4ired, nagu posttraumaatiline stressih\u00e4ire PTSH ja kliiniline depressioon, on keerulised seisundid, mida… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":437,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,15,7,8],"tags":[473,257,197,470,466,471,472,467,469,440,261,465,249,468],"class_list":["post-430","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-info-ja-arvamused","category-ravi-ja-ravimid","category-vaimne-tervis","tag-cell","tag-depressioon","tag-geenid","tag-geneetika","tag-immuunsus","tag-kaitumisteadus","tag-major-depression","tag-narvid","tag-posttraumaatiline-stressihaire","tag-psuhhiaatria","tag-ptsd","tag-ptsh","tag-stress","tag-stressihormoonid"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/430"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=430"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/430\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":438,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/430\/revisions\/438"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/437"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=430"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=430"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=430"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}