{"id":865,"date":"2024-09-02T10:26:34","date_gmt":"2024-09-02T10:26:34","guid":{"rendered":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=865"},"modified":"2024-09-02T10:27:26","modified_gmt":"2024-09-02T10:27:26","slug":"oudne-ja-lootustandev-osa-koomas-inimesi-on-teadvusel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=865","title":{"rendered":"\u00d5udne ja lootustandev &#8211; osa koomas inimesi on teadvusel"},"content":{"rendered":"\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Aastast 2010 on uskumustele lisandunud ka m\u00f5ningaid piltlikke kinnitusi, et kontaktitult lamav inimene v\u00f5ib tegelikult teadvusel olla.<br><\/h3>\n\n\n\n<p>Me oleme filmides n\u00e4inud, et koomas inimesed liigutavad silmalauge v\u00f5i pigistavad l\u00e4hedase k\u00e4tt, et oma teadvuselolekust m\u00e4rku anda. Kuid enamasti on reaalsus haiglas karmim &#8211; mingeid kontaktim\u00e4rke pole n\u00e4ha.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Paljud koomas inimeste l\u00e4hedased on aga uskunud, et vaatamata igasuguste teadvusem\u00e4rkide puudumisele, kuuleb neile kallis inimene neid siiski.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Uskumustest on j\u00f5utud t\u00f5enditeni<br><\/h3>\n\n\n\n<p>V\u00e4rskelt on The New England Journal of Medicine avaldanud uurimist\u00f6\u00f6, mis viitab, et teadvusel olijaid on tegelikult rohkem kui seni oletadagi osati.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Kuues rahvusvahelises keskuses l\u00e4biviidud uuring kasutas nende ajukahjustusega patsientide teadvuse uurimiseks, kes mingeid f\u00fc\u00fcsilisi m\u00e4rke teadvuselolekust ei n\u00e4ita, funktsionaalse magnetresonantstomograafia (fMRI) ja elektroentsefalograafia (EEG) abi.&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringuviis oli v\u00e4gagi nutikas. Kuna f\u00fc\u00fcsilised m\u00e4rguanded olid suhtluseks v\u00e4listatud, siis kasutati teadvuselolijate leidmiseks m\u00f5tteid. Teadlased k\u00fcsisid inimestel k\u00fcsimusi, millele on v\u00f5imalik vastata jah v\u00f5i ei. N\u00e4iteks seda, kas tal on vendi v\u00f5i \u00f5desid. Et edastada \u201cjah\u201d vastus, tuli n\u00e4iteks ette kujutada, et m\u00e4ngid tennist, \u201cei\u201d vastuse edastamiseks aga k\u00e4elaba rusikasse surumist ja avamist. Nendele tegevustele m\u00f5tlemisele vastav aktiivsus ajus on masinatega h\u00e4sti j\u00e4lgitav ja eristatav.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Teadvuselolijaid on veerand v\u00f5i isegi kolmandik<br><\/h3>\n\n\n\n<p>Ehmatav ja \u00fchtlasi lootustandev on t\u00f5demus, et tervelt veerand neist, kes ei ilmutanud mingeid f\u00fc\u00fcsilisi teadvuseloleku m\u00e4rke, n\u00e4itasid selgeid m\u00e4rke sellest, et nad t\u00e4idavad m\u00f5ttes arstide palve \u00fchte v\u00f5i teist liikumist ette kujutada. Tervelt \u00fcks kolmest patsiendist (38%) n\u00e4itas aga, et nad reageerivad arstide s\u00f5nadele \u00fchel v\u00f5i teisel viisil, kuigi nad ei suuda t\u00e4pselt juhist j\u00e4rgida.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"590\" src=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/brain-7390968_1280-1024x590.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-872\" srcset=\"https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/brain-7390968_1280-1024x590.jpg 1024w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/brain-7390968_1280-300x173.jpg 300w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/brain-7390968_1280-768x442.jpg 768w, https:\/\/terviseleht.eu\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/brain-7390968_1280.jpg 1280w\" sizes=\"(max-width: 1024px) 100vw, 1024px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mis sellest j\u00e4reldub?<\/h3>\n\n\n\n<p>V\u00f5ib oletada, et teadvuse (osaline) s\u00e4ilumine lisab paranemise v\u00f5imalusi.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5imalik, et nii saab inimeselt k\u00fcsida, kas ta tahab oma kunagi tehtud otsuse, et ta sellises seisus olles masinatest lahti \u00fchendataks, \u00fclevaadata.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Nende jaoks, kes suudavad kontakti m\u00e4rke n\u00e4idata m\u00f5ttetegevuse ehk ajuaktiivsuse tasemel, peaks \u00f6\u00f6sel valgustust mahendama, p\u00e4eval klappidest n\u00e4iteks lemmik-raadiojaama v\u00f5i heliraamatut kuulata laskma. Neilt saab k\u00fcsida, kas nad tunnevad valu v\u00f5i ehk tahavad nad, et neid masseeritaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Nende inimeste l\u00e4hedased saaksid kindlustunde, et mingi kontakt v\u00f5ib olla ning et nende k\u00fclastused ja ka usalduslikud monoloogid omavad suuremat m\u00f5tet. Ka l\u00e4hedase paranemisv\u00f5imaluste m\u00f5ttes.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Plusside k\u00f5rval on ka miinuseid<\/h3>\n\n\n\n<p>Me teame n\u00fc\u00fcd, et on p\u00e4ris palju inimesi, kes on oma kehas nagu vangis, omamata mitte mingit suhtlusv\u00f5imalust ja olles ise sellest t\u00e4iesti teadlik. Kujutage ette ennast sellises olukorras &#8230; Sa ei n\u00e4e p\u00e4evavalgust, lamp p\u00f5leb kogu aeg, sul v\u00f5ivad olla valud v\u00f5i s\u00fcgeleb sul kuskilt, aga sa ei saa isegi valuvaigistit k\u00fcsida. Sinust r\u00e4\u00e4gitakse nagu kehast sinu kuuldes, sa ei suuda l\u00e4hedastele oma olekust kuidagi teada anda &#8230;<\/p>\n\n\n\n<p>Kas meie tervishoius\u00fcsteemis, mis on niigi viimase v\u00f5imaluseni \u201coptimeeritud\u201d, on inimesi, kes jaksavad veel ka selle teema ette v\u00f5tta? Tomograafid on ju olemas, aga kas on inimesi, kes \u00fcritaks uuringus toodud metoodikat rakendada ja sellest j\u00e4reldusi teha? Kas maksumaksja n\u00f5ustub maksma lisat\u00f6\u00f6 ja \u00fcmberkorralduste eest? Kes ja millal suudab l\u00e4bin\u00e4rida eetiliste probleemide virvarri, mis seonduvad ravi l\u00f5petamise ja masinate v\u00e4ljal\u00fclitamisega?<\/p>\n\n\n\n<p>Uuring 2024: Cognitive Motor Dissociation in Disorders of Consciousness \u00a0 <a href=\"https:\/\/www.nejm.org\/doi\/full\/10.1056\/NEJMoa2400645\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"\">https:\/\/www.nejm.org\/doi\/full\/10.1056\/NEJMoa2400645<\/a>  ; 2010:  <a href=\"https:\/\/pubmed.ncbi.nlm.nih.gov\/20130250\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"\">Willful modulation of brain activity in disorders of consciousness<\/a> <\/p>\n\n\n\n<p>Loe ka  <a href=\"https:\/\/terviseleht.eu\/?p=797\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" title=\"\">14 viisi aju t\u00f6\u00f6 parandamiseks ja dementsuse v\u00e4ltimiseks<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aastast 2010 on uskumustele lisandunud ka m\u00f5ningaid piltlikke kinnitusi, et kontaktitult lamav inimene v\u00f5ib tegelikult teadvusel olla. Me oleme filmides n\u00e4inud, et koomas inimesed liigutavad silmalauge v\u00f5i pigistavad l\u00e4hedase k\u00e4tt,&hellip; <\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":870,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"_uf_show_specific_survey":0,"_uf_disable_surveys":false,"footnotes":""},"categories":[15,7,8],"tags":[80,1059,897,707,1047,1045,1056,1050,626,1042,1049,390,674,1043,1057,1054,1051,1055,1052,1058,898,1009,1048,229,1046,1053,1044],"class_list":["post-865","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-info-ja-arvamused","category-ravi-ja-ravimid","category-vaimne-tervis","tag-aju","tag-ajuaktiivsus","tag-arst","tag-arstid","tag-cognitive-motor-dissociation","tag-consciousness","tag-dissotsiatsioon","tag-eeg","tag-elu","tag-eutanaasia","tag-fmri","tag-haigla","tag-kognitiivne","tag-kooma","tag-lootus","tag-marguanded","tag-mote","tag-motoorne","tag-motted","tag-mottetegevus","tag-patsiendid","tag-patsient","tag-teadvus","tag-tervishoid","tag-tomograaf","tag-vastus","tag-vegetatiivne-seisund"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/865"}],"collection":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=865"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/865\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":873,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/865\/revisions\/873"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/870"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=865"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=865"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/terviseleht.eu\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=865"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}