{"id":49,"date":"2024-03-18T06:23:00","date_gmt":"2024-03-18T06:23:00","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=49"},"modified":"2024-03-18T06:23:00","modified_gmt":"2024-03-18T06:23:00","slug":"punased-vorgud-kaitsevad-taimi-kahjurite-eest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=49","title":{"rendered":"Punased v\u00f5rgud kaitsevad taimi kahjurite eest"},"content":{"rendered":"\n

Punane v\u00f5rk hoiab taimekahjurid paremini eemal kui tavaliselt kasutatav must v\u00f5i valge v\u00f5rk.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\ud83c\udf31\" Teadlased katsetasid punaste, valgete, mustade ja kombineeritud v\u00e4rviga v\u00f5rkude m\u00f5ju, mis takistab tubakaripslasel, keda siin nimetatakse ka sibularipslaseks, s\u00f6\u00f6mast Kujo porrulauku, mida nimetatakse ka Walesi sibulaks. Ripslased toituvad taimede rakumahlast ning sageli l\u00e4igivad nende poolt kahjustatud lehed h\u00f5bedaselt. <\/a>Eestis kahjustavad erinevad ripslased kurke, salateid, kapsaid, maasikaid, ilutaimi jpt.<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83d\udc9a\" Nii labori- kui ka v\u00e4likatsetes hoidsid punased v\u00f5rgud putukaid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt paremini eemal kui teised v\u00e4rvid. Samuti vajasid p\u00f5ldkatsetes osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult punase v\u00f5rguga kaetud sibulakultuurid 25\u201350% v\u00e4hem insektitsiide kui oli vaja t\u00e4ielikult katmata p\u00f5llu jaoks. V\u00f5rgu v\u00e4rvi muutmine mustast v\u00f5i valgest punaseks v\u00f5ib aidata v\u00e4hendada pestitsiidide kasutamist ja sellega seotud negatiivset m\u00f5ju keskkonnale, toetades samal ajal s\u00e4\u00e4stvamaid ja t\u00f5husamaid p\u00f5llumajandustavasid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

\"\ud83c\udf31\" Kahjurid v\u00f5ivad olla iga aedniku \u00f5udusunen\u00e4gu. Niipea, kui v\u00e4rsked pungad ilmuvad, on need kaetud lehet\u00e4ide, mardikate ja muude putukatega, kes otsivad maitsvat suut\u00e4it. S\u00fcnteetilisi insektitsiide kasutatakse kahjurite t\u00f5rjeks aedades ja p\u00f5llukultuuridel ning on teada, et paljud neist kahjustavad looduskeskkonda, leostudes pinnasesse ja veevarudesse ning m\u00fcrgitades taimi, elusloodust ja ka kasulikke putukaid. M\u00f5ned kahjurid muutuvad kemikaalide suhtes vastupidavaks.<\/p>\n\n\n\n

Optiline kahjurit\u00f5rje<\/h2>\n\n\n\n

\"\ud83d\udc9a\" “Katsetasime punaseid v\u00f5rke, mille v\u00f5rgusilma suurus oli suurem kui putuka keha, kuid need olid siiski t\u00f5husamad kui tavalised musta v\u00f5i valged v\u00f5rgud, mille silmasuurus on v\u00e4iksem. See “optiline kahjurit\u00f5rje” tugineb putukate v\u00e4rvin\u00e4gemise erip\u00e4rale, ” selgitas professor Masami Shimoda Tokyo \u00fclikooli p\u00f5llumajandus- ja loodusteaduste instituudist. “Enamikul putukatel ei ole silmades punase fotoretseptoreid ja neil on raske punast v\u00e4rvi n\u00e4ha, mist\u00f5ttu leidsime \u00fcllatuslikult, et nende kontrollimiseks saab kasutada neile n\u00e4htamatut v\u00e4rvi.”<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83c\udf31\" T\u00f6\u00f6r\u00fchm keskendus \u00fchele kahjurile – sibularipslasele ehk tubakaripslasele (Thrips tabaci<\/em>). See putukas on insektitsiidide suhtes v\u00e4ga vastupidav ja p\u00f5hjustab ulatuslikku kahju paljudele olulistele p\u00f5llukultuuridele kogu maailmas, s\u00fc\u00fces neid ja levitades lisaks ka kahjulikke viiruseid. Teadlased katsetasid kolme punaste v\u00f5rkude v\u00e4rvikombinatsiooni (punane-valge, punane-must ja punane-punane) kolme silmasuurusega (2 mm, 1 mm ja 0,8 mm). Samuti katsetasid nad laboris ja p\u00f5llul t\u00fc\u00fcpilisi sama silmasuurusega musta, valge ja musta-valge kombinatsiooniga v\u00f5rke.<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83d\udc9a\" \u00dcldiselt suutsid k\u00f5ik punast kiudu sisaldavad v\u00f5rgud sibulatripse eemal hoida oluliselt paremini<\/strong> kui mustad v\u00f5i valged v\u00f5rgud. Teises v\u00e4likatses katsetasid teadlased punase-punase v\u00f5rgu efektiivsust erinevatel kattetasemetel: ilma katteta, t\u00e4ielik kate, ainult \u00fclemine osa ja ainult k\u00fclg. Piirkonnas puhkenud kahjuripuhangu t\u00f5ttu kasutati ka putukam\u00fcrki. T\u00e4ielikult kaetud maat\u00fckk vajas k\u00f5ige v\u00e4hem insektitsiide ja sellest saadi k\u00f5rge kaubandusliku v\u00e4\u00e4rtusega sibul. Maat\u00fckid, mis olid kaetud ainult \u00fclalt v\u00f5i k\u00fcljelt, n\u00f5udsid \u00fcht t\u00e4iendavat insektitsiidi kasutamist v\u00f5rreldes t\u00e4ielikult kaetud proovit\u00fckiga. <\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rreldes t\u00e4ielikult katmata proovit\u00fckiga v\u00e4hendasid punase v\u00f5rguga kaetud proovit\u00fckid \u00fcldiselt m\u00fcrgi kasutamise vajadust 25\u201350%.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5rk v\u00f5ib olla \u00f6konoomne lahendus<\/h2>\n\n\n\n

\"\ud83c\udf31\" “Uued punased v\u00f5rgud on k\u00fcll kallimad kui pestitsiidid, kuid need on \u00f6konoomsemad, sest neid saab kasutada aastaid. Samuti on need v\u00e4ga t\u00f5husad kahjurite t\u00f5rjumisel ilma pestitsiidide pritsimise t\u00f6\u00f6ta,\u201d \u00fctles Shimoda. “Minu unistus on, et tulevikus saaksime teha punaseid v\u00f5rke, mis ei paista punased \u2013 v\u00e4hemalt mitte inimsilmale, kuid neil oleks samasugune m\u00f5ju kahjuritele. Loodetavasti v\u00e4hendaks see tootmiskulusid ja leiame viise vastupidavuse suurendamiseks.\u201d<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83d\udc9a\" Lisaks sibulatripsi nakatumise v\u00e4hendamisele on punaste v\u00f5rkude teine eelis see, et kuna need s\u00f5ltuvad v\u00e4rvist, mitte v\u00f5rgusilma suurusest, v\u00f5ivad neis olla suuremad augud. See parandab hingavust, v\u00e4hendab seennakkuste v\u00f5imalust ja parandab juurdep\u00e4\u00e4su p\u00e4ikesevalgusele. Samuti ei t\u00f5use parema \u00f5huvoolu t\u00f5ttu kasvuhoones temperatuur nii k\u00f5rgeks, mis muudab p\u00f5llumeeste t\u00f6\u00f6 lihtsamaks.<\/p>\n\n\n\n

\"\ud83c\udf31\" “Kui tarbijad on huvitatud seda t\u00fc\u00fcpi s\u00e4\u00e4stvast p\u00f5llumajandusest ja keemiliste pestitsiidide v\u00e4iksemast kasutamisest, siis ma ei kahtle, et see lihtne, kuid t\u00f5hus lahendus levib laialdaselt, \u201d\u00fctles Shimoda. \u201cMinu pere on alates Edo perioodist (17. sajandist) olnud t\u00e4iskohaga p\u00f5llumehed ja mulle meeldib v\u00e4ikeses mahus k\u00f6\u00f6giviljade ja puuviljade kasvatamine, kuigi kahjurid v\u00f5ivad selle keeruliseks muuta. Puu- ja juurviljade ise kasvatamine ning nende v\u00e4rskena s\u00f6\u00f6mine on erakordselt kasulik.\u201d<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Allikas: University of Tokyo<\/p>\n\n\n\n

Kuigi uuring seda ei maini, pole selline lahendus probleemivaba. Tegemist on ju siiski plastkattega, mis t\u00e4hendab ulatuslikku mikroplasti reostust lisaks hormoons\u00fcsteemi m\u00f5jutavate \u00fchendite eraldumisele plastist, mis inimese tervist v\u00e4gagi m\u00f5jutavad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Punane v\u00f5rk hoiab taimekahjurid paremini eemal kui tavaliselt kasutatav must v\u00f5i valge v\u00f5rk. Teadlased katsetasid punaste, valgete, mustade ja kombineeritud v\u00e4rviga v\u00f5rkude m\u00f5ju, mis takistab tubakaripslasel, keda siin nimetatakse ka… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":50,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[13,11],"tags":[],"class_list":["post-49","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-keskkonnatervis-ja-loodus","category-toit-ja-toidulisandid"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/49"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=49"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/49\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":53,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/49\/revisions\/53"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/50"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=49"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=49"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=49"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}