{"id":535,"date":"2024-06-06T14:09:00","date_gmt":"2024-06-06T14:09:00","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=535"},"modified":"2024-06-06T16:04:16","modified_gmt":"2024-06-06T16:04:16","slug":"seks-unes-kas-see-on-ka-tegelikult-voimalik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=535","title":{"rendered":"Seks unes – kas see on ka tegelikult v\u00f5imalik?"},"content":{"rendered":"\n

Seks s\u00fcgava une ajal on \u201ckuulsaks\u201d saanud l\u00e4bi v\u00e4gistamist-ahistamist k\u00e4sitlevate kohtuprotsesside. Kuid tegemist on t\u00f5epoolest olemasoleva haruldase haigusseisundi seksomniaga, mille all kannatajad enamasti ise abi otsima ei kipu.\u00a0<\/h3>\n\n\n\n

Esiteks ei m\u00e4leta unesseksijad t\u00f5esti mitte midagi ning olukord on \u00e4revust ja\/v\u00f5i piinlikustunnet tekitav m\u00f5lemale partnerile. Teiseks tunneb seksomnia all kannatav inimene tihti s\u00fc\u00fctunnet, viha, eitab toimunut v\u00f5i soovib asja kiiresti unustada. Ainsaks lahenduseks on aga arsti poole p\u00f6\u00f6rdumine, sest selline diagnoos on olemas ja on ka m\u00f5ned soovitused ning ravimid, mis aidata saaks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Tavap\u00e4rastest k\u00e4itumismallidest erinev<\/h3>\n\n\n\n

Praegustel andmetel toimub enamus unesseksimise juhtumitest s\u00fcgava, unen\u00e4gudeta une (NREM) ajal. Enesestimuleerimine, seksuaaltegevusele viitavad h\u00e4\u00e4litsused ja liigutused; seksuaalse l\u00e4heduse otsimine, tihtilugu tavalisest agressiivsusem ja brutuaalsem seks ning v\u00e4gistamine on m\u00e4rks\u00f5nad, millega seda seisundit kirjeldatakse. M\u00f5nikord m\u00e4rkab s\u00fcmptomeid esmalt partner, toakaaslane v\u00f5i vanemad, sest need on selgelt tavap\u00e4rasest k\u00e4itumismallidest erinevad. Kaaslased v\u00f5ivad m\u00e4rgata ka seda, et nende partner on m\u00f5nel \u00f6\u00f6l seksuaalselt agressiivsem, kuigi on ka esinenud vastupidiseid juhtumeid, kus unesseksimine on hellem ja enam partneri rahuldamisele suunatud kui tavaliselt.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Mis ei ole seksomnia?<\/h3>\n\n\n\n

Asja ei tohi segi ajada seksuaalsete unen\u00e4gude n\u00e4gemisega, erutuse, spontaanse seemnepurskega jmt, sest need on erinevad asjad.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Photo by Kamaji Ogino.<\/p>\n\n\n\n

Mis see siis on?<\/h3>\n\n\n\n

Seksomnia on suhteliselt uus jaotus haiguste klassifikatsioonis, sest esimeseks videomaterjali ja somnograafia abil kirjeldatud juhtumiks peetakse lugu aastast 1986, kus 34-aastane mees mastrubeeris igal \u00f6\u00f6l s\u00fcgava une ajal vaatamata sellele, et ta seksis ka iga p\u00e4ev t\u00e4ie teadvuse juures olles. Haigete hulgas on nii naisi kui mehi, viimased n\u00e4ib olevat rohkem. Naiste puhul kirjeldatakse eelk\u00f5ige eneserahuldamist. Seksomnia uurimise teebki raskeks asjaolu, et enamus ilmnemise juhtudest on ennustamatud. Esimene teadust\u00f6\u00f6, mis p\u00fc\u00fcdis h\u00e4iret klassifitseerida, tehti 1996. aastal Kanadas. Eraldi s\u00fcndroomina k\u00e4sitletakse seda aastast 2005. Aastaks 2020 oli kirjeldatud vaid 116 seksomnia juhtumit.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\"CBD\"<\/figure>\n\n\n\n

Haiguse, trauma, viiruse v\u00f5i pikaajalise stressi poolt kurnatud keha ergutamiseks!\u00a0<\/a>\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\u00d5igus ja \u00f5iglus<\/h3>\n\n\n\n

Advokaadid on kasutanud seksomniat s\u00fc\u00fc \u00fclekandmiseks ohvrile v\u00f5i\u00a0 kaitseargumendina v\u00e4gistamisprotsesside puhul. Paljudel juhtudel ei j\u00f5ua sellised asjad \u00fcldse kohtusse ning ohver seisab fakti ees, et juba l\u00f5petatud uurimist uuesti avada pole v\u00f5imalik. Iga empaatiat omav inimene \u00fctleb, et selline olukord on eba\u00f5iglane ning frustratsiooni tekitav.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

On juhtumeid, kus ohvri kohta on v\u00e4idetud, et tal oli v\u00f5i on seksomnia ja seet\u00f5ttu ei saa v\u00e4idetavat v\u00e4gistajat s\u00fc\u00fcdistada, sest tema arvas, et ohver on n\u00f5us. Ja siis on need juhtumid, kus v\u00e4gistaja v\u00f5i ahistaja kaitseb ennast seksomnia sildiga, sest uneseisundis tehtud tegude eest ei saa inimest ju karistada. <\/p>\n\n\n\n

Mis viitab seksomniale?<\/h3>\n\n\n\n

Erinevaid unesseksimise viiteid on palju: unesk\u00f5ndimine v\u00f5i r\u00e4\u00e4kimine;\u00a0raske hingamine ja s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduse t\u00f5us, higistamine, masturbeerimine, tugevad t\u00f5uked, kellegi teisega eelm\u00e4ngu v\u00f5i vahekorra algatamine, t\u00fchi v\u00f5i klaasistunud pilk, ei reageeri v\u00e4listele signaalidele, \u00e4rkamisraskused, eitamine teadvusel olles jne.<\/p>\n\n\n\n

Mis soodustab unesseksimist?<\/h3>\n\n\n\n

Sekssomnia t\u00f5en\u00e4osust suurendavate tegurite hulka kuuluvad unepuudus, \u00e4\u00e4rmine kurnatus, liigne alkoholi ja uimastite tarvitamine, \u00e4revus, stress, halvad magamistingimused, halb uneh\u00fcgieen, vahetustega v\u00f5i eriti stressirohke t\u00f6\u00f6, obstruktiivne uneapnoe, rahutute jalgade s\u00fcndroom, refluks, \u00e4rritunud soole s\u00fcndroom, migreen, epilepsia, peatrauma, Parkinsoni t\u00f5bi, lapsep\u00f5lve seksuaaltrauma, unesk\u00f5ndimine, m\u00f5ned ravimid.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Photo by Anna Alexes. <\/p>\n\n\n\n

Kuidas sellega hakkama saada?<\/h3>\n\n\n\n

Esimesena mainitakse muidugi alati head uneh\u00fcgieeni ja ps\u00fchholoogiga v\u00f5i ps\u00fchhiaatriga konsulteerimist, sest vaja v\u00f5ib minna ka \u00e4revusevastaste ravimitega sekkumist, mis on enamasti p\u00e4ris t\u00f5husad. M\u00f5ned on end \u00f6\u00f6seks \u00fcksi magamistuppa lukustanud v\u00f5i magamistoa uksele h\u00e4ires\u00fcsteemi pannud. V\u00f5imalik, et kui ravida m\u00f5nda seksomniaga seotud h\u00e4iret, kaob ka haigus. Aga k\u00f5ige t\u00e4htsam on v\u00e4hendada oma stressi taset ning r\u00e4\u00e4kida avameelselt oma partneriga, et negatiivsete emotsioonidega hakkama saada ning ravi ajaks tuge leida.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Allikad: Journal of Clinical Sleep Medicine, MNT Lisalugemist leiad ka siit: https:\/\/pubmed.ncbi.nlm.nih.gov\/35388549\/<\/a><\/p>\n\n\n\n

Loe ka Et h\u00e4sti, r\u00f5\u00f5msalt ja kaua seisaks, peab fibroblaste treenima!<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Seks s\u00fcgava une ajal on \u201ckuulsaks\u201d saanud l\u00e4bi v\u00e4gistamist-ahistamist k\u00e4sitlevate kohtuprotsesside. Kuid tegemist on t\u00f5epoolest olemasoleva haruldase haigusseisundi seksomniaga, mille all kannatajad enamasti ise abi otsima ei kipu.\u00a0 Esiteks ei… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":541,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,14,7,12,8],"tags":[50,643,647,648,442,633,636,634,104,640,21,637,256,635,641,627,646,439,370,632,53,628,59,630,42,642,249,158,45,163,644,56,645,629,631,223,638,639],"class_list":["post-535","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-ilu","category-ravi-ja-ravimid","category-suhted-ja-seksuaaltervis","category-vaimne-tervis","tag-armastus","tag-arritunud-sool","tag-emotsioonid","tag-enesestimuleerimine","tag-epilepsia","tag-erutus","tag-frustratsioon","tag-mastrubatsioon","tag-mehed","tag-migreen","tag-naised","tag-ohver","tag-oiglus","tag-oigus","tag-parkinson","tag-partnerid","tag-psuhhiaater","tag-psuhholoogia","tag-ravim","tag-seemnepurse","tag-seks","tag-seksomnia","tag-seksuaalelu","tag-seksuaalsus","tag-seksuaaltervis","tag-seksuaaltrauma","tag-stress","tag-sugu","tag-suhted","tag-sundroom","tag-trauma","tag-tunded","tag-unehugieen","tag-unenaod","tag-unesseksimine","tag-uni","tag-vagistaja","tag-vagistamine"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/535"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=535"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/535\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":549,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/535\/revisions\/549"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/541"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=535"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=535"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=535"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}