{"id":676,"date":"2024-07-09T13:51:22","date_gmt":"2024-07-09T13:51:22","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=676"},"modified":"2024-07-27T15:29:02","modified_gmt":"2024-07-27T15:29:02","slug":"5-norra-teadlaste-soovitust-plastisaaste-vahendamiseks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=676","title":{"rendered":"5 Norra teadlaste soovitust plastisaaste v\u00e4hendamiseks"},"content":{"rendered":"\n

Norras pole asjad plastireostusega kaugeltki korras. Riigi rannikule uhutakse pidevalt plastesemeid kogu maailmast, kuid lisaks vastutab ka Norra ise plastireostuse tekitamise eest.<\/h3>\n\n\n\n

Norra rannikule uhutakse pidevalt plastesemeid kogu maailmast. Norra pikk karm rannajoon, mida on koos fjordidega enam kui 28 953 kilomeetrit, kannatab plastireostuse all.<\/p>\n\n\n\n

Teadlased on pikka aega r\u00e4\u00e4kinud plastireostuse tagaj\u00e4rgedest – sealhulgas v\u00e4ga halvast m\u00f5just inimese tervisele – ja vajadusest seda v\u00e4hendada, kuid \u00fclemaailmne plasti tootmine ja tarbimine kasvab j\u00e4tkuvalt. Norra pooldab \u00fcleilmset kokkulepet, mis peaks tagama plasti keskkonda sattumise peatamise, kuid samas vastutab Norra ka plastireostuse tekitamise eest.<\/p>\n\n\n\n

Norra reostab igal aastal keskkonda 15 000 tonni plastiga<\/h3>\n\n\n\n

Hiljuti avaldatud Norra Teadus- ja Tehnoloogia\u00fclikooli teadlaste uuringu j\u00e4rgi j\u00f5uab Norra turule igal aastal umbes 758 000 tonni (760 \u00b1 200 kt) plasti, samas kui 632 000 tonni (632 \u00b1 120 kt) visatakse j\u00e4\u00e4tmetena \u00e4ra. Iga norraka kohta teeb see 140 \u00b1 36 kg tarbitud plasti aastas. Viite Eesti kohta k\u00e4ivatele arvudele leiad loo l\u00f5pust.<\/p>\n\n\n\n

Peaaegu pool 632 000 tonnist j\u00e4\u00e4tmetest p\u00f5letatakse ja ainult 2,4% j\u00f5uab keskkonda. Kuigi 2,4% v\u00f5ib tunduda t\u00e4htsusetu, v\u00f5rdub see \u00fcmberarvestatuna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse 15 000 tonniga. See t\u00e4hendab, et iga Norra elaniku kohta j\u00f5uab loodusesse 2,8 kg plastij\u00e4\u00e4tmeid, millest umbes pool on makroplast ja pool mikroplast.<\/p>\n\n\n\n

Norralased tarbivad teiste eurooplastega v\u00f5rreldes keskmiselt 21% rohkem plasti ja tekitavad kaks korda rohkem plastireostust kui n\u00e4iteks \u0161veitslased. Kogusest aimu saamiseks proovige ette kujutada 1,5 miljardit plastpudelit, mis igal aastal keskkonda j\u00f5uavad.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcleilmne kokkulepe<\/h3>\n\n\n\n

Riigid peavad l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi rahvusvahelise ja \u00f5iguslikult siduva kokkuleppe \u00fcle, et piirata plastireostust. Norra uuring kaardistas 13 erineva plastiliigi riigisisese kasutuse, mis sisaldasid 232 lisaainet. <\/p>\n\n\n\n

Norra majanduse kaks peamist plastisaaste allikat<\/h3>\n\n\n\n

Tarbepakendid on suurim makroplasti allikas ehk siis ka peamine s\u00fc\u00fcdlane. Teine allikas on autorehvid, kusjuures elektri- ja h\u00fcbriids\u00f5idukid on rehvide osas suuremad saastajad kui tavalised autod. <\/p>\n\n\n\n

Tavalise tarbija kasutatav pakend on peamine plastisaaste “s\u00fc\u00fcdlane”<\/h3>\n\n\n\n

Uuuring n\u00e4itab, et suurem osa makroplastist ehk osakestest, mis on suuremad kui 5 mm, p\u00e4rinevad tarbijapakenditest ja -toodetest, nagu plastpudelid, kilekotid, niisked salvr\u00e4tid, pesukaitsmed, tampooniaplikaatorid, p\u00f5llumajanduses kasutatavad kiled ja tekstiilid, aga ka sigaretid. Plastpakendid on ka Norra rannikul enim levinud. Me lihtsalt kasutame rohkem, kui suudame kokku koguda. <\/p>\n\n\n\n

Norra suurt plastireostust on seostatud ka v\u00e4iksema rahvastikutiheduse ja suurema s\u00f5idukikasutusega.<\/p>\n\n\n\n

Rehvid – suur mikroplasti allikas<\/h3>\n\n\n\n

Rehvid on olulised mikroplastireostuse p\u00f5hjustajad, kuna aastas vabaneb umbes 6000 tonni mikroplasti. Nende osakeste p\u00fc\u00fcdmine on \u00e4\u00e4rmiselt keeruline. \u00dchised liikumisv\u00f5imalused, n\u00e4iteks \u00fchistransport, on siin t\u00f5epoolest osa lahendusest. Kergemate s\u00f5idukite projekteerimine ja alternatiivsete materjalide uurimine v\u00f5ib samuti olla teatud m\u00e4\u00e4ral t\u00f5hus.<\/p>\n\n\n\n

Norra elektri- ja h\u00fcbriids\u00f5idukite park on viimastel aastatel kiiresti laienenud. Kuigi need toodavad v\u00e4hem s\u00fcsinikdioksiidi, suurendab nende tavaliste s\u00f5idukitega v\u00f5rreldes suurem kaal rehvide kulumisest tekkivate osakeste koguseid.<\/p>\n\n\n\n

Suur osa mikroplastist on p\u00e4rit s\u00fcnteetilistest kangastest tehtud r\u00f5ivastest, kodutekstiilidest ja geotekstiilidest. S\u00fcnteetilistest tarbetekstiilidest leostunud mikroplasti kogus on 640 \u00b1 250 t, samas kui k\u00f5ik p\u00f5llumajandusplastide arvele tuleb 580 \u00b1 275 t mikroplasti, peamised \u00f5llumajanduskiledest. Endiselt on oluline ka kosmeetikast tulenev reostus.<\/p>\n\n\n\n

Plastist l\u00e4mmatatud ookeanid<\/h3>\n\n\n\n

Miks on plastireostus nii halb? Kuna Norra on rannikuriik, siis j\u00f5uab maismaa-plast h\u00f5lpsasti ookeani, sest suur osa inimestest elab rannikul. <\/p>\n\n\n\n

Kuigi suurim protsent keskkonda sattunud plastist j\u00f5uab pinnasesse, siis ligi kolmandik j\u00f5uab merekeskkonda. Oluline on m\u00e4rkida, et suur osa pinnasesse ladestuvast j\u00f5uab aja jooksul l\u00f5puks ookeani.<\/p>\n\n\n\n

Mere plastireostus on juba pikka aega n\u00e4idanud, et see p\u00f5hjustab \u00f6kos\u00fcsteemidele p\u00f6\u00f6rdumatut m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n

Loomad takerduvad sageli plastikiududesse v\u00f5i neelavad plastiosakesi. Plastiosakesed v\u00f5ivad toimida invasiivsete liikide kandjatena ning plastpraht on samuti n\u00e4idanud v\u00f5imet h\u00e4irida mere s\u00fcsinikuringet, s\u00fcvendades kliimamuutusi veelgi.<\/p>\n\n\n\n

Plastireostus on v\u00e4ga m\u00fcrgine<\/h3>\n\n\n\n

Asja teeb hullemaks see, et plasttooted sisaldavad ka lisaainete segu, mida lisatakse tootmise k\u00e4igus konkreetsete omaduste saavutamiseks.<\/p>\n\n\n\n

Uuring on n\u00e4idanud, et suur kogus m\u00fcrgiseid lisaaineid, nagu ftalaadi estrid ja orgaanilised fosfaatestrid, j\u00f5uavad keskkonda koos plastikuga. Uuringud on varem tuvastanud l\u00fchikese ahelaga klooritud parafiinide k\u00f5rgenenud taseme Norra kalakajakate (Larus argentatus) maksas p\u00e4rast plasti allaneelamist. M\u00fcrgised lisaained on problemaatilised ka siis, kui toimub plastide ringlussev\u00f5tt, sest see v\u00f5ib need lisandid kasutusse tagasi tuua. Teisis\u00f5nu v\u00f5ib ringlussev\u00f5etud plast sisaldada suuremat kogust lisaaineid, mis kujutab endast t\u00e4iendavat ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.<\/p>\n\n\n\n

Lisaained tekitavad arengu-, paljunemis- ja rasestumish\u00e4ireid, viljatust, n\u00e4rvis\u00fcsteemi kahjustusi, v\u00e4hki ning aitavad ilmselt kaasa ka paljude teiste haiguste ja seisundite tekkele nagu rasvumine ja diabeet. Lisanduvad haigused ja h\u00e4ired t\u00e4hendavad aga nii suuri lisakulutusi tervishoius, inimeste kannatusi ja v\u00e4iksemaid tulusid. Vaata lisa siit: Estimating Burden and Disease Costs of Exposure to Endocrine-Disrupting Chemicals in the European Union<\/strong> https:\/\/academic.oup.com\/jcem\/article\/100\/4\/1245\/2815065<\/a><\/p>\n\n\n\n

Et lisaainete kogustest aimu saada, lisan siia statistika. 2020. aastal sisaldas Norras keskkonda sattunud plast potentsiaalselt 75 \u00b1 50 tuhat tonni lisaaineid, ringlussev\u00f5etud ja taaskasutusse saadetud plastis oli 730 \u00b1 150 000 tonni lisaaineid, pr\u00fcgilasse ladestatud plastides 380 \u00b1 200 000 tonni. P\u00f5letatud plasti sisaldas 1430 \u00b1 350 000 tonni ja eksporditud plast 540 \u00b1 110 000 tonni lisaaineid.<\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Stiilsed kanepist jalan\u00f5ud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja m\u00fctsid naistele ja meestele leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Tegutseda on vaja kiiresti <\/h3>\n\n\n\n

See uuring n\u00e4itab, kui oluline on piirata plasti tootmist ja tarbimist ning tegeleda ohtlike keemiliste lisandite k\u00fcsimusega. Plastimajanduse keskkonnam\u00f5jude piiramiseks tuleb kehtestada ranged reeglid. See on kiireloomuline asi ja see on olnud kiireloomuline pikka aega.<\/p>\n\n\n\n

5 soovitust plastisaaste v\u00e4hendamiseks ehk j\u00e4tkusuutlikumad plastits\u00fckli strateegiad Norra jaoks<\/h2>\n\n\n\n

Plastmassi ja lisandite kasutusts\u00fcklite m\u00f5istmine on esimene samm plasttoodete j\u00e4tkusuutlikkuse hindamisel ja parandamisel. Norra kliima- ja keskkonnaministeerium tutvustas riigi \u00fcldist strateegiat plastireostuse vastu v\u00f5itlemiseks. J\u00e4rgnev on l\u00fchendatud ja lihtsustatud kokkuv\u00f5te soovitustest ja t\u00e4helepanekutest.<\/p>\n\n\n\n

1. Plastitarbimise v\u00e4hendamine sellistes saasteallikates, nagu tarbijapakendid ja p\u00f5llumajandustooted, tooks kaasa makroplasti-saaste suurima v\u00e4henemise. Praegu tegeletakse n\u00e4iteks risustamise v\u00e4hendamisega v\u00f5i k\u00e4sitletakse vaid kitsast l\u00f5iku – n\u00e4iteks kilekottide maksustamist. Plasti alternatiivid on n\u00e4idanud suuremat keskkonnam\u00f5ju kui plastid, kuid need hinnangud j\u00e4tsid t\u00e4helepanuta mitmed kasutusea l\u00f5ppemisega seotud m\u00f5jud nagu lisaainete toksiline m\u00f5ju v\u00f5i mikroplasti m\u00f5jud. Neid asjaolusid tuleb arvesse v\u00f5tta keskkonnam\u00f5ju terviklikul hindamisel. <\/p>\n\n\n\n

2. Muudatused rehvides ja s\u00f5idukite kergemakstegemine ning s\u00f5iduk\u00e4itumise ja liikumisvalikute muutmine viib rehvipuru tekke suurima v\u00e4henemiseni. Saaste v\u00e4hendamine tekkekohas on keeruline, kuna m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa j\u00f5uab kiiresti l\u00e4hedalasuvasse mulda. Selles osas saab praegu n\u00e4ideteks tuua vaid teede puhastamist ja teedele sadanud vihmavee puhastamist. Lisaks sellele rakendatakse praegu s\u00f5iduki massimaksu, mis v\u00f5ib kaudselt kaasa aidata selle saasteallikaga v\u00f5itlemisele. \u00dclioluline on hinnata kunstmurukatete kasutust, mida tehakse vanadest rehvidest. See, et kasutuselt k\u00f5rvaldatud rehvidest tehakse kunstmuru, on Norras tavaline. Samas on just kunstmuru peamine maismaal tekkivate mikroplastiheitmete allikas.<\/p>\n\n\n\n

3. Reoveesetete puhastamise parandamine suuremate koguste plastij\u00e4\u00e4kide kogumiseks enne p\u00f5llumajanduslikku kasutamist aitaks kaasa heite v\u00e4hendamisele. See v\u00f5iks kinni p\u00fc\u00fcda ka m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse osa rehvipurust ja tekstiilidest eraldunud mikrokiududest. <\/p>\n\n\n\n

4. S\u00fcnteetiliste tekstiilide mikrokiudude kinnip\u00fc\u00fcdmist peab parandama – n\u00e4iteks pesumasinate filtrite t\u00f5hususe suurendamise kaudu. Uuring toob esile vajaduse kasutada alternatiivseid materjale v\u00f5i muuta pesemisharjumusi, et saavutada suurim saaste v\u00e4hendamine.<\/p>\n\n\n\n

5. \u00dclimalt oluline on plastis sisalduvate toksiliste lisandite kasutamise reguleerimine ja j\u00e4lgimine, et v\u00e4hendada nende \u00fcldist m\u00f5ju. Vaja on rohkem teadmisi nende omaduste ja nende m\u00f5ju kohta \u00f6kos\u00fcsteemidele ja inimestele.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4henda oma plasti-jalaj\u00e4lge!<\/mark><\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"hemp<\/figure>\n\n\n\n

M\u00f5nusad, stiilsed ja keskkonnahoidlikud jalan\u00f5ud, seljakotid jm leiad siit!<\/a><\/p>\n\n\n\n

Viide uuringule: Marhoon, A. et al. Mapping Plastic and Plastic Additive Cycles in Coastal Countries: A Norwegian Case Study<\/a> https:\/\/doi.org\/10.1021\/acs.est.3c09176<\/p>\n\n\n\n

Milline on olukord plastij\u00e4\u00e4tmete tekke ja ringlussev\u00f5tuga Eestis ning Euroopas?<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n

Loe lisaks: Autos s\u00f5ites hingate sisse v\u00f5imalikke v\u00e4hitekitajaid<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Norras pole asjad plastireostusega kaugeltki korras. Riigi rannikule uhutakse pidevalt plastesemeid kogu maailmast, kuid lisaks vastutab ka Norra ise plastireostuse tekitamise eest. Norra rannikule uhutakse pidevalt plastesemeid kogu maailmast. Norra… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":687,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,14,15,13,7,11],"tags":[543,841,18,72,834,837,119,851,854,104,852,141,853,21,838,844,850,835,186,840,839,526,843,523,833,845,842,836,849,20,28,846,17,525,243,848],"class_list":["post-676","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-ilu","category-info-ja-arvamused","category-keskkonnatervis-ja-loodus","category-ravi-ja-ravimid","category-toit-ja-toidulisandid","tag-diabeet","tag-environmental","tag-kehakaal","tag-keskkond","tag-kile","tag-kilekotid","tag-loodus","tag-macroplastics","tag-makroplast","tag-mehed","tag-microplastics","tag-mikrobioom","tag-mikroplast","tag-naised","tag-norra","tag-norway","tag-packaging","tag-pakend","tag-plast","tag-plasti-lisaained","tag-plastic-additive","tag-plastic-pollution","tag-plastic-polymer","tag-plastic-waste","tag-plastik","tag-plastireostus","tag-pollution","tag-pudelid","tag-rasestumisraskused","tag-rasvumine","tag-roheline","tag-saaste","tag-toit","tag-un-plastics-treaty","tag-vahk","tag-viljatus"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/676"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=676"}],"version-history":[{"count":14,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/676\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":772,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/676\/revisions\/772"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/687"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=676"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=676"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=676"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}