Kanepipoliitika peaks liikuma kahjude vähendamise ja tervise edendamise suunas, kasutades vahendeid, mida rahvatervise praktikud juba tunnevad.
Miljonid inimesed kogu maailmas kasutavad kanepit paljude tervisehäirete raviks. Nad konsulteerivad kanepikasutuse osas harva arstiga ning nende juurdepääs õigele teabele ja arusaamine võimalikest riskidest on parimal juhul piiratud.
Ameerika Rahvatervise Assotsiatsiooni ametlikus ajakirjas American Journal of Public Health avaldatud Buffalo ülikooli teadlaste artikkel juhib tähelepanu sellele murettekitavale ja ehk ka ohtlikule olukorrale, mis tuleneb suhtumisest ja seadusandlusest, mida on ajalooliselt juhtinud poliitika, mitte teadus.
Aeg üle minna karistustelt rahvatervise meetoditele ja harimisele
Teadlased selgitatavad, miks on vaja karistavalt poliitikalt üle minna rahvatervise lähenemisviisile ja karskluse-üleskutsetelt rahva harimisele. Kuna kanep on enamikus USA osariikides nüüd teatud määral legaalne, on nende sõnul selline nihe väga pakilise iseloomuga.
“Me ütleme, et valdkond peaks liikuma kahjude vähendamise ja tervise edendamise suunas, kasutades vahendeid, mida rahvatervise praktikud juba tunnevad,” ütleb Daniel J. Kruger, uuringu autor, Buffalo ülikooli erakorralise meditsiini dotsent ja sõltuvust uuriva instituudi teadur.
Kruger ja tema kaasautorid ütlevad, et rahvatervise sotsiaalökoloogiline mudel (SEM), mis vaatleb konkreetseid käitumisviise mitmel tasandil, sobib hästi terviklikuks raamistikuks, mille abil tuleks kanepipoliitikat välja töötada. Mudel annab võimaluse uurida kanepitoodete valikut, nende mõju inimeste tervisele, neid tarbiva inimese käitumist, samuti sotsiaalset keskkonda, milles nad tegutsevad, ning organisatsioone ja poliitikaid, mis seda käitumist reguleerivad.
Reklaam
Kanepi erinevused tubakast või alkoholist
Teadlased märgivad, et rahvatervist kaitsva kanepipoliitika väljatöötamine erineb põhimõtteliselt tubaka- või alkoholipoliitika väljatöötamisest.
“Kui näiteks alkohol on vaid üks aine, siis kanepis on sadu erinevaid psühhoaktiivseid ühendeid ja need kõik teevad erinevaid asju,” ütleb Kruger. “Oluline on kannabinoide individuaalselt modelleerida. Oleme alles alguses, et teada saada, kuidas nad üksteisest erinevad.”
Täiendavaks väljakutseks on autoriteetse teabe puudumine kanepi kohta ja suured erinevused selles, kuidas eri osariigid seda reguleerivad.
“Oleks tore, kui oleks olemas ka muud föderaalpoliitikad kui kanepi kriminaliseerimine,” ütleb Kruger. „Praegu on teil 50 osariiki pluss territooriumid, millest kõigis on reeglite ja poliitikate segadus, mis ei ole omavahel kooskõlas. Teil võib olla tooteid, mis liiguvad ühest osariigist teise, aga osariikidel ei pruugi olla samad eeskirjad.”
Ka vaatamata riiklikult reguleeritud müügipunktide loomisele, näiteks New Yorgi osariigis, saavad paljud kanepitarbijad seda toodet endiselt ebaseaduslikult.
Praegune föderaalpoliitika on teadusliku teadmisega ja faktidega otseselt vastuolus
Föderaalvalitsus on kanepi liigitanud I nimekirja kontrollitavaks aineks, mis näitab, et seda kuritarvitatakse tõenäoliselt ja see ei anna meditsiinilist kasu isegi arsti järelevalve all. Dokumendis märgitakse, et need iseloomustused on otseses vastuolus empiiriliste tõenditega.
Uurijad ütlevad, et kanepitarbijatel puudub sageli kvaliteetne teave kanepi mõjude ja riskide vähendamise kohta. Neil on juurdepääs sõpradelt või perekonnalt saadud teabele ja enamik, kes kasutavad seda meditsiinilistel eesmärkidel, ei avalda seda teavet kunagi oma tervishoiuteenuse osutajatele.
Rahvahariduse roll
Kruger märgib, et sel põhjusel peaks haridus mängima olulist rolli, nagu rõhutati ka riiklike teadus-, tehnika- ja meditsiiniakadeemiate hiljutises kanepit käsitlevas aruandes.
Inimesed peavad teadma elementaarseid asju, selgitab Kruger. Näiteks kui palju THC-d on konkreetses tootes ja kui palju peaks keegi seda võtma. Ta ütleb, et tarbijad alustavad mõnikord väikese annusega ja võtavad seejärel rohkem, sest kanep võib allaneelamisel avaldada toimet viivitusega. Täiendavad annused võivad seejärel põhjustada soovimatuid tagajärgi nagu ärevus, paranoia ja paanika.
Kasutades THC-O kohta tehtud uuringut, näitavad teadlased, et selle ühe toote, nagu ka paljude teiste kanepitoodete puhul, on usaldusväärset teavet raske leida. Kuigi on soovitatud, et kanepi aurustamine või söödavate toodete söömine võib kahju vähendamise tehnikana olla ohutum ja mitte nii tugevatoimeline, võib THC-O puhul selle aurustamine tekitada keteeni, mürgist gaasi, mis põhjustab sama tüüpi kopsukahjustusi, mida veipimine põhjustab.
Reklaam
Muutuste lootust on
Autorid ütlevad, et hiljutised märgid, et USA reguleerivad asutused võivad kanepi I nimekirjast III nimekirja kanda, on positiivne samm.
See omakorda muudab tõenäolisemaks, et kanepipoliitikat saab üleriigiliselt standardida.
„Meil on vaja teaduslikult põhjendatud poliitikat,“ järeldab Kruger, „ja selleks vajame teadusuuringuid; vajame kliinilisi uuringuid, kuid mitte ainult. Peame tegema muud tüüpi uuringuid, et teada saada, kuidas inimesed kanepit tarvitavad ja millist kasu või kahju nad kogevad, et täita rahvatervise tõelist ülesannet: maksimeerida kasu ning minimeerida kulusid, riske ja kahju üksikisikule ja ühiskonnale.”
Loe ka Legaliseerimine ei kasvata noorte täisealiste kanepikasutust
Reklaam
Vt ka https://ajph.aphapublications.org/doi/full/10.2105/AJPH.2024.307742 ja https://www.nationalacademies.org/news/2024/09/to-protect-public-health-federal-government-should-provide-guidance-to-states-that-have-legalized-marijuana-close-hemp-regulatory-loopholes-create-public-health-campaign
One thought on “Kanepipoliitika peab toimima nagu tervise edendamine”