Laienev atmosfäärikäsn, üha rohkem piitsalööke meenutav hüdrokliima koos äärmuslikult ägedate sademetega ja seejärel äärmuslike põudadega on tulekahjude põhjus.
Uuringud seovad ägedate sademete ja äärmuslike põudade intensiivistumise atmosfääri võimega käsna moodi vett imada ja järsult vabastada.
Los Angeleses asuva California ülikool (UCLA) teadlase Daniel Swaini juhitud rühm ütleb, et toimub hüdrokliima äärmustumine ja on tekkinud olukord, kus hüdrokliima muutub ägedalt ja kiiresti nagu piitsaplaks. Kiired kõikumised üliniiske ja ohtlikult kuiva ilma vahel on kliimamuutuste tõttu kogu maailmas juba kasvanud ning soojenemise jätkudes on oodata veelgi suuremat kasvu.
“Paisuv atmosfäärikäsn” ehk atmosfääri võime aurustada, absorbeerida ja vabastada 7% rohkem vett iga planeedi soojenemise kraadi kohta on piitsalöögi-hüdrokliima peamine tõukejõud.
Lahenduste leidmiseks on vaja tegeleda äärmuslike sademetega ja äärmuslike põudadega koos, mitte eraldi.
Los Angeles põleb ja piitsalöögi-hüdrokliima on peamine põhjus
Pärast aastaid kestnud tõsist põuda ujutasid kümned atmosfäärijõed 2022–2023 talvel California üle rekordiliste sademetega, mattes mägilinnad lumme, täites orud vihmaveega ja lume sulamisveega ning põhjustades sadu maalihkeid.
Alguses tõid kaks äärmiselt niisket talve osariigi lõunaosas kaasa küllusliku rohu ja võsa kasvu. 2024. aasta rekordiliselt kuum suvi, rekordiliselt kuiv 2025. aastaalguse vihmahooaeg koos tuhkkuiva taimestikuga tõid aga kaasa suurte kahjustustega metsatulekahjude seeria.
Ajakirjas Nature Reviews avaldatud artikli kohaselt on see kõige värskem näide piitsalöögi-hüdrokliimast, kus toimub kiire kõikumine väga niiske ja ohtlikult kuiva ilma vahel, mis kogu maailmas sageneb.
Äärmuslike muutuste ala laieneb koos kliimasoojenemisega
“Tõendid näitavad, et piitsalöögi-hüdrokliimaga alad on globaalse soojenemise tõttu juba laienenud ja edasine soojenemine toob kaasa veelgi suurema kasvu,” ütles juhtivautor Daniel Swain, UCLA ja UC Agriculture and Natural Resources kliimateadlane. See kliima-piitsalöökide jada Californias on suurendanud tulekahjuohu kahekordselt: esiteks, suurendades põlenguhooajale eelnenud kuudel oluliselt tuleohtliku rohu ja võsa kasvu ning teiseks kuivatades selle erakordse põua ja kuumusega.
Ülemaailmsed ilmarekordid näitavad, et piitsalöögi-hüdrokliimaga ala on alates 20. sajandi keskpaigast kogu maailmas laienenud 31 protsendilt 66 protsendini, leidis rahvusvaheline kliimateadlaste meeskond. Seda on isegi rohkem, kui kliimamudelid eeldavad. Kliimamuutus tähendab, et selle kasvutempo kiireneb.
Samad konservatiivsed kliimamudelid ennustavad, et piitsa-kliima ala laieneb enam kui kahekordseks, kui globaalne temperatuur tõuseb 3 kraadi Celsiuse järgi võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. Maailm on juba valmis ületama Pariisi kokkuleppes seatud 1,5 °C piiri.
Kiireneva ja laieneva piitsalöögi-kliima süüdlaseks on inimtekkeline kliimamuutus
Kiireneva ja laieneva piitsalöögi-kliima süüdlaseks on inimtekkeline kliimamuutus ja selle peamiseks tõukejõuks on “paisuv atmosfääri käsn” – atmosfääri kasvav võime aurustuda, neelata ja vabastada 7% rohkem vett iga planeedi soojenemise kraadi kohta.
“Probleem on selles, et käsn kasvab eksponentsiaalselt, nagu liitintress pangas,” ütles Swain. “Laienemiskiirus suureneb iga soojenemisastme murdosaga.”
Hüdrokliima “piitsutamise” globaalsed tagajärjed ei hõlma mitte ainult üleujutusi ja põudasid. See tähendab ka tulekahjusid algul rohkelt niiskust saanud ja kõvasti kasvanud võsas, mis põuas täiesti kuivab. See tähendab maalihkeid mäenõlvadel, kus võsa koos juurtega tules hävib ja kus vihmatulvad seetõttu pinnast sedavõrd pehmendab, et see mudana alla libiseb. Iga soojenemiskraadi murdosa kiirendab üleminekute kasvavat hävitavat jõudu, ütles Swain.
Seni on arvestatud vaid sademete poolt
Paljud varasemad uuringud on võtnud arvesse ainult võrrandi sademete poolt, mitte aga kasvavat aurustumise mõju. Janusem atmosfäär tõmbab taimedest ja pinnasest välja rohkem vett, mis süvendab põuda lisaks sademete puudumisele.
“Planeet soojeneb põhimõtteliselt lineaarses tempos, kuid viimase 5 või 10 aasta jooksul on palju arutatud kliimamõjude kiirenemise üle. See piitsalöögi-hüdrokliima laienemine eksponentsiaalselt laieneva atmosfäärikäsna tõttu pakub potentsiaalselt veenva seletuse,” ütles Swain.
Piitsalöökidel on oluline mõju veemajandusele
“Me ei saa vaadata ainult äärmuslikke vihmasadusid või äärmuslikke põudasid, sest peame ohutult ohjama neid üha tohutuid vee sissevoolusid, valmistudes samal ajal järjest kuivemateks vaheperioodideks,” ütles Swain. “Seetõttu on koosjuhtimine oluline paradigma. See viib teid terviklikumate järeldusteni selle kohta, millised sekkumised ja lahendused on kõige sobivamad, võrreldes põua- ja üleujutusohu eraldiarvestamisega.”
Paljudes piirkondades hõlmavad traditsioonilised majandamisviisid tulvavete kiiret ärajuhtimist näiteks merre või aeglasemaid lahendusi, näiteks vihma imbumist põhjavette. Teadlased märkisid, et üksi võetuna jätab iga valik linnad haavatavaks.
California hüdrokliima on usaldusväärselt ebausaldusväärne
“California hüdrokliima on usaldusväärselt ebausaldusväärne,” ütles kaasautor John Abatzoglou, UC Mercedi kliimateadlane. “Kuid kõikumised, nagu nägime paar aastat tagasi, liikudes sajandi ühest kuivemast kolmeaastasest perioodist kuni “kord elus” 2023. aasta kevadise lumehunnikuni, testisid nii meie veetaristusüsteeme kui ka edendasid arutelusid tulvavete juhtimisest, et tagada tulevane veekindlus üha muutuvamas hüdrokliimas.
Prognooside kohaselt kasvab piitsalöögi-hüdrokliima osa kõige enam Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Euraasia põhjaosas, Vaikse ookeani troopilises piirkonnas ja Atlandi ookeani troopilises piirkonnas, kuid nihet tunnevad ka enamik teisi piirkondi.
“Sagenev piitsalöögi-hüdrokliima võib osutuda üheks universaalsemaks globaalseks muutuseks soojeneval Maal,” ütles Swain.
Tulekahjuhooaega põhjustab piitsalöögi-hüdrokliimast tingitud vihmapuudus
Kuigi tuuled soodustavad Californias sel nädalal äärmuslikke tulekahjusid, on Lõuna-California tulekahjude hooaja panustajaks ka piitsalöögi-hüdrokliimast tingitud vihmapuudus.
“Ei ole palju tõendeid selle kohta, et kliimamuutused on Lõuna-California tuulte ulatust või tõenäosust suurendanud või vähendanud,” ütles Swain. “Kuid kliimamuutused suurendavad kattumist väga kuivade taimestikutingimuste hooaja ja nende tuulte vahel. Lõppkokkuvõttes on see kliimamuutuste peamine seos Lõuna-California metsatulekahjudega.
Kõrge soojenemise stsenaariumi korral suureneb Californias selle sajandi lõpuks nii väga vihmaste kui ka väga kuivade aastate ja aastaaegade arv.
Mida vähem soojenemist on, seda vähem näeme me piitsalöögi-hüdrokliimat
“Mida vähem soojenemist on, seda vähem näeme me piitsalöögi-hüdrokliimat,” ütles Swain. “Seega kõik, mis vähendaks kliimamuutustest tingitud soojenemist, aeglustab või vähendab otseselt piitsalöögi-kliima mõju suurenemist. Ometi oleme praegu veel teel, et kogeda sel sajandil globaalset soojenemist 2–3 kraadi Celsiuse järgi. Seega on meie tulevikus tõenäoline piitsalöögi-kliima märkimisväärne edasine kasv ning me peame sellega riskianalüüsides ja kohanemistegevustes tõesti arvestama.”
Photo by Ashutosh Sonwani
Uuringut toetas The Nature Conservancy of California ja Swiss National Science Foundation.
University of California – Los Angeles https://www.ucla.edu/
Loe ka Maa taimestik ei suuda lisanduvat CO2 hulka enam siduda