Mikrobioloogid leidsid hambaharjadelt ja dušiotsikutelt tohutul hulgal erinevaid viirusi, millest enamikku pole kunagi varem nähtud.
Teie vannitoas ja duširuumis on tohutu ja osalt veel läbiuurimata bioloogiline mitmekesisus, mis ei jää maha troopilistest vihmametsadest ja korallriffidest.
Uues Northwesterni ülikooli juhitud uuringus leidsid mikrobioloogid, et dušiotsad ja hambaharjad kubisevad väga mitmekesistest viirustekogumikest – enamikku neist pole kunagi varem nähtud.
Kuigi see võib kõlada kurjakuulutavalt, on hea uudis see, et need viirused ei ole suunatud inimeste vastu, vaid “suhtlevad” bakteritega.
Hulk tundmatuid viirusi teie hambaharjal
Need viirused on bakteriofaagid ehk teatud tüüpi viirused, mis nakatavad ja paljunevad bakterite sees. Faagidest on teada üsna vähe, kuid nood pälvivad tähelepanu seetõttu, et neid võiks kasutada antibiootikumide suhtes tundetute bakterinakkuste ravis. Meie vannitubades varitsevatest senitundmatutest viirustest võib saada nendeks uuringuteks vajalike materjalide aardekamber.
“Leitud viiruste arv on täiesti metsik,” ütles uuringut juhtinud Northwesterni teadlane Erica M. Hartmann. “Leidsime palju viirusi, millest me väga vähe teame, ja palju teisi, mida me pole kunagi varem näinud. On hämmastav, kui palju kasutamata bioloogilist mitmekesisust on kõikjal meie ümber. Ja selle leidmiseks ei pea te isegi kaugele minema; see on otse meie nina all.”
Siseruumide mikrobioloog Hartmann on Northwesterni tsiviil- ja keskkonnatehnika dotsent ning sünteetilise bioloogia keskuse teadlane.
“Operatsiooni “Pottymouth” ehk “roppsuu” tagasitulek
Uus uuring on järg varasematele, milles Hartmann ja tema kolleegid Colorado ülikoolist iseloomustasid hambaharjadel ja dušiotsikutel elavaid baktereid. Varasemate uuringute jaoks palusid teadlased inimestelt annetada nende kasutatud hambaharju ja võtta tampooniga proov nende dušiotsikutelt.
Inspireerituna murest, et tualeti loputusvesi võib tekitada aerosooliosakeste pilve, nimetas Hartmann hambaharjauuringut hellitavalt “operatsiooniks Pottymouth”.
“See projekt sai alguse uudishimust,” ütles Hartmann. “Tahtsime teada, millised mikroobid meie kodudes elavad. Kui mõelda sisekeskkonnale, on sellistel pindadel nagu lauad ja seinad mikroobidel tõesti raske elada. Mikroobid eelistavad veega keskkonda. Ja kus on vesi? Meie dušiotsikute sees ja hambaharjadel.
Mikroorganismide mitmekesisus pakub võimalusi
Pärast bakterite iseloomustamist kasutas Hartmann DNA sekveneerimist, et uurida samadest proovidest seall elavaid viirusi. Ta oli kohe pahviks löödud. Kokku sisaldasid proovid enam kui 600 erinevat viirust! Ja polnud ka kahte proovi, mis oleks olnud sarnased.
“Me ei näinud põhimõtteliselt mingit viirusetüüpide kattumist dušiotstelt ja hambaharjadelt võetud proovides,” ütles Hartmann. “Samuti nägime proovide vahel väga vähe kattumisi. Iga dušiotsik ja iga hambahari on nagu omaette väike saar. See lihtsalt rõhutab viiruste uskumatut mitmekesisust.”
Mida teeb faag?
Kuigi kõigi proovide seas oli vähe sarnaseid mustreid, leidsid Hartmann ja tema meeskond rohkem mükobakteriofaage kui muud tüüpi faage. Mükobakteriofaag nakatab mükobaktereid ehk haigusi tekitavaid liike, mis põhjustavad selliseid haigusi nagu pidalitõbi, tuberkuloos ja kroonilised kopsuinfektsioonid. Hartmann kujutab ette, et ühel päeval võiksid teadlased mükobakteriofaage kasutada nende ja teiste infektsioonide raviks.
“Me võiksime ette kujutada nende mükobakteriofaagide võtmist ja nende kasutamist teie “torustiku” puhastamiseks haigustekitajatest,” ütles ta. “Tahame vaadata kõiki funktsioone, mis neil viirustel võivad olla, ja välja mõelda, kuidas saaksime neid kasutada.”
Hambaharjal elavad mikroobid pärinevad suust, mitte tualetipotist
“Ma ei ütle, et tualetti loputades ei jõua hambaharjale tualeti aerosoole,” ütles Hartmann. “Kuid oma uuringus nähtu põhjal pärineb valdav enamus teie hambaharjal olevatest mikroobidest tõenäoliselt teie suust.”
Enamik mikroobe ei tee meid haigeks
Hartmann hoiatab inimesi, et nad ei muretseks vannitubades elava “nähtamatu metslooma” pärast. Valgendi otsimise asemel võib katlakivikogumite eemaldamiseks oma dušiotsikuid äädikas leotada või lihtsalt pesta neid tavalise seebi ja veega. Hartmann ütleb, et inimesed peaksid regulaarselt hambaharja vahetama. Hartmann ei ole ka antimikroobsete hambaharjade fänn, mis tema sõnul võivad põhjustada antibiootikumiresistentsete mikroobide teket.
“Mikroobid on kõikjal ja enamik neist ei tee meid haigeks,” ütles ta. “Mida rohkem te neid desinfitseerimisvahenditega ründate, seda suurem on tõenäosus, et neil tekib resistentsus ja nende nakkust on raskem ravida. Me kõik peaksime nende olemasolu lihtsalt teatavaks võtma.
Lisainfo
Uuring avaldati ajakirjas Frontiers in Microbiomes https://www.frontiersin.org/journals/microbiomes/articles/10.3389/frmbi.2024.1396560/full
Loe ka Teie hambahari peegeldab teid, mitte teie tualetti. Hambaharjal olevad mikroobid vastavad suus olevatele mikroobidele. https://news.northwestern.edu/stories/2021/01/your-toothbrush-reflects-you-not-your-toilet
Loe ka 14 viisi aju töö parandamiseks ja dementsuse vältimiseks