{"id":632,"date":"2024-06-26T20:09:25","date_gmt":"2024-06-26T20:09:25","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=632"},"modified":"2024-07-27T16:28:30","modified_gmt":"2024-07-27T16:28:30","slug":"soole-mikroobide-muutus-kasvatab-2-tuupi-diabeedi-riski","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=632","title":{"rendered":"Soole mikroobide muutus kasvatab 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi riski"},"content":{"rendered":"\n

Teadlased leidsid, et teatud bakteriliigid ja -t\u00fcved on seotud muutustega soolestiku mikrobioomi toimimises ja riskiga haigestuda 2. t\u00fc\u00fcpi diabeeti.<\/h3>\n\n\n\n

Seni suurim ning geograafiliselt k\u00f5ige p\u00f5hjalikum 2. t\u00fc\u00fcpi diabeediga, eeldiabeediga ja tervete inimeste soolestiku mikrobioomi uuring n\u00e4itab, et spetsiifilised viirused ja bakterite geneetilised variandid tekitavad muutusi soolestiku mikrobioomi t\u00f6\u00f6s ning m\u00f5jutavad diabeediriski. <\/p>\n\n\n\n

“Mikrobioom on erinevates geograafilistes asukohtades ning rassilistes ja etnilistes r\u00fchmades v\u00e4ga varieeruv. Kui uurite ainult v\u00e4ikest homogeenset populatsiooni, j\u00e4\u00e4te t\u00f5en\u00e4oliselt millestki ilma,” \u00fctles kaasautor Daniel (Dong) Wang. “Meie uuring on vaieldamatult suurim ja mitmekesisem omataoline uuring.”<\/p>\n\n\n\n

Diabeedi ja soole mikroobide seos on \u00fcsna peen<\/h3>\n\n\n\n

“Soolestiku mikrobioomi seos keeruliste, krooniliste ja heterogeensete haigustega, nagu 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet, on \u00fcsna peen, ” \u00fctles kaasautor Curtis Huttenhower. “Samamoodi nagu suurte inimpopulatsioonide uuringud on olnud inimese geneetilise varieeruvuse m\u00f5istmiseks \u00fcliolulised, on ka \u00fcksikasjalike mikrobioomi variatsiooniuuringute jaoks vajalikud suured ja mitmekesised populatsioonid, mis on \u00fcha enam teostatavad.”<\/p>\n\n\n\n

Teist t\u00fc\u00fcpi diabeet m\u00f5jutab umbes 537 miljonit inimest kogu maailmas. Diabeedi korral kaotab keha j\u00e4rk-j\u00e4rgult v\u00f5ime veresuhkru taset t\u00f5husalt reguleerida. Viimase k\u00fcmnendi jooksul tehtud uuringud on seostanud muutusi soolestiku mikrobioomis \u2013 meie soolestikku asustavate bakterite, seente ja viiruste kogus \u2013 diabeedi arenguga. <\/p>\n\n\n\n

Mikroobid m\u00f5jutavad diabeedi tekke riski<\/h3>\n\n\n\n

Uuriti 8117 inimese soolestiku mikrobioomi, kes olid p\u00e4rit USA-st, Iisraelist, Rootsist, Soomest, Taanist, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Hiinast. <\/p>\n\n\n\n

“Selle suure uuringuga esitasime kaks k\u00fcsimust. \u00dcks on: “Milline on soolestiku mikrobioomi moodustavate liikide ja t\u00fcvede roll 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi korral?” Teine k\u00fcsimus on: “Mida need mikroobid teevad?” selgitas Fenglei Wang. “Kui me neid andmeid anal\u00fc\u00fcsisime, leidsime meie uuringupopulatsioonides suhteliselt j\u00e4rjepideva mikroobiliikide kogumi, mis on seotud 2. t\u00fc\u00fcpi diabeediga. Paljudest nendest liikidest pole kunagi varem teatatud.”<\/p>\n\n\n\n

Meeskond leidis, et teatud mikroobit\u00fcvedel on funktsioone, mis v\u00f5ivad olla seotud erineva diabeeditekke riskiga.<\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

See on spetsiaalselt diabeetiku kuivale ja karedale jala nahale loodud kreem. Gold Bond h\u00fcpoallergeenne jalakreem kaitseb, rahustab ja niisutab jalgade l\u00f5henenud nahka 24 tundi. (Amazon)<\/a><\/p>\n\n\n\n

M\u00f5ned diabeedi tekke riski m\u00f5jutavad mikroobid on n\u00fc\u00fcd teada<\/h3>\n\n\n\n

\u00dcks suur erinevus, mida nad n\u00e4gid, oli see, et tavalise soolestikubakteri Prevotella copri<\/em> t\u00fcvi, mis suudab toota suures koguses hargnenud ahelaga aminohappeid (BCAA) \u2013 esines sagedamini diabeedihaigete soolestiku mikrobioomides. Varasemad uuringud on n\u00e4idanud, et inimestel, kellel on krooniliselt k\u00f5rge BCAA tase veres, on suurem rasvumise ja diabeedi risk. Erinevused on ka Clostridium bolteae<\/em>, Butyrivibrio crossotus<\/em> ja Eubacterium rectale <\/em>osas.<\/em><\/p>\n\n\n\n

Uurijad leidsid ka t\u00f5endeid, mis viitavad sellele, et bakteriofaagid – baktereid nakatavad viirused – v\u00f5ivad p\u00f5hjustada m\u00f5ningaid muutusi, mida nad teatud soolestiku bakterit\u00fcvedes tuvastasid.<\/p>\n\n\n\n

Diabeediriski m\u00f5jutavad ka bakteriofaagid ehk baktereid nakatavad viirused<\/h3>\n\n\n\n

“Meie bakteriofaagidega seotud leiud olid v\u00e4ga \u00fcllatavad, ” \u00fctles Wang. “See v\u00f5ib t\u00e4hendada, et viirus nakatab baktereid ja muudab selle funktsiooni viisil, mis suurendab v\u00f5i v\u00e4hendab 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi riski, kuid selle seose m\u00f5istmiseks on vaja rohkem t\u00f6\u00f6d.”<\/p>\n\n\n\n

“Usume, et muutused soolestiku mikrobioomis p\u00f5hjustavad 2. t\u00fc\u00fcpi diabeeti,” \u00fctles Wang. “Muutused mikrobioomis v\u00f5ivad toimuda esmalt ja diabeet areneb hiljem v\u00f5i vastupidi \u2013 kuigi selle seose kindlaks t\u00f5estamiseks on vaja tulevasi prospektiivseid v\u00f5i sekkumisuuringuid.<\/p>\n\n\n\n

Kuidas v\u00e4hendada diabeedi tekke riski <\/h3>\n\n\n\n

“Kui need mikroobsed omadused on p\u00f5hjuslikud, saame leida viisi mikrobioomi muutmiseks ja 2. t\u00fc\u00fcpi diabeedi riski v\u00e4hendamiseks,” lisas ta. “Saate oma mikrobioomi muuta n\u00e4iteks toitumise muutuste, probiootikumide v\u00f5i v\u00e4ljaheite siirdamisega.”<\/p>\n\n\n\n

“Inimese mikrobioomi eeliseks ja v\u00e4ljakutseks on see, et see on v\u00e4ga isikup\u00e4rane, ” \u00fctles Huttenhower. “Asjaolu, et meil k\u00f5igil on v\u00e4ga erinevad mikroobikooslused ja mikroobigeneetika, t\u00e4hendab, et j\u00e4rjekindlate mustrite leidmiseks on vaja v\u00e4ga suuri populatsiooniuuringuid. Kuid kui me seda teeme, on \u00fcksikuid mikrobioome v\u00f5imalik \u00fcmber kujundada, et aidata v\u00e4hendada haigusriski.”<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Photo by SHVETS production.<\/p>\n\n\n\n

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Medicine<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Suurep\u00e4rased varvasjalatsid matkamiseks, reisimiseks, sportimiseks ja vabal ajal k\u00e4imiseks. Samast leiad ka varvassokid, mis kaitsevad t\u00f5husalt jala nahka villide eest, v\u00f5imaldavad varvastel\u00a0naturaalselt joonduda<\/strong>\u00a0ja hoida harali (traditsiooniline sokk surub varbad kokku), pakkudes\u00a0suuremat stabiilsust<\/strong>\u00a0ja\u00a0rohkem mugavust<\/strong>.<\/a>\u00a0(Fivefingers) Sellised jalatsid ja sokid on v\u00e4ga olulised DIABEETIKUTE jalgade kahjustuste ennetamiseks!<\/p>\n\n\n\n

Loe ka Uus rasvumisvastane ravim on veel t\u00f5husam kui eelmine<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlased leidsid, et teatud bakteriliigid ja -t\u00fcved on seotud muutustega soolestiku mikrobioomi toimimises ja riskiga haigestuda 2. t\u00fc\u00fcpi diabeeti. Seni suurim ning geograafiliselt k\u00f5ige p\u00f5hjalikum 2. t\u00fc\u00fcpi diabeediga, eeldiabeediga ja… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":637,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,14,15,7,11],"tags":[779,38,781,543,470,18,104,141,37,21,20,140,782,17,783,780],"class_list":["post-632","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-ilu","category-info-ja-arvamused","category-ravi-ja-ravimid","category-toit-ja-toidulisandid","tag-2-tuupi-diabeet","tag-bakterid","tag-bakteriofaag","tag-diabeet","tag-geneetika","tag-kehakaal","tag-mehed","tag-mikrobioom","tag-mikroobid","tag-naised","tag-rasvumine","tag-sool","tag-soolestik","tag-toit","tag-tuvi","tag-viirused"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/632"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=632"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/632\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":783,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/632\/revisions\/783"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/637"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=632"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=632"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=632"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}