Milline hommikusöök saledab ja parandab keskendumisvõimet?

Valgurikas hommikusöök on eriti kasulik, sest küllastustunde kiire teke on kaalulangetamise ja saledama figuuri säilitamise eeltingimus. Keskendumisvõime on aga tänapäeva kiires maailmas erilise ja elulise tähtsusega.

“Hommikusöök on päeva kõige olulisem söögikord.” Sellele laialt levinud ütlemisele pole siiski – ja mõneti üllatuslikult – üleliia palju teaduslikke tõendeid taha korjatud.

Taanis uuriti, kuidas erinevad hommikusöögitüübid mõjutavad küllastumistunnet ja keskendumisvõimet ning tulemused on vana klišee ülessoojendanud.

Uuringus jälgiti 30 rasvunud naist vanuses 18-30 aastat kolme päeva jooksul. Naised sõid kas valgurikast või süsivesikuterikast hommikusööki või ei söönud seda üldse. Lõuna ajal mõõdeti naiste küllastustunnet, hormoonide taset ja energiatarbimist. Osalejad täitsid uuringu ajal keskendumist hindava testi.

“Leidsime, et valgurikas hommikusöök skyri (hapupiimatoode) ja kaeraga suurendas osalejate küllastumist ja keskendumisvõimet, kuid see ei vähendanud üldist energiatarbimist võrreldes hommikusöögi vahelejätmise või süsivesikuterikka hommikusöögi söömisega, ” ütleb Mette Hansen, rahvatervise osakonna dotsent ning üks uuringu autoreid.

Sobib see rasvumise vastu võitlemiseks ja kaalulangetamiseks?

Ülekaaluliste inimeste arv kasvab nii Taanis kui ka kogu maailmas. Rasvumisega kaasnevad sageli elustiilihaigused nagu 2. tüüpi diabeet.

Uuringud kinnitavad, et hommikusööki söövatel inimestel on madalam KMI kui neil, kes hommikusööki ei söö. Valgurikkad toidud tekitavad üldiselt suurema küllastustunde võrreldes sama kalorisisaldusega süsivesikute- ja rasvarikka toiduga.

“Seetõttu katsetasime, kas valgurikas hommikusöök võiks olla hea strateegia. Lahendus pole aga nii lihtne,” ütleb Mette Hansen. “Tulemused kinnitavad, et valgurikkad toidud suurendavad küllastustunnet, mis on positiivne kaalutõusu ennetamisel. Samas näitavad tulemused ka seda, et selle toitumisstrateegia toimimiseks ei piisa ainult valgurikkast hommikusöögist.”

Mitmel katsealusel oli raskusi kogu skyrist ja kaerast koosneva valgurikka hommikusöögi ärasöömisega. “On intrigeeriv, et kahe erineva koostisega, kuid sama kalorisisaldusega eine küllastustunde erinevus võib olla nii suur.”

Uuringus osalesid ainult ülekaalulised noored naised ja see oli ka väga lühiajaline. Vaja on täiendavaid uuringuid, et mõista, kuidas erinevad hommikusöögid mõjutavad pikema aja jooksul näiteks mikrobioomi, kolesteroolitaset, kehakaalu.

Allikad: Aarhus University, https://doi.org/10.3168/jds.2023-24152