{"id":744,"date":"2024-07-22T12:17:08","date_gmt":"2024-07-22T12:17:08","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=744"},"modified":"2024-07-27T15:25:15","modified_gmt":"2024-07-27T15:25:15","slug":"4-viisi-kuidas-vitamiin-d-rasvmaksahaigust-ravib","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=744","title":{"rendered":"4 viisi, kuidas vitamiin D rasvmaksahaigust ravib"},"content":{"rendered":"\n

Mittealkohoolne rasvmaksahaigus on \u00fcks kroonilise maksahaiguse, maksapuudulikkuse ja maksav\u00e4hi peamistest p\u00f5hjustest. See haigus on 39,7 protsendil meestest ja 25,6 protsendil naistest. Rasvunute hulgas on ka maks rasvunud pea k\u00f5igil – 90 protsendil, diabeetikute seas 60 protsendil. <\/h3>\n\n\n\n

Haigust iseloomustab rasvade ebanormaalne kogunemine maksarakkudesse ja maksaens\u00fc\u00fcmide taseme t\u00f5us. Haiguse progresseerumine v\u00f5ib p\u00f5hjustada mittealkohoolset steatohepatiiti, maksatsirroosi ja hepatotsellulaarset kartsinoomi ehk kasvaja teket. Hiljuti on see haigus \u00fcmbernimetatud metaboolseks d\u00fcsfunktsiooniga seotud rasvmaksa haiguseks. <\/p>\n\n\n\n

Mis on mittealkohoolne rasvmaksahaigus<\/h3>\n\n\n\n

30-50% maksahaigustest on p\u00f5hjustatud alkoholist<\/strong>. Kuid nagu haiguse nimetuski \u00fctleb, pole jutuksoleva haiguse p\u00f5hjus alkohol, vaid rasva liig kehas. <\/p>\n\n\n\n

Sellel haigusel pole alguses sageli selgeid s\u00fcmptome. S\u00fcmptomiteks v\u00f5ivad olla v\u00e4simus, halb enesetunne, valu v\u00f5i ebamugavustunne k\u00f5hu paremal pool ja selle \u00fclemises piirkonnas.<\/p>\n\n\n\n

Kui asi edasi areneb, siis tekib p\u00f5letiku- ja sidekoestumise n\u00e4hte rohkem ja seda etappi nimetatakse steatohepatiidiks ja maksatsirroosiks. V\u00f5imalikud s\u00fcmptomid on j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcgelev nahk, k\u00f5hu turse, mida nimetatakse ka astsiidiks, \u00f5hupuudus, jalgade turse, teleangiektaasiad ehk \u00e4mblikuv\u00f5rgusarnased veresooned vahetult nahapinna all, suurenenud p\u00f5rn, punased peopesad, naha ja silmade kollasus ehk kollat\u00f5bi.<\/p>\n\n\n\n

Mis saab rasvmaksahaigusest edasi<\/h3>\n\n\n\n

Kuniks tsirroosi ehk sidekoestumist veel toimunud pole, on m\u00f5nikord v\u00f5imalus olukord tagasi p\u00f6\u00f6rata. Tsirroosi korral aga maksarakud surevad, areneb sidekude ja  maksas tekivad armid. Need muutused h\u00e4irivad verevoolu ja maksatalitlust. Tekivad t\u00fcsistused: keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi talitlush\u00e4ire (entsefalopaatia), vedeliku kogunemine k\u00f5hu\u00f5\u00f5nde (astsiit), v\u00f5imalik verejooks seedetraktist. Edasi tekib maksapuudulikus ja kasvajad.   <\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

PhysioSpace 100+ parimat oma keha raskusega treenimise kaarti! Sobivad ideaalselt kodus treenimiseks s\u00f5ltumata sellest, millises vormis parasjagu olete. Kogu keha trennist kuni eakate toolitreeninguteni!<\/a>\u00a0(Amazon)<\/p>\n\n\n\n

\u00a0Treeningkaardid koju<\/a>\u00a0: parim juhend koduse treeningu harrastajatele! \u00d5ppige oma lihaseid kasutama, asendades vanad treeningu- ja joogaraamatud.\u00a0Varustuseta\u00a0: segage kaarte ja tehke treening omap\u00e4raseks! Aeg vabaneda koduste treeningute jaoks m\u00f5eldud lisatreeninguvahenditest. \u00a0Kogu keha treening<\/a>\u00a0: Iga kaardil on kirjeldus, n\u00e4pun\u00e4iteid ja l\u00f5busaid t\u00e4iendused! Parandage tervist ja vormi! Kingitus\u00a0: Ideaalne kingitus j\u00f5usaalis\u00f5pradele, j\u00f5usaalikingitus meestele ja kena t\u00e4iendus naiste kodusele treeningvarustusele. Saab kombineerida mistahes trennikavadega.<\/p>\n\n\n\n

\u00a0Tere, mina olen dr Kovalchick\u00a0disainisin need treeningkaardid, et pakkuda paremat ja arusaadavamat kodust treeningkogemust. Need sisaldavad teadmisi, mille olen saanud oma patsientidega t\u00f6\u00f6tades!\u00a0Ideaalne kodust treenimiseks<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Vitamiin D<\/h2>\n\n\n\n

Vitamiin D m\u00e4ngib olulist rolli kaltsiumi tasakaalu hoidmises ja luude tervises. Lisaks nendele klassikalistele rollidele on sellel vitamiinil p\u00f5letikuvastane, antioks\u00fcdantne ja sidekoestumisevastane toime. Maksal on D-vitamiini t\u00f6\u00f6s asendamatu osa, sest just maksas tekitatakse sellest aktiivne vorm –  kaltsitriool – millel on palju bioloogiliselt \u00fcliolulisi toimeid.<\/p>\n\n\n\n

\u00dclevaade vitamiini D rollist rasvmaksa puhul<\/h3>\n\n\n\n

1. P\u00f5letikuvastane toime<\/strong>: Vitamiin D moduleerib immuunvastuseid, v\u00e4hendades ts\u00fctokiinide TNF-\u03b1 ja IL-6 taset, samal ajal suurendades p\u00f5letikuvastase ts\u00fctokiini IL-10 taset. See aitab v\u00e4hendada maksap\u00f5letikku.<\/p>\n\n\n\n

2. Antioks\u00fcdantne toime<\/strong>: Suurendab antioks\u00fcdantsete ens\u00fc\u00fcmide ekspressiooni, v\u00e4hendades seel\u00e4bi oks\u00fcdatiivset stressi hepatots\u00fc\u00fctides. Oks\u00fcdatiivne stress on maksakahjustuse peamine tegur, mist\u00f5ttu on see antioks\u00fcdantne toime eriti v\u00e4\u00e4rtuslik.<\/p>\n\n\n\n

3. Lipiidide metabolism<\/strong>: M\u00f5jutab lipiide, reguleerides rasvhapete s\u00fcnteesis ja oks\u00fcdatsioonis osalevate geenide ekspressiooni. Soodustades lipiidide oks\u00fcdatsiooni ja v\u00e4hendades lipiidide s\u00fcnteesi, aitab vitamiin D v\u00e4ltida lipiidide kogunemist maksas.<\/p>\n\n\n\n

4. Fibroosi inhibeerimine<\/strong>: P\u00e4rsib maksa t\u00e4htrakkude aktivatsiooni, mis on maksafibroosi tekkes \u00fclioluline s\u00fcndmus. See inhibeerimine toimub erinevate signaaliradade kaudu, tuues esile vitamiini potentsiaali maksafibroosi ennetamisel.<\/p>\n\n\n\n

Vitamiinil D on potensiaali rasvmaksa raviainena<\/h2>\n\n\n\n

Arvukate kliiniliste uuringute ja katsetega on uurinud seost vitamiini D taseme ja maksahaiguse vahel. Vaatlusuuringud on j\u00e4rjekindlalt n\u00e4idanud p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdelist seost seerumi vitamiini D taseme ja maksahaiguse raskuse vahel. Randomiseeritud kontrollitud uuringud on n\u00e4idanud, et vitamiini D lisamine v\u00f5ib p\u00f5hjustada maksaens\u00fc\u00fcmide taseme m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset paranemist, maksa rasvasisalduse v\u00e4henemist ja haiguse histoloogiliste tunnuste paranemist. Need leiud r\u00f5hutavad vitamiini potentsiaalile raviainena.<\/p>\n\n\n\n

Vitamiini optimaalne annus, ravi kestus ja pikaajaline toime tuleb siiski kindlaks m\u00e4\u00e4rata. Lisaks n\u00f5uab vitamiini ja teiste teraapiate, n\u00e4iteks elustiili muutmise ja farmakoloogiliste ainete koostoime t\u00e4iendavat uurimist. <\/p>\n\n\n\n

Vitamiin D on potentsiaalne t\u00e4iendav ravi p\u00f5letikuvastaste, antioks\u00fcdantsete ja fibroosivastaste omaduste t\u00f5ttu. <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Need treeninguvahendid pakuvad mitmek\u00fclgset lahendust erinevate lihasr\u00fchmade, sealhulgas jalgade, tuhara ja puusade treenimiseks, etsaavutada kehakuju, mida soovite. Pahkluu mansetid on varustatud rihmadega, mida saab h\u00f5lpsasti reguleerida. See tagab turvalisuse ja mugavuse treeningute ajal, v\u00f5imaldades teil keskenduda oma harjutustele, muretsemata, et rihmad maha libisevad.<\/a>\u00a0(Amazon)<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4isteksti leiad siit: https:\/\/www.xiahepublishing.com\/2472-0712\/ERHM-2023-00019<\/a><\/p>\n\n\n\n

Uuring avaldati hiljuti ajakirjas Exploratory Research and Hypothesis in Medicine.<\/p>\n\n\n\n

Loe ka S\u00fcsinikuhelmed ravivad soole- ja maksahaigusi<\/a><\/p>\n\n\n\n

Reklaam<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Suurep\u00e4rased varvasjalatsid matkamiseks, reisimiseks, sportimiseks ja vabal ajal k\u00e4imiseks. Samast leiad ka varvassokid, mis kaitsevad t\u00f5husalt jala nahka villide eest, v\u00f5imaldavad varvastel\u00a0naturaalselt joonduda<\/strong>\u00a0ja hoida harali (traditsiooniline sokk surub varbad kokku), pakkudes\u00a0suuremat stabiilsust<\/strong>\u00a0ja\u00a0rohkem mugavust<\/strong>.<\/a>\u00a0(Fivefingers) Sellised jalatsid ja sokid on v\u00e4ga olulised diabeetikute jalgade kahjustuste ennetamiseks!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mittealkohoolne rasvmaksahaigus on \u00fcks kroonilise maksahaiguse, maksapuudulikkuse ja maksav\u00e4hi peamistest p\u00f5hjustest. See haigus on 39,7 protsendil meestest ja 25,6 protsendil naistest. Rasvunute hulgas on ka maks rasvunud pea k\u00f5igil –… <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":747,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[9,14,10,7,11],"tags":[171,893,884,871,543,886,860,882,895,892,889,244,18,879,887,63,894,137,888,880,885,104,325,141,890,877,21,397,724,876,869,20,139,872,878,874,875,896,17,62,883,891,881,868,870],"class_list":["post-744","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ennetus","category-ilu","category-liikumisroom-ja-trenn","category-ravi-ja-ravimid","category-toit-ja-toidulisandid","tag-alkohol","tag-antioksudant","tag-astsiit","tag-d-vitamiin","tag-diabeet","tag-diabeetikud","tag-ensuumid","tag-entsefalopaatia","tag-fibroos","tag-jousaal","tag-kartsinoom","tag-kasvaja","tag-kehakaal","tag-kollatobi","tag-krooniline-maksahaigus","tag-liikumine","tag-lipiidid","tag-maks","tag-maksaensuumid","tag-maksahaigus","tag-maksapuudulikkus","tag-mehed","tag-metabolism","tag-mikrobioom","tag-mittealkohoolne","tag-nahk","tag-naised","tag-poletik","tag-poletikuvastane","tag-porn","tag-rasvmaksahaigus","tag-rasvumine","tag-ravi","tag-sidekoestumine","tag-silmad","tag-sumptomid","tag-teleangiekstaasiad","tag-teraapia","tag-toit","tag-trenn","tag-tsirroos","tag-turse","tag-tusistused","tag-ulekaal","tag-vitamiin-d"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/744"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=744"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/744\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":768,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/744\/revisions\/768"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/747"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}