Kõigi autode siseõhk on saastunud kahjulike leegiaeglustitega, sealhulgas nendega, mis teadaolevalt või arvatavasti põhjustavad vähki. Autotootjad kasutavad neid kemikaale, et vastata aegunud standardile, millest pole tuleohutuse mõttes kasu.
“Meie uuringud näitasid, et salongimaterjalid eraldavad meie autode salongiõhku kahjulikke kemikaale,” ütles Duke’i ülikooli teadlane ja eelretsenseeritud uuringu juhtiv autor Rebecca Hoehn. „Arvestades, et keskmine juht veedab autos iga päev umbes tunni, on see oluline rahvatervise probleem. See on eriti murettekitav pikemalt edasi-tagasi sõitvate juhtide ja lapsreisijate jaoks, kes hingavad sisse rohkem õhku kehakaalu ühiku kohta kui täiskasvanud.”
Vähitekitajaid leiti kõigist autodest
Uurijad avastasid 101 USA-s kasutuses oleva auto (aastast 2015 või uuemad) salongides leegiaeglusteid. 99 protsenti autodest sisaldas tris(1-kloroisopropüül)fosfaati ehk lühendatult TCIPP – leegiaeglustit, mida uurib USA riiklik toksikoloogiaamet kui potentsiaalset kantserogeeni. Enamikes autodes leiti ka teisi leegiaeglusteid, sealhulgas tris (1,3-dikloro-2-propüül) fosfaati (TDCIPP) ja tris (2-kloroetüül) fosfaati (TCEP) jt. vähitekitajaid. Need ja teised leegiaeglustid on samuti seotud neuroloogiliste ja reproduktiivkahjustustega.
Suvel on vähitekitajate hulk autos suurem
Umbes pooled autod said testitud nii suvel kui talvel. Soojem ilm oli seotud kõrgemate leegiaeglustite kontsentratsioonidega, kuna kõrgemad temperatuurid suurendavad gaaside teket. Ja temperatuur sõidukite sees võib tõusta teatavasti väga kõrgele.
Leegiaeglustid tulevad ka istmetäidisest ja kangast
Teadlased tuvastasid, et kantserogeeni TCIPP oluliseks allikaks oli istmetes sisalduv plastvaht.
Istmevahule lisatakse leegiaeglusteid, et need vastaksid USA riikliku maanteede liiklusohutuse administratsiooni (NHTSA) föderaalsele mootorsõidukite ohutusstandardile (FMVSS) 302, mis võeti esmakordselt kasutusele 1970. aastatel.
Tuletõrjujad on mures oma tervise pärast
Tuletõrjujad on mures, et leegiaeglustid kasvatavad nende niigi kõrgemat vähiriski, ütles Patrick Morrison, kes jälgib Rahvusvahelise Tuletõrjujate Assotsiatsiooni 350 000 USA ja Kanada tuletõrjuja tervist ja ohutust. “Toodete täitmine nende kahjulike kemikaalidega ei aita enamikul juhtudel tulekahjusid ära hoida, vaid muudab põlengud suitsusemaks ja mürgisemaks ohvritele ja eriti esmareageerijatele. Kutsun NHTSA-d üles uuendama oma süttivusstandardit, et sõidukites ei oleks leegiaeglustajaid.”
Photo by Styves Exantus.
Leegiaeglustite kasutamine pole vajalik
California mööbli ja beebitoodete süttivusstandardit juba muudeti nii, et leegiaeglusteid ei kasutata. See muudatus on säilitanud või isegi mõõdukalt suurendanud mööbli tuleohutust ja vähendanud leegiaeglustite taset USA kodudes.
Kemikaal, mis teeb lapsed rumalamaks
Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et keskmine USA laps kaotab kolm kuni viis IQ-punkti kokkupuute tõttu vaid ühe autodes ja mööblis kasutatava leegiaeglustiga. Veelgi enam, hiljutises uurimistöös leiti, et inimestel, kelle veres on selle leegiaeglusti kõrgeim sisaldus, oli umbes neli korda suurem risk surra vähki – võrreldes madalaima tasemega inimestega.
“Võib-olla saate oma autos leegiaeglustitega kokkupuutumist vähendada, avades aknad ja parkides varju,” ütles kaasautor Lydia Jahl, Green Science Policy Institute’i vanemteadur. “Kuid tegelikult on vaja vähendada autodes kasutatvate leegiaeglustite hulka. Tööle sõitmisega ei tohiks kaasneda vähirisk ja lapsed ei tohiks kooliteel sisse hingata kemikaale, mis võivad nende aju kahjustada.”
Oluline info
Oluline on mainida, et leegiaeglustite hulk autosalongi õhus oli nii talvel kui suvel märgatavalt suurem USAs ja Jaapanis toodetud autodes võrreldes näiteks Saksamaal ja Lõuna-Koreas toodetud autodega. Samas pole uuritud autode hulk nii suur, et eelistada üht tüüpi masinaid teistele.
Uuring: Green Science Policy Institute; Flame Retardant Exposure in Vehicles is Influenced by Use in Seat Foam and Temperature https://pubs.acs.org/doi/10.1021/acs.est.3c10440
Loe ka: Naised 50+! Olge või muutuge aktiivseks, et elu parandada!
Jalgrattaga või jalgsi või ühistranspordiga tööle, kooli, sõpradega kohtuma, poodi ja koju! Photo by Thomas Challenger.
3 thoughts on “Autos sõites hingate sisse võimalikke vähitekitajaid”