Punased võrgud kaitsevad taimi kahjurite eest

Punane võrk hoiab taimekahjurid paremini eemal kui tavaliselt kasutatav must või valge võrk.

Teadlased katsetasid punaste, valgete, mustade ja kombineeritud värviga võrkude mõju, mis takistab tubakaripslasel, keda siin nimetatakse ka sibularipslaseks, söömast Kujo porrulauku, mida nimetatakse ka Walesi sibulaks. Ripslased toituvad taimede rakumahlast ning sageli läigivad nende poolt kahjustatud lehed hõbedaselt. Eestis kahjustavad erinevad ripslased kurke, salateid, kapsaid, maasikaid, ilutaimi jpt.

Nii labori- kui ka välikatsetes hoidsid punased võrgud putukaid märkimisväärselt paremini eemal kui teised värvid. Samuti vajasid põldkatsetes osaliselt või täielikult punase võrguga kaetud sibulakultuurid 25–50% vähem insektitsiide kui oli vaja täielikult katmata põllu jaoks. Võrgu värvi muutmine mustast või valgest punaseks võib aidata vähendada pestitsiidide kasutamist ja sellega seotud negatiivset mõju keskkonnale, toetades samal ajal säästvamaid ja tõhusamaid põllumajandustavasid.

Kahjurid võivad olla iga aedniku õudusunenägu. Niipea, kui värsked pungad ilmuvad, on need kaetud lehetäide, mardikate ja muude putukatega, kes otsivad maitsvat suutäit. Sünteetilisi insektitsiide kasutatakse kahjurite tõrjeks aedades ja põllukultuuridel ning on teada, et paljud neist kahjustavad looduskeskkonda, leostudes pinnasesse ja veevarudesse ning mürgitades taimi, elusloodust ja ka kasulikke putukaid. Mõned kahjurid muutuvad kemikaalide suhtes vastupidavaks.

Optiline kahjuritõrje

“Katsetasime punaseid võrke, mille võrgusilma suurus oli suurem kui putuka keha, kuid need olid siiski tõhusamad kui tavalised musta või valged võrgud, mille silmasuurus on väiksem. See “optiline kahjuritõrje” tugineb putukate värvinägemise eripärale, ” selgitas professor Masami Shimoda Tokyo ülikooli põllumajandus- ja loodusteaduste instituudist. “Enamikul putukatel ei ole silmades punase fotoretseptoreid ja neil on raske punast värvi näha, mistõttu leidsime üllatuslikult, et nende kontrollimiseks saab kasutada neile nähtamatut värvi.”

Töörühm keskendus ühele kahjurile – sibularipslasele ehk tubakaripslasele (Thrips tabaci). See putukas on insektitsiidide suhtes väga vastupidav ja põhjustab ulatuslikku kahju paljudele olulistele põllukultuuridele kogu maailmas, süües neid ja levitades lisaks ka kahjulikke viiruseid. Teadlased katsetasid kolme punaste võrkude värvikombinatsiooni (punane-valge, punane-must ja punane-punane) kolme silmasuurusega (2 mm, 1 mm ja 0,8 mm). Samuti katsetasid nad laboris ja põllul tüüpilisi sama silmasuurusega musta, valge ja musta-valge kombinatsiooniga võrke.

Üldiselt suutsid kõik punast kiudu sisaldavad võrgud sibulatripse eemal hoida oluliselt paremini kui mustad või valged võrgud. Teises välikatses katsetasid teadlased punase-punase võrgu efektiivsust erinevatel kattetasemetel: ilma katteta, täielik kate, ainult ülemine osa ja ainult külg. Piirkonnas puhkenud kahjuripuhangu tõttu kasutati ka putukamürki. Täielikult kaetud maatükk vajas kõige vähem insektitsiide ja sellest saadi kõrge kaubandusliku väärtusega sibul. Maatükid, mis olid kaetud ainult ülalt või küljelt, nõudsid üht täiendavat insektitsiidi kasutamist võrreldes täielikult kaetud proovitükiga.

Võrreldes täielikult katmata proovitükiga vähendasid punase võrguga kaetud proovitükid üldiselt mürgi kasutamise vajadust 25–50%.

Võrk võib olla ökonoomne lahendus

“Uued punased võrgud on küll kallimad kui pestitsiidid, kuid need on ökonoomsemad, sest neid saab kasutada aastaid. Samuti on need väga tõhusad kahjurite tõrjumisel ilma pestitsiidide pritsimise tööta,” ütles Shimoda. “Minu unistus on, et tulevikus saaksime teha punaseid võrke, mis ei paista punased – vähemalt mitte inimsilmale, kuid neil oleks samasugune mõju kahjuritele. Loodetavasti vähendaks see tootmiskulusid ja leiame viise vastupidavuse suurendamiseks.”

Lisaks sibulatripsi nakatumise vähendamisele on punaste võrkude teine eelis see, et kuna need sõltuvad värvist, mitte võrgusilma suurusest, võivad neis olla suuremad augud. See parandab hingavust, vähendab seennakkuste võimalust ja parandab juurdepääsu päikesevalgusele. Samuti ei tõuse parema õhuvoolu tõttu kasvuhoones temperatuur nii kõrgeks, mis muudab põllumeeste töö lihtsamaks.

“Kui tarbijad on huvitatud seda tüüpi säästvast põllumajandusest ja keemiliste pestitsiidide väiksemast kasutamisest, siis ma ei kahtle, et see lihtne, kuid tõhus lahendus levib laialdaselt, ”ütles Shimoda. “Minu pere on alates Edo perioodist (17. sajandist) olnud täiskohaga põllumehed ja mulle meeldib väikeses mahus köögiviljade ja puuviljade kasvatamine, kuigi kahjurid võivad selle keeruliseks muuta. Puu- ja juurviljade ise kasvatamine ning nende värskena söömine on erakordselt kasulik.”

Allikas: University of Tokyo

Kuigi uuring seda ei maini, pole selline lahendus probleemivaba. Tegemist on ju siiski plastkattega, mis tähendab ulatuslikku mikroplasti reostust lisaks hormoonsüsteemi mõjutavate ühendite eraldumisele plastist, mis inimese tervist vägagi mõjutavad.