{"id":505,"date":"2024-06-03T23:18:45","date_gmt":"2024-06-03T23:18:45","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=505"},"modified":"2024-06-03T23:18:52","modified_gmt":"2024-06-03T23:18:52","slug":"taastuvenergia-katab-30-maailma-elektritarbimisest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=505","title":{"rendered":"Taastuvenergia katab 30% maailma elektritarbimisest"},"content":{"rendered":"\n

Aruandes \u00f6eldakse, et me v\u00f5ime olla fossiilide osakaalu v\u00e4hendamise \u00e4\u00e4rel, isegi kui n\u00f5udlus kasvab. V\u00e4rsked andmed \u00fctlevad, et taastuvenergia moodustas p\u00e4rast tuule- ja p\u00e4ikeseenergia kiiret kasvu 2023 esimest korda \u00fcle 30% maailma elektrienergiast.<\/h3>\n\n\n\n

Kliima-m\u00f5ttekoja Ember raport \u00fctleb, et puhas elekter on juba peaaegu aidanud peatada fossiilk\u00fctuste kasvu. Taastuvenergia osakaal on kasvanud 19 protsendilt 2000. aastal enam kui 30 protsendini kogu maailma elektrienergiast eelmisel aastal.<\/p>\n\n\n\n

“Taastuvenergia tulevik on saabunud,” \u00fctles Dave Jones Emberi m\u00f5ttekojast. Eelk\u00f5ige on kiirenenud p\u00e4ikeseenergia kasv – see on toimunud kiiremini, kui keegi arvas.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ikeseenergia kiire kasv<\/h3>\n\n\n\n

P\u00e4ikeseenergia lisas 2023. aastal elektritootmisv\u00f5imsusi kaks korda rohkem kui kivis\u00fcsi.<\/p>\n\n\n\n

See oli 19. aastat j\u00e4rjest k\u00f5ige kiiremini kasvav elektrienergia allikas ja teist aastat j\u00e4rjest ka suurim uue elektrienergia allikas, edestades isegi tuuleenergiat.<\/p>\n\n\n\n

Esimene globaalsete elektriandmete p\u00f5hjalik \u00fclevaade h\u00f5lmab 80 riiki, mis katavad 92% maailma elektrivajadusest ning ajaloolisi andmeid 215 riigi kohta.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4ikeseelektrienergia tootmisv\u00f5imsuste kasv eelmisel aastal oli 23 %, tuuleenergial 10% ja fossiilidel k\u00f5igest 0,8%.<\/p>\n\n\n\n

Emberi s\u00f5nul peaks puhta elektri tootmiskasv j\u00e4rgmisel aastal v\u00e4hendama \u00fclemaailmset fossiilk\u00fctuste tootmist 2%.<\/p>\n\n\n\n

\"hemp<\/figure>\n\n\n\n

M\u00f5nusad, stiilsed ja keskkonnahoidlikud jalan\u00f5ud, seljakotid jm leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Suurim tegija oli Hiina – nii heas kui halvas<\/h3>\n\n\n\n

Hiina oli 2023. aastal peamine tegija – sealt leiab 51% \u00fclemaailmselt lisandunud p\u00e4ikeseenergia tootmisest ja 60% uuest \u00fclemaailmsest tuuleenergiast. Globaalse elektritootmise CO2 intensiivsus j\u00f5udis uuele rekordmadalale tasemele, mis on 12% madalam 2007. aasta tipust.<\/p>\n\n\n\n

Ebameeldiva t\u00f5siasjana, mille eest on varem ka hoiatatud, kahandasid p\u00f5uad Hiinas, Vietnamis, Indias, Mehhikos jm h\u00fcdroenergia tootmist 1,1 %, mida peetakse ka fossiilenergia ligi-protsendise kasvu p\u00f5hjuseks. 95% s\u00f6ekasutuse kasvust elektritootmisel tulebki mainitud p\u00f5uariikidest.<\/p>\n\n\n\n

Elektrivajaduse kasv oli 2023. aastal 2,2%, kuid see oli alla viimaste aastate keskmise. Vajaduse kasvu kahanemise p\u00f5hjuseks on eelk\u00f5ige n\u00f5udluse m\u00e4rgatav v\u00e4henemine OECD riikides, eelk\u00f5ige USAs (-1,4%) ja ELis (-3,4%). Kasvu taga on aga pea t\u00e4ielikult Hiina kiire n\u00f5udluse kasv (+6,9%). \u00dcle poole elektrin\u00f5udluse kasvust 2023. aastal tulenes viiest tehnoloogiast: elektris\u00f5idukid (EV), soojuspumbad, elektrol\u00fcsaatorid, kliimaseadmed ja andmekeskused. Nende tehnoloogiate levik kiirendab elektrin\u00f5udluse kasvu, kuid \u00fcldine energian\u00f5udlus v\u00e4heneb, kuna elektrifitseerimine on palju t\u00f5husam kui fossiilk\u00fctused.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

2023 – kas see oli p\u00f6\u00f6rdepunkt elektritootmises?<\/h3>\n\n\n\n

“Energiasektori heitkoguste v\u00e4henemine on praegu v\u00e4ltimatu,” \u00fctles Jones. \u201e2023 oli t\u00f5en\u00e4oliselt p\u00f6\u00f6rdepunkt \u2013 energiasektori heitkoguste tipphetk \u2013 ja energiaajaloo oluline p\u00f6\u00f6rdepunkt. Kuid heitkoguste v\u00e4henemise tempo s\u00f5ltub sellest, kui kiiresti taastuvenergia revolutsioon j\u00e4tkub.\u201d<\/p>\n\n\n\n

Kuigi fossiilk\u00fctuste kasutamine maailma elektris\u00fcsteemis v\u00f5ib hakata langema, m\u00e4ngib see globaalses energeetikas j\u00e4tkuvalt liiga suurt rolli \u2013 transpordik\u00fctustes, rasket\u00f6\u00f6stuses ja k\u00fcttes.<\/p>\n\n\n\n

Energeetikainstituudi uuring n\u00e4itas eelmisel aastal, et fossiilk\u00fctused, sealhulgas nafta, gaas ja kivis\u00fcsi, moodustasid 82% maailma primaarenergiast.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Haiguse, trauma, viiruse v\u00f5i pikaajalise stressi poolt kurnatud keha ergutamiseks!\u00a0<\/a><\/p>\n\n\n\n

Perspektiivid<\/h3>\n\n\n\n

\u00dcRO kliimamuutuste konverentsil Cop28 s\u00f5lmitud kokkuleppe kohaselt on maailma liidrite eesm\u00e4rk suurendada 2030. aastaks taastuvenergia osakaalu 60%-ni maailma elektrienergiast.<\/p>\n\n\n\n

See n\u00f5uaks riikidelt j\u00e4rgmise kuue aasta jooksul oma praeguse taastuvelektri v\u00f5imsuse kolmekordistamist, mis v\u00e4hendaks elektrisektori heitkoguseid peaaegu poole v\u00f5rra.<\/p>\n\n\n\n

Loe https:\/\/ember-climate.org\/insights\/research\/global-electricity-review-2024<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Keskkonnas\u00f5bralik, odav ja ohutu aku Rootsist<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aruandes \u00f6eldakse, et me v\u00f5ime olla fossiilide osakaalu v\u00e4hendamise \u00e4\u00e4rel, isegi kui n\u00f5udlus kasvab. V\u00e4rsked andmed \u00fctlevad, et taastuvenergia moodustas p\u00e4rast tuule- ja p\u00e4ikeseenergia kiiret kasvu 2023 esimest korda \u00fcle… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":507,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,15,13],"tags":[123,595,592,578,73,594,573,584,581,593,575,583,282,587,574,580,576,385,586,590,28,589,579,74,585,588,384,591,577,582],"class_list":["post-505","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-info-ja-arvamused","category-keskkonnatervis-ja-loodus","tag-ajalugu","tag-climate","tag-cop28","tag-el","tag-elekter","tag-elektrisektor","tag-elektritarbimine","tag-fossiilkutused","tag-gaas","tag-heitkogused","tag-hiina","tag-india","tag-kliima","tag-kute","tag-mottekoda","tag-nafta","tag-oecd","tag-paikeseenergia","tag-poordepunkt","tag-primaarenergia","tag-roheline","tag-soojuspump","tag-susi","tag-taastuvenergia","tag-tarbimine","tag-transport","tag-tuuleenergia","tag-uro","tag-usa","tag-vietnam"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/505"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=505"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/505\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":509,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/505\/revisions\/509"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/507"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=505"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=505"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=505"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}