Ajakirjas Science avaldatud uuring kinnitab, et maa vajumise oht maailma linnades on palju levinum kui seda praegu tunnistatakse.
Ajakirjas Science kirjutavad prof Robert Nicholls University of East Anglia (UEA) Tyndalli kliimamuutuste uurimiskeskusest ja prof Manoochehr Shirzaei Virginia Tech/ÜRO vee-, keskkonna- ja terviseülikoolist, et satelliidiandmeid kinnitavad – maa vajumise oht on palju levinum kui seda praegu tunnistatakse.
Nende värskelt avaldatud uurimistöös käsitletakse 82 Hiina linna, kus elab kokku ligi 700 miljonit inimest. Tulemused näitavad, et 45% analüüsitud linnapiirkondadest vajuvad, kusjuures 16% piirkondades vajub maa lausa 10 mm aastas või rohkemgi.
Mõõtmine ise on muidugi vaid teekonna algus. Ainuüksi Hiinas mõjutab maa vajumine ligikaudu 270 miljonit linnaelanikku, kellest peaaegu 70 miljonit kogeb kiiret vajumist. Vajuvate linnade hulka kuuluvad Peking ja Tianjin.
Ohustatud linnu on kogu maailmas palju
Rannikulinnad nagu Tianjin on eriti ohustatud, sest lisaks maa vajumisele ohustavad neid kliimamuutused ja merepinna tõus. Merekaitserajatiste vajumine on üks põhjus, miks 2005. aasta orkaan Katrina laastas New Orleansi nii ulatuslikult ja miks hukkus nii palju inimesi.
Shanghai – Hiina suurim linn – on viimase sajandi jooksul vajunud kuni 3 meetrit ja vajub ka tänapäeval. Kui vajumine kombineerida merepinna tõusuga, võib Hiinas merepinnast allpool asuvate linnapiirkondade suurus aastaks 2120 kolmekordistuda, mõjutades 55–128 miljonit elanikku. Ilma tugeva ühiskondliku reaktsioonita võib see olla katastroofiline.
“Vajumine ohustab hoonete ja kriitilise infrastruktuuri struktuurilist terviklikkust ning süvendab kliimamuutuste mõju üleujutuste näol, eriti rannikulinnades, kus see suurendab merepinna tõusu,” ütles professor Nicholls, kes ei osalenud uuringus, kuid kelle uurimissuunad keskenduvad merepinna tõusule, ranniku erosioonile ja üleujutustele ning sellele, kuidas kogukonnad saavad nende muutustega kohaneda.
Põhjuseks on peamiselt inimtegevus
Vajumise põhjuseks on peamiselt inimtegevus linnades. Põhjavee väljapumpamine, mis alandab põhjavee taset, peetakse kõige olulisemaks vajumise põhjustajaks koos geoloogiliste eelduste ja hoonete kaaluga.
Osakas ja Tokyos peatati põhjavee kasutus 1970. aastatel ja linna vajumine on lakanud või oluliselt vähenenud, mis näitab, et see on tõhus leevendusstrateegia. Liiklusvibratsioon ja tunnelite massiline ehitamine on potentsiaalselt ka mõjutegur – Pekingis vajub maa metrooliinide ja kiirteede läheduses 45 mm aastas. Maa looduslik liikumine üles- või allapoole toimub samuti, kuid see on üldiselt palju väiksem kui inimese põhjustatud muutused.
Oht puudutab 19 protsenti maailma inimestest
Kuigi inimtegevusest põhjustatud maa vajumine oli Hiinas enne seda uuringut teada, väidavad professorid Nicholls ja Shirzaei, et need uued tulemused suurendavad vajadust riikliku reageerimise järele. See probleem esineb tundlikes linnades ka väljaspool Hiinat ja on laialt levinud probleem kogu maailmas.
Nad kutsuvad teadlaskonda üles liikuma mõõtmiselt mõjude mõistmisele. “Paljud linnad ja piirkonnad kogu maailmas töötavad välja strateegiaid kliimamuutuste ja meretaseme tõusu riskide ohjamiseks,” ütles prof Nicholls. “Peame sellest kogemusest õppima, et käsitleda ka vajumise ohtu, mis on levinum, kui praegu tunnistatakse.”
Image by Carol Colman from Pixabay
Uuring: Earth’s sinking surface https://www.science.org/doi/10.1126/science.ado9986
Loe ka: Korallide mikroobid näitavad keskkonna tervist https://terviseleht.eu/?p=203