{"id":493,"date":"2024-06-03T16:24:28","date_gmt":"2024-06-03T16:24:28","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=493"},"modified":"2024-06-03T16:27:55","modified_gmt":"2024-06-03T16:27:55","slug":"viirus-mis-kasutab-inimese-sisse-saamiseks-trooja-hobust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=493","title":{"rendered":"Viirus, mis kasutab inimese sisse saamiseks Trooja hobust"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Teadlased leidsid uue, p\u00f5letikke raskendava RNA viiruse, mis kasutab \u00fcsna tavalist parasiiti kui Trooja hobust. See v\u00f5ib m\u00f5jutada ka teisi haigusi &#8211; kasvajateni v\u00e4lja.<\/h3>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Parasiitide ja viiruste od\u00fcsseia<\/h3>\n\n\n\n<p>Viirus, mille nimi on <em>Apocryptovirus odysseus<\/em>, raskendab koos 18 teise viirusega p\u00f5letikku, mida tekitab \u00fcsna tavaline parasiit <em>Toxoplasma gondii<\/em>, s\u00fcvendades parasiidi tekitatud haigust <strong>toksoplasmoos<\/strong>i.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Me avastasime <em>A. odysseuse<\/em> inimese neuronites,\u201d selgitab uuringu autor Purav Gupta Donnelly raku- ja biomolekulaaruuringute keskusest. Uuring avaldati hiljuti ajakirjas Virus Evolution.<\/p>\n\n\n\n<p>Parasiit <em>T. gondii<\/em> on v\u00e4ga levinud, millesse on nakatunud hinnanguliselt kolmandikku maailma elanikkonnast. See v\u00f5ib elada mis tahes t\u00fc\u00fcpi mittevererakkudes, sealhulgas n\u00e4rvirakkudes ja ajurakkudes, moodustades rakkude sees ts\u00fcste. Nakatunud raku purunemisel kandub parasiit teistesse l\u00e4hedalasuvatesse rakkudesse.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"700\" height=\"467\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Low-Res_Purav-Gupta-and-Artem-Babaian-University-of-Toronto.jpg\" alt=\"Undergraduate Student Purav Gupta and Assistant Professor Artem Babaian. University of Toronto.\" class=\"wp-image-496\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Low-Res_Purav-Gupta-and-Artem-Babaian-University-of-Toronto.jpg 700w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/Low-Res_Purav-Gupta-and-Artem-Babaian-University-of-Toronto-300x200.jpg 300w\" sizes=\"(max-width: 700px) 100vw, 700px\" \/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Undergraduate Student Purav Gupta and Assistant Professor Artem Babaian. University of Toronto.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Trooja hobune ehk toksoplasma j\u00e4\u00e4b sageli m\u00e4rkamatuks<\/h3>\n\n\n\n<p>Selle parasiidiga nakatumine j\u00e4\u00e4b sageli m\u00e4rkamatuks, kuna p\u00f5hjustab s\u00fcmptomeid ainult harvadel juhtudel. Gupta \u00fctles, et sellest hoolimata v\u00e4\u00e4rib toksoplasmoos uurimist, arvestades selle levikut ja selle v\u00f5imalikke m\u00f5jusid rasedatele ja immuunpuudulikkusega inimestele.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Usume, et viirus ja parasiit t\u00f6\u00f6tavad k\u00e4sik\u00e4es, p\u00f5hjustades peremeesorganismis haigusi, kus viirused peidavad end parasiidi sisse, nagu s\u00f5durid Trooja hobusesse, et p\u00e4\u00e4seda inimese ajju,&#8221; \u00fctles Gupta. &#8220;Meie uuringud seostavad viiruse toksoplasmoosiga esmakordselt.&#8221;<\/p>\n\n\n\n<p>\u00c4sja avastatud Odysseuse-viirust leiti kahest <em>T. gondii<\/em> h\u00fcpervirulentses t\u00fcves, mida nimetatakse RUB ja COUGAR.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">P\u00f5hjustab t\u00f5siseid haigusi<\/h3>\n\n\n\n<p>Prantsuse Guineas on dokumenteeritud, et RUB p\u00f5hjustab t\u00f5sist palavikku ja elundipuudulikkust, samas kui Briti Columbias on COUGAR seotud silma toksoplasmoosiga, mis on nakkusliku pimeduse peamine p\u00f5hjus. Teadlased leidsid t\u00fcved erinevatest geograafilistest asukohtadest erinevatel aegadel, n\u00e4idates nende potentsiaalselt laiaulatuslikku m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n<p>Toksoplasmoosi s\u00fcmptomeid v\u00f5ib s\u00fcvendada inimese h\u00fcperaktiveeritud immuunvastus. Viirust kandev parasiit k\u00e4ivitab seda t\u00fc\u00fcpi vastuse, kui immuuns\u00fcsteem tunneb \u00e4ra viiruse v\u00f5\u00f5r-RNA.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Meie leitud 19 RNA viirusest koosnev r\u00fchm on parasiitnakkuse tugevad biomarkerid,&#8221; \u00fctles Artem Babaian, uuringu juhtivteadur ja Donnelly keskuse ja Temerty arstiteaduskonna molekulaargeneetika dotsent. &#8220;N\u00fc\u00fcd on ilmne, et <em>A. odysseuse<\/em> viirus v\u00f5ib inimestel v\u00f5i teistel loomadel olla haigusi p\u00f5hjustavate infektsioonide, nagu raske toksoplasmoos, v\u00e4\u00e4rtuslik marker. J\u00e4rgmine samm on testida, kas see suurendab v\u00f5imalust, et parasiidiviiruste ravi v\u00f5ib olla t\u00f5hus vahend parasiitinfektsioonidest tulenevate s\u00fcmptomite raviks.\u201d<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Nakkusallikaks on eelk\u00f5ige kassid<\/h3>\n\n\n\n<p>Babaian m\u00e4rkis, et <strong>zoonootilised viirused, mis nakatavad meieni j\u00f5udmiseks teisi meie keskkonnas leiduvaid elusolendeid, p\u00f5hjustavad eeldatavasti enamiku esilekerkivatest nakkushaigustest inimestel. <\/strong>&#8220;See uuring r\u00f5hutab, kui oluline on vaadata kaugemale viirustest, mis nakatavad inimesi otse, &#8221; \u00fctles ta.<\/p>\n\n\n\n<p>Toksoplasmoos on toksoplasma poolt p\u00f5hjustatud parasiitnakkus inimesel, mis v\u00f5ib esineda ka kaasas\u00fcndinud haigusena. Latentne ehk peidetud vorm on levinud \u00fcle maailma, kuid haigust esineb harva. Erinevates maailma regioonides on toksoplasmoosi l\u00e4bi p\u00f5denud kuni 40% naistest. Nakkusallikaks on kassid. Kasside organism on haigustekitajale looduslikuks elukeskkonnaks, kus tekitaja kasvab ja paljuneb ning eritub v\u00e4liskeskkonda.<\/p>\n\n\n\n<p>Parasiit paljuneb ainult kassi organismis. Oots\u00fcstid erituvad kassi organismist roojaga. Inimene v\u00f5ib nakatuda aiat\u00f6\u00f6del, kassi liivakasti t\u00fchjendades,&nbsp; toorest v\u00f5i v\u00e4he kuumt\u00f6\u00f6deldud liha (eriti sea-, lamba- ja ulukiliha) v\u00f5i hooletult&nbsp; pestud k\u00f6\u00f6givilju s\u00fc\u00fces v\u00f5i parasiitidega saastunud vett juues. Nakatumisel raseduse ajal on v\u00f5imalik haigustekitaja \u00fclekandmine lootele.&nbsp;&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Millised on toksoplasmoosi haigusn\u00e4hud?<\/h3>\n\n\n\n<p>Enamikel juhtudel kulgeb haigus s\u00fcmptomiteta, v\u00f5ib esineda l\u00fcmfis\u00f5lmede suurenemist. Esmane haigestumine toksoplasmoosi on&nbsp; kergekujuline, v\u00f5ivad esineda gripilaadsed haigusn\u00e4hud.<\/p>\n\n\n\n<p>Harvemini esineb palavik, tugevad peavalud, \u00fche kehapoole n\u00f5rkus ning&nbsp; krambid. V\u00f5ib esineda valu silmades, valgustundlikkust, n\u00e4gemise \u00e4hmastumist, pisarate voolu, koordinatsioonih\u00e4ireid.<\/p>\n\n\n\n<p>Raseduse ajal v\u00f5ib loode nakatuda vaid \u00e4geda nakkuse korral. V\u00f5ib tekkida spontaanne abort, loote hukkumine, enneaegne s\u00fcnnitus v\u00f5i kaasas\u00fcndinud arenguanomaaliad. \u00c4geda toksoplasmoosi puhul on risk lootele k\u00f5ige suurem raseduse algusperioodis ja v\u00e4heneb raseduse l\u00f5pus. Enne rasedust toksoplasmoosi p\u00f5denud naistel kulgevad rasedus ja loote areng normaalselt.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Toksoplasmoositekitajate olemasolu on m\u00f5istlik anal\u00fc\u00fcsida k\u00f5igi haiguste ja raviviiside puhul, mis immuuns\u00fcsteemi reaktsiooni maha suruvad, sest see v\u00f5ib haigustekitaja aktiveerida. <\/p>\n\n\n\n<p>Reklaam<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"600\" height=\"600\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/0-Calm-after-Storm-CBD-oil-1500mg-front-described-EE-740193_600x.webp\" alt=\"CBD\" class=\"wp-image-468\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/0-Calm-after-Storm-CBD-oil-1500mg-front-described-EE-740193_600x.webp 600w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/0-Calm-after-Storm-CBD-oil-1500mg-front-described-EE-740193_600x-300x300.webp 300w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/05\/0-Calm-after-Storm-CBD-oil-1500mg-front-described-EE-740193_600x-150x150.webp 150w\" sizes=\"(max-width: 600px) 100vw, 600px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/www.hdrop.ee\/?ref=9kjhibz0\">Haiguse, trauma, viiruse v\u00f5i pikaajalise stressi poolt kurnatud keha ergutamiseks!\u00a0<\/a><\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas haigust ennetada?<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>pesta hoolega juurvilju, puuvilju ja k\u00e4si (eriti p\u00e4rast kokkupuudet loomadega);<\/li>\n\n\n\n<li>kasutada s\u00f6\u00f6giks ainult h\u00e4sti l\u00e4bipraetud v\u00f5i keedetud liha;<\/li>\n\n\n\n<li>vahetada kassi liivakasti igap\u00e4evaselt ja v\u00f5imalusel hoida liivakast kaetult;<\/li>\n\n\n\n<li>tagada kassidele ohutu toit.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Diagnoosimine ja ravi<\/h3>\n\n\n\n<p>Toksoplasmoosi diagnoositakse tavaliselt antikehade ehk vastuainete m\u00e4\u00e4ramisega veeniverest. Spetsiifiliste antikehade p\u00f5hjal v\u00f5ib \u00f6elda, kas tegemist on v\u00e4rske nakkuse v\u00f5i varem l\u00e4bip\u00f5etud haigusega. Vajadusel ravitakse antibiootikumidega.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Viiruste avastamise plaatinaajastu on saabunud<\/h3>\n\n\n\n<p>Oleme sisenemas &#8220;viiruste avastamise plaatinaajastusse&#8221;, ajastusse, mida iseloomustab viiruse bioloogilise mitmekesisuse avastamise eksponentsiaalne kasv ning mida juhivad metagenoomika ja arvutusanal\u00fc\u00fcsi edusammud. Inimese (v\u00f5i mis tahes looma) \u00f6kos\u00fcsteemis on rohkem viirusliike kui lihtsalt loomarakke otseselt nakatavad. Viirused v\u00f5ivad nakatada k\u00f5iki mikrobiomi moodustavaid organisme, sealhulgas baktereid, seeni ja ainurakseid parasiite. Seega on peremeesorganismi, mikroobi ja viiruste vaheliste interaktsioonide keerukus m\u00f5\u00f5tmatu.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuring: <a href=\"https:\/\/academic.oup.com\/ve\/article\/10\/1\/veae040\/7668577\">https:\/\/academic.oup.com\/ve\/article\/10\/1\/veae040\/7668577<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Loe ka: <a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=345\" title=\"\">V\u00f5imas kaalulangetaja kasutab rasva vastu \u201cTrooja hobust\u201d<\/a>\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teadlased leidsid uue, p\u00f5letikke raskendava RNA viiruse, mis kasutab \u00fcsna tavalist parasiiti kui Trooja hobust. See v\u00f5ib m\u00f5jutada ka teisi haigusi &#8211; kasvajateni v\u00e4lja. Parasiitide ja viiruste od\u00fcsseia Viirus, mille&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":499,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,13,7],"tags":[568,572,72,141,571,570,566,569,563,562,565,564,567,113],"class_list":["post-493","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-keskkonnatervis-ja-loodus","category-ravi-ja-ravimid","tag-hobune","tag-kass","tag-keskkond","tag-mikrobioom","tag-neuron","tag-odusseia","tag-odysseus","tag-parasiit","tag-plaatina","tag-rna","tag-toksoplasma","tag-toksoplasmoos","tag-trooja","tag-viirus"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/493"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=493"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/493\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":504,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/493\/revisions\/504"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/499"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=493"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=493"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=493"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}