Photo by SHVETS production: https://www.pexels.com/photo/a-woman-covered-with-plastic-7973304/

5 Norra teadlaste soovitust plastisaaste vähendamiseks

Norras pole asjad plastireostusega kaugeltki korras. Riigi rannikule uhutakse pidevalt plastesemeid kogu maailmast, kuid lisaks vastutab ka Norra ise plastireostuse tekitamise eest.

Norra rannikule uhutakse pidevalt plastesemeid kogu maailmast. Norra pikk karm rannajoon, mida on koos fjordidega enam kui 28 953 kilomeetrit, kannatab plastireostuse all.

Teadlased on pikka aega rääkinud plastireostuse tagajärgedest – sealhulgas väga halvast mõjust inimese tervisele – ja vajadusest seda vähendada, kuid ülemaailmne plasti tootmine ja tarbimine kasvab jätkuvalt. Norra pooldab üleilmset kokkulepet, mis peaks tagama plasti keskkonda sattumise peatamise, kuid samas vastutab Norra ka plastireostuse tekitamise eest.

Norra reostab igal aastal keskkonda 15 000 tonni plastiga

Hiljuti avaldatud Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikooli teadlaste uuringu järgi jõuab Norra turule igal aastal umbes 758 000 tonni (760 ± 200 kt) plasti, samas kui 632 000 tonni (632 ± 120 kt) visatakse jäätmetena ära. Iga norraka kohta teeb see 140 ± 36 kg tarbitud plasti aastas. Viite Eesti kohta käivatele arvudele leiad loo lõpust.

Peaaegu pool 632 000 tonnist jäätmetest põletatakse ja ainult 2,4% jõuab keskkonda. Kuigi 2,4% võib tunduda tähtsusetu, võrdub see ümberarvestatuna märkimisväärse 15 000 tonniga. See tähendab, et iga Norra elaniku kohta jõuab loodusesse 2,8 kg plastijäätmeid, millest umbes pool on makroplast ja pool mikroplast.

Norralased tarbivad teiste eurooplastega võrreldes keskmiselt 21% rohkem plasti ja tekitavad kaks korda rohkem plastireostust kui näiteks šveitslased. Kogusest aimu saamiseks proovige ette kujutada 1,5 miljardit plastpudelit, mis igal aastal keskkonda jõuavad.

Üleilmne kokkulepe

Riigid peavad läbirääkimisi rahvusvahelise ja õiguslikult siduva kokkuleppe üle, et piirata plastireostust. Norra uuring kaardistas 13 erineva plastiliigi riigisisese kasutuse, mis sisaldasid 232 lisaainet. 

Norra majanduse kaks peamist plastisaaste allikat

Tarbepakendid on suurim makroplasti allikas ehk siis ka peamine süüdlane. Teine allikas on autorehvid, kusjuures elektri- ja hübriidsõidukid on rehvide osas suuremad saastajad kui tavalised autod. 

Tavalise tarbija kasutatav pakend on peamine plastisaaste “süüdlane”

Uuuring näitab, et suurem osa makroplastist ehk osakestest, mis on suuremad kui 5 mm, pärinevad tarbijapakenditest ja -toodetest, nagu plastpudelid, kilekotid, niisked salvrätid, pesukaitsmed, tampooniaplikaatorid, põllumajanduses kasutatavad kiled ja tekstiilid, aga ka sigaretid. Plastpakendid on ka Norra rannikul enim levinud. Me lihtsalt kasutame rohkem, kui suudame kokku koguda.

Norra suurt plastireostust on seostatud ka väiksema rahvastikutiheduse ja suurema sõidukikasutusega.

Rehvid – suur mikroplasti allikas

Rehvid on olulised mikroplastireostuse põhjustajad, kuna aastas vabaneb umbes 6000 tonni mikroplasti. Nende osakeste püüdmine on äärmiselt keeruline. Ühised liikumisvõimalused, näiteks ühistransport, on siin tõepoolest osa lahendusest. Kergemate sõidukite projekteerimine ja alternatiivsete materjalide uurimine võib samuti olla teatud määral tõhus.

Norra elektri- ja hübriidsõidukite park on viimastel aastatel kiiresti laienenud. Kuigi need toodavad vähem süsinikdioksiidi, suurendab nende tavaliste sõidukitega võrreldes suurem kaal rehvide kulumisest tekkivate osakeste koguseid.

Suur osa mikroplastist on pärit sünteetilistest kangastest tehtud rõivastest, kodutekstiilidest ja geotekstiilidest. Sünteetilistest tarbetekstiilidest leostunud mikroplasti kogus on 640 ± 250 t, samas kui kõik põllumajandusplastide arvele tuleb 580 ± 275 t mikroplasti, peamised õllumajanduskiledest. Endiselt on oluline ka kosmeetikast tulenev reostus.

Plastist lämmatatud ookeanid

Miks on plastireostus nii halb? Kuna Norra on rannikuriik, siis jõuab maismaa-plast hõlpsasti ookeani, sest suur osa inimestest elab rannikul. 

Kuigi suurim protsent keskkonda sattunud plastist jõuab pinnasesse, siis ligi kolmandik jõuab merekeskkonda. Oluline on märkida, et suur osa pinnasesse ladestuvast jõuab aja jooksul lõpuks ookeani.

Mere plastireostus on juba pikka aega näidanud, et see põhjustab ökosüsteemidele pöördumatut mõju.

Loomad takerduvad sageli plastikiududesse või neelavad plastiosakesi. Plastiosakesed võivad toimida invasiivsete liikide kandjatena ning plastpraht on samuti näidanud võimet häirida mere süsinikuringet, süvendades kliimamuutusi veelgi.

Plastireostus on väga mürgine

Asja teeb hullemaks see, et plasttooted sisaldavad ka lisaainete segu, mida lisatakse tootmise käigus konkreetsete omaduste saavutamiseks.

Uuring on näidanud, et suur kogus mürgiseid lisaaineid, nagu ftalaadi estrid ja orgaanilised fosfaatestrid, jõuavad keskkonda koos plastikuga. Uuringud on varem tuvastanud lühikese ahelaga klooritud parafiinide kõrgenenud taseme Norra kalakajakate (Larus argentatus) maksas pärast plasti allaneelamist. Mürgised lisaained on problemaatilised ka siis, kui toimub plastide ringlussevõtt, sest see võib need lisandid kasutusse tagasi tuua. Teisisõnu võib ringlussevõetud plast sisaldada suuremat kogust lisaaineid, mis kujutab endast täiendavat ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale.

Lisaained tekitavad arengu-, paljunemis- ja rasestumishäireid, viljatust, närvisüsteemi kahjustusi, vähki ning aitavad ilmselt kaasa ka paljude teiste haiguste ja seisundite tekkele nagu rasvumine ja diabeet. Lisanduvad haigused ja häired tähendavad aga nii suuri lisakulutusi tervishoius, inimeste kannatusi ja väiksemaid tulusid. Vaata lisa siit: Estimating Burden and Disease Costs of Exposure to Endocrine-Disrupting Chemicals in the European Union https://academic.oup.com/jcem/article/100/4/1245/2815065

Et lisaainete kogustest aimu saada, lisan siia statistika. 2020. aastal sisaldas Norras keskkonda sattunud plast potentsiaalselt 75 ± 50 tuhat tonni lisaaineid, ringlussevõetud ja taaskasutusse saadetud plastis oli 730 ± 150 000 tonni lisaaineid, prügilasse ladestatud plastides 380 ± 200 000 tonni. Põletatud plasti sisaldas 1430 ± 350 000 tonni ja eksporditud plast 540 ± 110 000 tonni lisaaineid.

Reklaam

Stiilsed kanepist jalanõud, seljakotid, arvutitaskud, sokid ja mütsid naistele ja meestele leiad siit!

Tegutseda on vaja kiiresti 

See uuring näitab, kui oluline on piirata plasti tootmist ja tarbimist ning tegeleda ohtlike keemiliste lisandite küsimusega. Plastimajanduse keskkonnamõjude piiramiseks tuleb kehtestada ranged reeglid. See on kiireloomuline asi ja see on olnud kiireloomuline pikka aega.

5 soovitust plastisaaste vähendamiseks ehk jätkusuutlikumad plastitsükli strateegiad Norra jaoks

Plastmassi ja lisandite kasutustsüklite mõistmine on esimene samm plasttoodete jätkusuutlikkuse hindamisel ja parandamisel. Norra kliima- ja keskkonnaministeerium tutvustas riigi üldist strateegiat plastireostuse vastu võitlemiseks. Järgnev on lühendatud ja lihtsustatud kokkuvõte soovitustest ja tähelepanekutest.

1. Plastitarbimise vähendamine sellistes saasteallikates, nagu tarbijapakendid ja põllumajandustooted, tooks kaasa makroplasti-saaste suurima vähenemise. Praegu tegeletakse näiteks risustamise vähendamisega või käsitletakse vaid kitsast lõiku – näiteks kilekottide maksustamist. Plasti alternatiivid on näidanud suuremat keskkonnamõju kui plastid, kuid need hinnangud jätsid tähelepanuta mitmed kasutusea lõppemisega seotud mõjud nagu lisaainete toksiline mõju või mikroplasti mõjud. Neid asjaolusid tuleb arvesse võtta keskkonnamõju terviklikul hindamisel. 

2. Muudatused rehvides ja sõidukite kergemakstegemine ning sõidukäitumise ja liikumisvalikute muutmine viib rehvipuru tekke suurima vähenemiseni. Saaste vähendamine tekkekohas on keeruline, kuna märkimisväärne osa jõuab kiiresti lähedalasuvasse mulda. Selles osas saab praegu näideteks tuua vaid teede puhastamist ja teedele sadanud vihmavee puhastamist. Lisaks sellele rakendatakse praegu sõiduki massimaksu, mis võib kaudselt kaasa aidata selle saasteallikaga võitlemisele. Ülioluline on hinnata kunstmurukatete kasutust, mida tehakse vanadest rehvidest. See, et kasutuselt kõrvaldatud rehvidest tehakse kunstmuru, on Norras tavaline. Samas on just kunstmuru peamine maismaal tekkivate mikroplastiheitmete allikas.

3. Reoveesetete puhastamise parandamine suuremate koguste plastijääkide kogumiseks enne põllumajanduslikku kasutamist aitaks kaasa heite vähendamisele. See võiks kinni püüda ka märkimisväärse osa rehvipurust ja tekstiilidest eraldunud mikrokiududest. 

4. Sünteetiliste tekstiilide mikrokiudude kinnipüüdmist peab parandama – näiteks pesumasinate filtrite tõhususe suurendamise kaudu. Uuring toob esile vajaduse kasutada alternatiivseid materjale või muuta pesemisharjumusi, et saavutada suurim saaste vähendamine.

5. Ülimalt oluline on plastis sisalduvate toksiliste lisandite kasutamise reguleerimine ja jälgimine, et vähendada nende üldist mõju. Vaja on rohkem teadmisi nende omaduste ja nende mõju kohta ökosüsteemidele ja inimestele.

Vähenda oma plasti-jalajälge!

hemp shoes black seeker

Mõnusad, stiilsed ja keskkonnahoidlikud jalanõud, seljakotid jm leiad siit!

Viide uuringule: Marhoon, A. et al. Mapping Plastic and Plastic Additive Cycles in Coastal Countries: A Norwegian Case Study https://doi.org/10.1021/acs.est.3c09176

Milline on olukord plastijäätmete tekke ja ringlussevõtuga Eestis ning Euroopas?

Loe lisaks: Autos sõites hingate sisse võimalikke vähitekitajaid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga