{"id":85,"date":"2024-03-18T15:45:58","date_gmt":"2024-03-18T15:45:58","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=85"},"modified":"2024-03-18T15:46:00","modified_gmt":"2024-03-18T15:46:00","slug":"5-labimurret-biomed-inseneerias-mis-muudavad-meditsiini","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=85","title":{"rendered":"5 l\u00e4bimurret biomed-inseneerias, mis muudavad meditsiini"},"content":{"rendered":"\n<h4 class=\"wp-block-heading\">50 eksperti 34 eliit\u00fclikoolist n\u00e4itavad, millistes olulistes meditsiini valdkondades on oodata l\u00e4bimurdelisi arenguid, mis p\u00f5hinevad biomeditsiinilise inseneeria tohututel edusammudel.<\/h4>\n\n\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"16\" width=\"16\" src=\"https:\/\/static.xx.fbcdn.net\/images\/emoji.php\/v9\/t39\/1.5\/16\/1f31f.png\" alt=\"\ud83c\udf1f\"> &#8220;Need suured v\u00e4ljakutsed pakuvad ainulaadseid v\u00f5imalusi, mis v\u00f5ivad muuta inseneeria- ja meditsiinipraktikat,&#8221; \u00fctles t\u00f6\u00f6r\u00fchma juhtiv autor, California San Diego \u00fclikooli bioinseneeria osakonna professor Shankar Subramaniam. &#8220;Uuendused mitmem\u00f5\u00f5tmeliste andurite ja seadmete valdkonnas, humanoidsete <a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/hashtag\/avatar?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZX5M6Q839uJ_uQMIfU_tfcimZRTrLbCCGCBlnaLWejmwvG_oVsqYAaP91EKixIHkUTa4RO3Zs9vI3uj1ogNZMAzTJlZYEhT6urytitpxHSnuPmW9dsOG791AxoWttGyBTQ9qeJUs5pNUPELZp7k42nLl_BmwhG1oNRxHgXDe9qR0w7BuGMzjkVChO14clu22ag&amp;__tn__=*NK-R\">#avatar<\/a>-ide loomine ja erakordselt realistlikult ennustavate mudelite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, mida juhib AI &#8211; need k\u00f5ik v\u00f5ivad radikaalselt muuta meie elustiili ja reageerimist patoloogiatele. Institutsioonid v\u00f5ivad muuta biomeditsiini- ja inseneriharidust, koolitades parimaid tegelema k\u00f5igi aegade k\u00f5ige olulisema probleemiga \u2013 inimeste tervisega.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Edusammud m\u00f5jutaksid paljusid haigusseisundeid ja haigusi &#8211; alates v\u00e4hist ja diabeedist kuni siirdamiste ja proteesideni.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Biomeditsiiniinseneeria 5 suurt v\u00e4ljakutset<\/h2>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">1. T\u00e4ppistehnika ja t\u00e4ppismeditsiini \u00fchendamine isikup\u00e4rastatud f\u00fcsioloogiaga avataride loomiseks.<\/h4>\n\n\n\n<p>\u00dcha digitaalsemaks muutuval ajastul on meil tehnoloogiad, mis koguvad patsientide kohta tohutul hulgal andmeid, mida arstid saavad t\u00e4iendada v\u00f5i neist uusi andmeid tuletada. Neid andmeid saab kasutada t\u00e4psete f\u00fcsioloogiliste mudelite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiseks, mida nimetatakse avatarideks. Need v\u00f5tavad arvesse suurt hulka m\u00f5\u00f5tmistulemusi ja kaasuvaid haigusi, kasutatavaid ravimeid, v\u00f5imalikke riske ja kulusid ning muid patsiendi individuaalseid andmeid. Kogu see info hulk kasutatakse \u00e4ra \u00fclipersonaliseeritud raviks, diagnoosimiseks, riskide prognoosimiseks. T\u00e4iustatud tehnoloogiad, nagu kantavad andurid ja digitaalsed kaksikud, v\u00f5ivad olla sellele v\u00e4ljakutsele lahenduse aluseks.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"552\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/ai-generated-8004009_1280-552x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-88\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/ai-generated-8004009_1280-552x1024.jpg 552w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/ai-generated-8004009_1280-162x300.jpg 162w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/03\/ai-generated-8004009_1280.jpg 690w\" sizes=\"(max-width: 552px) 100vw, 552px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">2. Kudede ja elundite loomine vastavalt individuaalsetele vajadustele<\/h4>\n\n\n\n<p>Koetehnoloogia on j\u00f5udmas p\u00f6\u00f6rdelisse perioodi, kus kudede ja elundite arendamine vastavalt individuaalsetele vajadustele kas p\u00fcsivate v\u00f5i ajutiste implantaatidena on muutumas reaalsuseks. Selle arengu toetamiseks on vaja teha edusamme t\u00fcvirakkude insenerit\u00f6\u00f6s ja tootmises koos abitehnoloogiatega, nagu geenide redigeerimine. Muid t\u00fcvirakut\u00f6\u00f6riistu, nagu organ-kiibil (organ-on-a-chip, kiibiga \u00fchendatud rakukultuuride kasvatamise seade, mis simuleerib terve organi v\u00f5i organs\u00fcsteemi tegevusi, mehaanikat ja f\u00fcsioloogilist reaktsiooni), saab peagi luua, kasutades patsiendi enda rakke. Need v\u00f5ivad teha ennustusi konkreetse patsiendi kohta ja toimida avataridena.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">3. Revolutsiooniline muutus neuroteadustes, mis kasutab tehisintellekti (AI) abi t\u00e4iustatud ajuliideste s\u00fcsteemide kujundamiseks<\/h4>\n\n\n\n<p>Tehisintellekti kasutades on meil v\u00f5imalus anal\u00fc\u00fcsida aju erinevaid seisundeid igap\u00e4evastes olukordades ja reaalses toimimises, et ilma operatsioonita kindlaks teha, kus ja milles viga seisneb. Tehnoloogia loomine, mis seda teeb, on tohutu \u00fclesanne, kuid see on muutunud \u00fcha v\u00f5imalikumaks. Aju proteesimine t\u00e4iendab, asendab v\u00f5i laiendab funktsioone ning v\u00f5ib nii leevendada neuroloogilisi haigusi. Lisaks v\u00f5ivad aju anatoomia, f\u00fcsioloogia ja k\u00e4itumise modelleerimine tehisintellekti abil ning organoidide s\u00fcntees aidata lahti harutada aju toimimise keerukat olemust ning tuua meid l\u00e4hemale haiguste m\u00f5istmisele ja ravile.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">4. Immuuns\u00fcsteemi kujundamine tervise ja heaolu tagamiseks<\/h4>\n\n\n\n<p>Immuuns\u00fcsteemi reguleerimise parema m\u00f5istmisega saame immuuns\u00fcsteemi strateegiliselt \u00e4ra kasutada rakkude \u00fcmberkujundamiseks ravi eesm\u00e4rgil. Immunoteraapia rakendamine v\u00e4hiravis juba praegu n\u00e4itab #bioinseneeria integreerimist vaktsiinide, genoomi, epigenoomi ja valgutehnoloogia uuendustega ning nanomeditsiini tehnoloogia, funktsionaalse genoomika ja s\u00fcnteetiliste transkriptsioonide edusammudega.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\">5. Genoomide kujundamine ja projekteerimine organismide \u00fcmberkorraldamiseks ja genoomi h\u00e4irete kontrolliks<\/h4>\n\n\n\n<p>Vaatamata kiirele arengule genoomikas viimastel aastak\u00fcmnetel, on meie genoomi moodustava DNA konstrueerimisel takistusi. Inimese genoomi ja selle tegevuse kujundamise p\u00f5him\u00f5tete m\u00f5istmine aitab luua lahendusi paljudele erinevatele haiguste raviks. See h\u00f5lmab inimese rakkudesse uute funktsionaalsuste loomist, epigenoomi ja transkriptoomi t\u00f5husat v\u00f5imendamist ning uute rakup\u00f5histe ravimite loomist. Lisaks sellele on geenitehnoloogia praktilise kasutuse teel endiselt suuri takistusi, mille puhul n\u00e4eme, et biomeditsiinitehnoloogia on nende probleemide lahenduse komponent.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>&#8220;Me elame enneolematul ajal, kus inseneri ja meditsiini kokkupuude loob inimeste tervise jaoks t\u00e4iesti uudseid strateegiaid,\u201d \u00fctles Johns Hopkinsi \u00fclikooli professor ja biomeditsiinitehnika osakonna direktor Michael Miller.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Allikas: <a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/hashtag\/ieee?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZX5M6Q839uJ_uQMIfU_tfcimZRTrLbCCGCBlnaLWejmwvG_oVsqYAaP91EKixIHkUTa4RO3Zs9vI3uj1ogNZMAzTJlZYEhT6urytitpxHSnuPmW9dsOG791AxoWttGyBTQ9qeJUs5pNUPELZp7k42nLl_BmwhG1oNRxHgXDe9qR0w7BuGMzjkVChO14clu22ag&amp;__tn__=*NK-R\">#IEEE<\/a> Open Journal of <a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/hashtag\/engineering?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZX5M6Q839uJ_uQMIfU_tfcimZRTrLbCCGCBlnaLWejmwvG_oVsqYAaP91EKixIHkUTa4RO3Zs9vI3uj1ogNZMAzTJlZYEhT6urytitpxHSnuPmW9dsOG791AxoWttGyBTQ9qeJUs5pNUPELZp7k42nLl_BmwhG1oNRxHgXDe9qR0w7BuGMzjkVChO14clu22ag&amp;__tn__=*NK-R\">#Engineering<\/a> in <a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/hashtag\/medicine?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZX5M6Q839uJ_uQMIfU_tfcimZRTrLbCCGCBlnaLWejmwvG_oVsqYAaP91EKixIHkUTa4RO3Zs9vI3uj1ogNZMAzTJlZYEhT6urytitpxHSnuPmW9dsOG791AxoWttGyBTQ9qeJUs5pNUPELZp7k42nLl_BmwhG1oNRxHgXDe9qR0w7BuGMzjkVChO14clu22ag&amp;__tn__=*NK-R\">#Medicine<\/a> and <a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/hashtag\/biology?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZX5M6Q839uJ_uQMIfU_tfcimZRTrLbCCGCBlnaLWejmwvG_oVsqYAaP91EKixIHkUTa4RO3Zs9vI3uj1ogNZMAzTJlZYEhT6urytitpxHSnuPmW9dsOG791AxoWttGyBTQ9qeJUs5pNUPELZp7k42nLl_BmwhG1oNRxHgXDe9qR0w7BuGMzjkVChO14clu22ag&amp;__tn__=*NK-R\">#Biology<\/a>  Image by <a href=\"https:\/\/pixabay.com\/users\/aahihi-34250087\/?utm_source=link-attribution&amp;utm_medium=referral&amp;utm_campaign=image&amp;utm_content=8004009\">Hihi<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>50 eksperti 34 eliit\u00fclikoolist n\u00e4itavad, millistes olulistes meditsiini valdkondades on oodata l\u00e4bimurdelisi arenguid, mis p\u00f5hinevad biomeditsiinilise inseneeria tohututel edusammudel. &#8220;Need suured v\u00e4ljakutsed pakuvad ainulaadseid v\u00f5imalusi, mis v\u00f5ivad muuta inseneeria- ja&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":87,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[80,85,82,91,89,78,87,86,84,83,92,79,81,93,88,90],"class_list":["post-85","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ravi-ja-ravimid","tag-aju","tag-anatoomia","tag-avatar","tag-biomeditsiin","tag-epigenoom","tag-fusioloogia","tag-genoom","tag-immuunsusteem","tag-kiip","tag-koetehnoloogia","tag-meditsiin","tag-tehisintellekt","tag-tuvirakud","tag-ulikool","tag-vaktsiin","tag-valgud"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/85"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=85"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/85\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":90,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/85\/revisions\/90"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/87"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=85"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=85"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=85"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}