{"id":485,"date":"2024-05-31T18:03:21","date_gmt":"2024-05-31T18:03:21","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=485"},"modified":"2024-05-31T18:03:22","modified_gmt":"2024-05-31T18:03:22","slug":"eriti-saastlik-vesinikutootmine-paikesest-ja-sonnikust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=485","title":{"rendered":"Eriti s\u00e4\u00e4stlik vesinikutootmine p\u00e4ikesest ja s\u00f5nnikust"},"content":{"rendered":"\n

Uus vesinikutootmise meetod vajab 6 korda v\u00e4hem elektrit kui praegu vaja l\u00e4heb!<\/h3>\n\n\n\n

Chicago Illinoisi \u00fclikooli (UIC) teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uue meetodi vesiniku eraldamiseks veest, kasutades p\u00e4ikeseenergiat ning p\u00f5llumajandusj\u00e4\u00e4tmeid ja s\u00f5nnikut. <\/p>\n\n\n\n

Teadlaste s\u00f5nul v\u00e4hendab meetod vesiniku tootmiseks vajalikku energiahulka 600%. <\/strong>Tulemused on avaldatud ajakirjas Cell Reports Physical Science<\/em>.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Meetod kasutab s\u00fcsinikurikast ainet, et v\u00e4hendada veest vesiniku eraldamiseks vajalikku elektrihulka. “See on transformatiivne tehnoloogia,” \u00fctlevad teadlased.<\/p>\n\n\n\n

Elektrol\u00fc\u00fcs on vesinikk\u00fctuse eluts\u00fckli k\u00f5ige kallim etapp, moodustades umbes 80% kuludest. Hiljutised edusammud vesiniku tootmisel on v\u00e4hendanud vee l\u00f5hustamiseks vajalikku pinget, lisades reaktsiooni s\u00fcsinikuallika. Selle protsessi k\u00e4igus kasutatakse aga sageli kivis\u00fctt v\u00f5i kalleid rafineeritud kemikaale ning k\u00f5rvalsaadusena tekib s\u00fcsinikuheide.<\/p>\n\n\n\n

UIC teadlased muutsid protsessi nii, et kivis\u00f6e asemel saab\u00a0s\u00fcsinikuallikana kasutada tavalistest j\u00e4\u00e4tmetest p\u00e4rit biomassi. Segades v\u00e4\u00e4velhapet p\u00f5llumajandusj\u00e4\u00e4tmete, loomsete j\u00e4\u00e4tmete ja kanalisatsioonist saadud massiga, tekitasid nad reaktsioonis kasutatava l\u00e4ga.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Image: UIC<\/p>\n\n\n\n

Meeskond katsetas mitmeid erinevaid s\u00fcsinikuallikaid, sealhulgas suhkruroo- ja kanepij\u00e4\u00e4tmeid, paberij\u00e4\u00e4tmeid, lehmas\u00f5nnikut. K\u00f5ik viis sisendit v\u00e4hendasid elektrol\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviimiseks vajalikku v\u00f5imsust, kuid parim tulemus saadi lehmas\u00f5nnikuga, mis v\u00e4hendas elektrivajadust 600% ehk ligi viiendiku voldini.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4hendatud pingega suutsid UIC teadlased tekitada elektrol\u00fc\u00fcsireaktsiooni \u00fche tavalise p\u00e4ikesepaneeli abiga, mis genereeris umbes 15 milliamprit voolu pingel 0,5 V, mis on v\u00e4hem kui AA-patarei toodetav v\u00f5imsus.<\/p>\n\n\n\n

“See on v\u00e4ga t\u00f5hus, kuna peaaegu 35% s\u00fcsinikuallikast ja p\u00e4ikeseenergiast muundatakse vesinikuks,” \u00fctles uuringu kaasautor Rohit Chauhan. Chauhan \u00fctles, et bioloogilise materjali kasutusm\u00e4\u00e4r on maailmarekord.<\/p>\n\n\n\n

\"kanep<\/figure>\n\n\n\n

Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Uurimisr\u00fchm \u00fctles, et selline j\u00e4\u00e4tmekasutus v\u00f5ib p\u00f5llumeeste jaoks kujuneda uueks tuluallikaks ning tekitab v\u00f5imaluse olla energia m\u00f5ttes iseseisev ja autonoomne. <\/p>\n\n\n\n

Orochem Technologies Inc. taotleb meetodile patenti ja teadlased kavatsevad katsetada meetodeid suuremas mahus. Selles uuringus osalesid ka Stanfordi \u00dclikool, Texase Tehnika\u00fclikool, India Tehnoloogiainstituut Roorkee ja Korea \u00dclikool.<\/p>\n\n\n\n

Uuringu viide: https:\/\/www.cell.com\/cell-reports-physical-science\/fulltext\/S2666-3864(24)00281-9<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka: Akud, mis seovad heitmetest CO2 ja salvestavad elektrit<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uus vesinikutootmise meetod vajab 6 korda v\u00e4hem elektrit kui praegu vaja l\u00e4heb! Chicago Illinoisi \u00fclikooli (UIC) teadlased on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uue meetodi vesiniku eraldamiseks veest, kasutades p\u00e4ikeseenergiat ning p\u00f5llumajandusj\u00e4\u00e4tmeid ja… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":489,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[15,13],"tags":[558,550,473,551,73,552,561,549,448,559,72,554,119,555,385,560,28,553,557,74,93,556],"class_list":["post-485","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-info-ja-arvamused","category-keskkonnatervis-ja-loodus","tag-biomass","tag-carbon","tag-cell","tag-electrolysis","tag-elekter","tag-elektroluus","tag-energiaiseseisvus","tag-farmer","tag-jaatmed","tag-kanalisatsioon","tag-keskkond","tag-laga","tag-loodus","tag-ma","tag-paikeseenergia","tag-pollumees","tag-roheline","tag-sonnik","tag-susinik","tag-taastuvenergia","tag-ulikool","tag-v"],"aioseo_notices":[],"aioseo_head":"\n\t\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t\n\t\t