Meeste ja naiste reaktsioon lahutusele on erinev. Mida suurem konflikt oli, seda laastavam on mõju vaimsele tervisele.
Ajakirjas Frontiers in Psychology avaldatud uuring on esimene, mis uurib tervisemõjusid kohe pärast lahutust. Uuringust selgus, et hiljuti lahutatud inimeste vaimne ja füüsiline tervis oli halvem kui teistel inimestel ning et suurem konflikt ennustas halvemat vaimset tervist, hoolimata muudest teguritest.
Nende mõjude mõistmine võib aidata teadlastel kavandada sekkumisi, mis aitavad lahutatutel taas jalule tõusta ja pikaajalisi tervist kahjustavaid tagajärgi vältida.
Lahutus on sageli veniv protsess, kus paljud riigid nõuavad enne lahutuse taotlemist ja vormistamist ka näiteks lahuselamise aega. Kui hakata uurima neid inimesi, kes on juba pikka aega tegelikult lahus elanud, siis võib reaalse lahutuse mõjudest mööda vaadata või neid ka alahinnata.
Mis juhtub vaimse tervisega kohe pärast lahutust?
Seepärast Kopenhaageni ülikooli prof Gert Hald lahutajaid, kellele oli Taanis antud nn kohene lahutus – keskmiselt said need lahutajad lahutuse 5 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. See võimaldas Haldil ja tema kolleegidel saada pea reaalajas andmeid 1856 värskelt lahutatu kohta, kes täitsid ise ja vabatahtlikult teadlaste koostatud uuringuküsimustikud.
Pole üllatav, et lahutus tekitab koormuse nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Äsja lahutatute vaimne ja füüsiline tervis oli keskmiselt oluliselt halvem kui neil, kellel lahutusest on möödunud pikem aeg.
Mehed ja naised reageerivad lahutusele erinevalt
Andmetest ilmnesid siiski mõned huvitavad suundumused, mis annavad meile aimu meeste ja naiste erinevast reaktsioonist lahutusele ja isegi sellele, kelle algatusel lahutus toimus. Kui värskelt lahutatud mees teenis palju ja ta oli noor, siis ennustas see võrreldes saatusekaaslastest vaesemate või vanemate meestega paremat füüsilist tervist. See tundub ka igati loogiline. Kui mehel oli rohkem lapsi, uus kaaslane ja varasemate lahutuste kogemus, siis oli aga tema vaimne tervis saatusekaaslastega võrreldes tõenäoliselt parem.
Naiste seas oli parem füüsiline tervis (võrreldes teiste äsja lahutatud naistega muidugi) seotud samuti hea sissetulekuga, aga ka uue partneri olemasoluga ja varasemate lahutuste kogemusega. Naiste parema vaimse tervise tagasid aga lahutuse algatamine ja nagu füüsilise tervisegi puhul – uue uue partneri olemasolu.
Reklaam
Tunned, et olete veidi kaugeks jäänud ja suhtes pole enam seda miskit, mis alguses oli? Lõbus Life Sutra Couples Games on väljatöötatud USA psühholoogi poolt paaride taasühendamiseks. Mängukaartidel on 400 tähenduslikku vestlusteemat paaridele, mis aitavad teid teineteisele lähemale. See on ka esmaklassiline kingitus paarile, naisele või mehele. Vaata siia: https://amzn.to/4fEFqzo
Kõige suurem vaimse tervise mõjutaja on tüli ägedus – raha hulgast ja vanusest hoolimata
Mõlemaid lahutajaid mõjutas aga kõige rohkem konflikt. Mida suurem konflikt, seda kehvem vaimne tervis mõlemal poolel oli – ja seda sõltumata raha hulgast, vanusest jm näitajatest.
Seega on parema vaimse ja ka füüsilise tervise huvides leida üles need tõenduspõhised ja tõhusad sekkumised, mis kohe lahutusprotsessi alguses võivad olla võtmetähtsusega. See oleks kasulik nii lahutajatele endile nende ja laste vaimse ja füüsilise tervise mõttes, kuid säästaks ka raha, vähendades mõju tööelule ning vähendades haiguspäevade ja arstide külastuste vajadust.
Vaimset ja füüsilist tervist säästab koostöö pärast lahutust
Ühes teises uuringus töötasid teadlased välja veebipõhise digitaalse lahenduse “Koostöö pärast lahutust” (Samarbejde efter Skilsmisse), mis aitab lahutatutel selliseid vaimse ja füüsilise tervise kahjulikke mõjusid märkimisväärselt vähendada ja mida Taanis ka alates 1.aprillist 2019 rakendatakse. Tegemist pole lahutusest “ärarääkimisega” ja tagasi koosellu sundimisega, vaid just lahutusest tulenevate terviseriskide vähendamisega. Ühtlasi tähendab see, et lahutust enam nädala jooksul ei saa – 3 kuu jooksul tuleb see digitaalne programm läbida ja alles siis saab paberimajanduse ka korda. Ingliskeelsena leiad selle lehe siit: https://samarbeteefterskilsmassa.se/en/
Viide uuringule: https://www.frontiersin.org/journals/psychology/articles/10.3389/fpsyg.2020.578083/full
Loe ka Kuidas stress meie mälu ja mälestusi põhjalikult muudab