Tempo, millega inimesed paiskavad õhku planeedi süsinikuvarusid, muudab meie praegused kliimamuutuste leevendamise jõupingutused viljatuks, kui me oma käitumist kiiresti ei muuda.
Inimeste käitumisest tingitud kliimamuutused on olnud kuum teema aastakümneid ega kao ka ignoreerimisel või naeruvääristamisel kuhugi. Seda sõltumata sellest, mida te isiklikult asjast arvate.
Nagu iga probleemi puhul, on mineviku kohta käivate andmete ülevaatamine suundumuste analüüsimiseks ja teabe kogumiseks üks esimesi samme lahenduse poole. On selline ökosüsteemi tervise põhinäitaja nagu gross primary productivity ehk GPP ehk eesti keeles võiks see kõlada kui taimede esmane kogutootlikkus või ökosüsteemi kogu primaarproduktsioon (bruto). See näitab taimede poolt fotosünteesi abil salvestatud CO2 kogust kas ajaühiku või pindala ühiku kohta.
Taimede CO2 salvestamise võime on kahanenud
Teadlased otsustasid kindlaks teha tegurid, mis mõjutavad GPPd, et aru saada, kuhu suundumused meid tõenäoliselt viivad ja milliseid jõupingutusi tuleb teha, et püsida kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega leevendada globaalset temperatuuritõusu vähemalt 2℃ võrra. Teadlased avaldasid oma tulemused ajakirjas Ecosystem Health and Sustainability 2024. aasta detsembris.
Kasutades kümneid pikaajalisi andmekogusid, tegid teadlased kindlaks, et süsiniku sidumise võime vähenes aastatel 1982–2016 tervelt 68% Maa pinnast. Ainuüksi see leid viitab süsiniku neeldamise küllastuspunktile.
Me oleme piirini jõudnud
Süsinikku salvestavad atmosfäärist metsad, ookeanid ja isegi pinnas. Erinevalt inimestest, kes hingavad välja süsinikdioksiidi, kasutavad taimed süsihappegaasi, et toota energiat fotosünteesiks. Kui need süsiniku neeldajad jõuavad küllastuspunktini, siis ei suuda nad enam atmosfäärist süsinikdioksiidi nii kiiresti ega tõhusalt siduda. See toob kaasa atmosfääri täiendava soojenemise, sest kasvuhoonegaas jääb atmosfääri.
Maakasutuse muutus on kindlasti üks teguritest, miks GPP vähenes aastatel 1982 kuni 2016 üle 50%, kuid selle globaalse languse peamiseks tõukejõuks on tõenäoliselt CO2 fertilisatsiooniefekti kahanemine. CO2 fertilisatsiooniefekt tähendab, et CO2 taseme tõus suurendab tavaliselt süsiniku sidumist läbi fotosünteesi. Teiste sõnadega on CO2 sidumisvõime vähenemise peamiseks teguriks see, et suurel osal planeedi Maa pinnast on ületatud see punkt, kus CO2 kasv tähendab ka taimede süsinikusidumise võime suurenemist.
Scientists from Nanjing Agricultural University quantified the evolution of global GPP trend using a dozen long-term global GPP datasets. Songhan Wang, Nanjing Agricultural University
Viide uuringule: https://spj.science.org/doi/10.34133/ehs.0278
2 thoughts on “Maa taimestik ei suuda lisanduvat CO2 hulka enam siduda”