Eksperdid nõuavad fossiilkütustele kulutatud triljonite dollarite ümbersuunamist inimeste tervise, elude ja elatusvahendite kaitseks.
Just ilmus terviseohtude indikaatorite aruanne Lancet Countdown on Health and Climate Change, mis on juba kaheksas. Kõikide riikide inimesed seisavad silmitsi rekordiliste ohtudega tervisele ja isegi ohuga ellujäämisele. Need ohud tulenevad kiiresti muutuvast kliimast. 10 indikaatorit 15st näitavad ohtu tervisele ja need näitajad on rekordkõrged.
Kõrgeim tase: äärmuslik põud mõjutas 48% maismaast
Aastal 2023 puutusid inimesed keskmiselt 50 päeva kokku terviseohtliku temperatuuriga – seda on palju-palju rohkem kui oleks ilma kliimamuutusteta.
Äärmuslik põud mõjutas 48% maailma maismaast. See on registreeritud kõrgeim tase. Neid inimesi, keda kuumalainete ja põudade suurem esinemissagedus mõjutas, oli 151 miljoni inimese võrra rohkem kui inimesi, kes kogesid mõõdukat või tõsist igaaastast toidupuudust aastatel 1981–2010.
Autorid ütlevad, et valitsused ja ettevõtted jätkavad õli tulle valamist investeeringutega fossiilkütustesse, kõigi aegade suurima energiamajandusega seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste ja aastatepikkuse viivitamisega, mis ahendavad inimeste ellujäämisvõimalusi kogu maailmas.
Raha saastamise vähendamiseks ja terve tuleviku tagamiseks on olemas!
Aruandes rõhutatakse, et rahalised vahendid heitkoguste vähendamiseks ja terve tuleviku tagamiseks on olemas!
Ometi kulutavad valitsused ja ettevõtted triljoneid dollareid fossiilkütuste toetustele ja investeeringutele, mis muudavad kliimamuutuse hullemaks! Selle raha saaks ümber suunata puhta taastuvenergia tootmisesse ja inimeste tervisesse; elatusvahendite ja heaolu mõttes kasulikele tegevustele.
Raporti autorid väidavad, et uued andmed peavad sundima finantssüsteeme üleilmselt tervisekeskselt ümberkujundama. Fossiilkütustel põhinevast majandusest tuleb ressursid ümbersuunata puhtamasse majandusse. See tooks kasu kiire tervise- ja majandusliku kasu, kindlustunde, puhtama õhu ja vee, tervislikuma toitumise ja elustiil ning looks jätkusuutlikud töövõimalused.
Fossiilkütuste toetamiseks kulutatud triljonid dollarid tuleb ümber suunata
Kuna mitmed kliimamuutustest tulenevad terviseohud on jõudnud uute ohtlikke rekorditeni, kutsutakse aruandes üles fossiilkütuste toetamiseks kulutatud triljonid dollarid ümber suunama. Seda raha peab kasutama kiireks ja õiglaseks üleminekuks netonullile – selle asemel et kahjustada miljardite inimeste tervist kogu maailmas.
“Kliimategevusetusest tulenevate otseste terviseohtude tänavune ülevaade näitab meie kaheksa-aastase seire kõige murettekitavamaid tulemusi,” hoiatas dr Marina Romanello. „Taaskord purustas eelmine aasta kliimamuutuse rekordeid – ekstreemsed kuumalained, surmavad ilmastikunähtused ja laastavad metsatulekahjud mõjutasid inimesi kogu maailmas. Ükski inimene ega majandus planeedil pole kaitstud kliimamuutustest tulenevate terviseohtude eest. Fossiilkütuste järeleandmatu levik ja rekordilised kasvuhoonegaaside heitkogused suurendavad neid ohtlikke tervisemõjusid ning ähvardavad tagasipöörata seni tehtud piiratud edusammud ja muuta terve tuleviku veelgi kättesaamatumaks.”
Ükski inimene ega majandus planeedil pole kaitstud kliimamuutustest tulenevate terviseohtude eest
Ta lisas: “Hoolimata sellest ohust näeme, et rahalisi vahendeid investeeritakse jätkuvalt nendesse asjadesse, mis kahjustavad meie tervist. Fossiilkütuste tööstusesse igal aastal investeeritavate ja sinna suunatavate triljonite dotatsiooni-dollarite ümbersuunamine annaks võimaluse tagada õiglase ülemineku puhtale energiale ja energiatõhususele ning tervislikumale tulevikule, mis toob lõppkokkuvõttes kasu maailma majandusele.
8. Lancet Countdowni iga-aastane aruanne, mis töötati välja tihedas koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga, esindab 122 juhtiva eksperdi tööd 57 akadeemilisest institutsioonist ja ÜRO agentuurist kogu maailmas.
Kliimamuutuste rekordilised tervisekahjud
2023. aasta oli rekordiliselt kuumim. Püsivad põuad, surmavad kuumalained ja laastavad metsatulekahjud, tormid ja üleujutused tõid katastroofilisi tagajärgi inimeste tervisele, elule ja elatusvahenditele kogu maailmas.
Kuumusega seotud surmajuhtumite arv kasvab jätkuvalt kiiresti ja eeldatavasti ületab külmaga seotud surmajuhtumeid. 2023. aastal suurenes kuumaga seotud surmajuhtumite arv üle 65-aastaste seas kogu maailmas rekordiliselt. See oli 167% suurem kui 1990. aastate surmajuhtumite arv. See on ka oluliselt suurem kui 65% tõus, mida oleks oodanud, kui temperatuur poleks muutunud ja arvestaks ainult muutuva demograafilise olukorraga. See süvendab olemasolevat ebavõrdsust, kuna kliimamuutuste tõttu kasvab tervisele ohtlike kuumapäevade arv eriti neis riikides, kus inimarengu indeks on madal.
2023. aastal puutusid inimesed kogu maailmas kuuma ilmaga (mis kujutas endast vähemalt mõõdukat kuumastressi riski) kokku keskmiselt 1512 tundi, mis on taas rekord. Tõus oli 27,7% ehk lisandus 328 tundi võrreldes 1990–1999 aasta keskmisega.
Tagajärjed kahjustavad nii tervist kui majandust
Temperatuuri tõus on toonud kaasa ka rekordilise 512 miljardi potentsiaalse töötunni kaotuse maailmas 2023. aastal. Kasv 49% võrreldes 1990–1999 aastate keskmisega. Globaalne potentsiaalne sissetulekukaotus on 835 miljardit USA dollarit, mis võrdub olulise osaga SKTst – madala sissetulekuga riikides on see kaotus 7,6% ja keskmise sissetulekuga riikides 4,4%.
Viimase kümnendi jooksul (2014–2023) suurenes 61% maailma maismaast äärmuslike sademete hulk võrreldes aastate 1961–1990 keskmisega, mis suurendas üleujutuste, nakkushaiguste ja vee saastumise ohtu.
Samal ajal põhjustasid sagedasemad kuumalained ja põuad 124 riigis 2022. aastal 151 miljonil inimesel rohkem toidupuudust kui aastatel 1981–2010.
Selle tulemusena hinnatakse aruandes äärmuslikest ilmastikunähtustest tingitud majanduskahjude koguväärtust aastas 227 miljardile USA dollarile, mis ületab 60% maailma majanduse SKTst. Tervisekahjude hind tuleks sellele summale veel lisada.
Nakkushaigused on saanud uue võimaluse levida
Samuti on suurenenud sääskede kaudu levivate nakkushaiguste levikuvõimalused. Näiteks tõusis Aedes albopictus sääskede kantava dengue palaviku leviku risk viimasel kümnendil (2014–2023) 46% ja Aedes aegypti 11% võrreldes aastatega 1951–1960. 2023. aastal teatati enam kui 80 riigis/territooriumil kõigi aegade kõrgeimast – üle 5 miljoni – denguepalaviku juhtumist.
“Inimesed kõikjal maailmas kannatavad üha enam kliimamuutuste rahaliste ja tervisemõjude all ning piiratud ressursiga riikide ebasoodsas olukorras olevad kogukonnad on sageli enim mõjutatud, kuna neile on tagatud kõige vähem rahaline ja tehnoloogiline kaitse,” ütles prof Wenjia Cai. „Kohanemine ei suuda sammu pidada kliimamuutuste kiiresti kasvavate terviseohtudega ja kuna kohanemisel on piirangud ning üle poole maailma elanikkonna jaoks on universaalne tervisekaitse endiselt unistus, on tervishoiusüsteemide tugevdamiseks hädasti vaja rahalist toetust, et kaitsta inimesi paremini.”
Valitsused ja ettevõtted jätkavad õli tulle valamist
Valitsused ja ettevõtted jätkavad tulekahju õhutamist, ähvardades väheseidki edusamme tagasi pöörata
Valitsused ja ettevõtted jätkavad tulekahju õhutamist investeeringutega fossiilkütustesse, kõigi aegade kõrgeima kasvuhoonegaaside heitkoguse ja tohutu metsakao tekitamisega, mis vähendab inimeste ellujäämisvõimalusi kogu maailmas. 2023. aastal saavutasid ülemaailmsed energiaga seotud süsinikdioksiidi heitkogused kõigi aegade kõrgeima taseme. Süsinikdioksiidi oli 1,1% rohkem kui 2022. aastal. Fossiilkütuste osakaal globaalses energiasüsteemis suurenes 2021. aastal esimest korda kümnendi jooksul, ulatudes 80,3%-ni kogu energiast. (2020. aasta 80,1%-lt).
Kliimameetmeid piirab rahastamise puudumine, kuid investeeringud fossiilkütustesse moodustasid 2023. aastal endiselt 36,6% ülemaailmsetest energiainvesteeringutest, kusjuures paljud valitsused suurendasid ka fossiilkütuste toetusi vastuseks energiahindade hüppelisele tõusule pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.
Valitsused doteerivad fossiilkütuste kasutamist ja tootmist
2022. aastal subsideeris aruandes analüüsitud 86 riigist 72 (84%) fossiilkütuseid rekordilise netosummaga – 1,4 triljoni USA dollariga (võttes arvesse nii süsinikdioksiidi hinnakujunduse kui ka fossiilkütuste subsiidiumide panust). See ületab kõik COP28 kliimameetmetega võetud rahalised kohustused. Fossiilkütuste toetused ületasid 10% riiklike tervishoiukulude piiri 47 riigis ja 100% 23 riigis.
Selle taustal sai 2022. aastal COP27 kohtumisel kliimamuutuste mõjude suhtes kõige haavatavamate riikide toetamiseks loodud kahjude fond esialgselt lubatust palju väiksema summa – 700 miljonit USA dollarit. See moodustas vähem kui 0,2% summast, mida oleks vaja panustada iga aasta. Ülemaailmset ebavõrdsust on suurendanud kümneaastane viivitus 100 miljardi USA dollari leidmisega, mis on lubatud haavatavatele riikidele kliimamuutustega toimetuleku toetamiseks.
Rekordilise kasumi toel on maailma 114 suurimat nafta- ja gaasiettevõtet (katavad 80% kogu 2040. aastaks prognoositavast toodangust) alates eelmisest aastast suurendanud oma prognoositud fossiilkütuste tootmistaset, mistõttu nende kasvuhoonegaaside heitkogused ületaksid 1,5 °C soojenemisega ühilduvat taset 59% 2030. aastal ja vapustavad 189% 2040. aastal. Veelgi hullem on see, et 33 neist ettevõtetest ületavad 2040. aastal eeldatavasti oma 1,5 °C soojenemise piiriga ühilduva kasvuhoonegaaside heitkoguse enam kui 300%.
Hävitatud on 182 miljonit hektarit metsa
Aastatel 2016 (Pariisi kokkuleppe jõustumise ajal) kuni 2022 hävis ligi 182 miljonit hektarit metsa, mis moodustab 5% ülemaailmsest puukattest ja mis omakorda vähendab metsa suutlikkust süsinikdioksiidi siduda. Suurimad puukattekaod olid Venemaal (35,8 miljonit hektarit), USA-s ja Kanadas (kummas riigis ligi 15 miljonit hektarit). Samal ajal suurendas punase liha ja piimatoodete tarbimise kasv aastatel 2016–2021 dieediga seotud surmajuhtumeid 220 000 võrra ja aitas kaasa põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkoguste 2,9% suurenemisele.
Prof Stella Hartinger ütles: „Nafta- ja gaasiettevõtted – mida toetavad paljud valitsused ja ülemaailmne finantssüsteem – tugevdavad jätkuvalt meie sõltuvust fossiilkütustest. Maailmas, kus ellujäämine sõltub fossiilkütuste järkjärgulisest kaotamisest, kutsuvad need lühinägelikud investeeringud esile finantskriisi. Need väärastunud investeeringud koos tõsise suutmatusega teha energiasektoris vajalikke struktuurseid muudatusi, et toetada üleminekut nullsüsinikule; seavad ohtu majandused, millest inimeste elatusvahendid sõltuvad, ning seavad ohtu miljonite inimeste tervise ja ellujäämise. ”
Raha tuleb ümbersuunata tegevustele, mis toovad inimeste tervisele kasu
Hoolimata raportis välja toodud rekordilistest tervisekahjudest, on mõned põhjused ettevaatlikuks optimismiks. Fossiilkütustest põhjustatud õhusaaste tõttu hukkunute arv vähenes peaaegu 7% ehk 2,25 miljonilt 2016. aastal 2,09 miljonile 2021. aastal. Sellest langusest 59% tulenes jõupingutustest vähendada söe põletamisest tulenevat saastet, mis näitab söe järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise potentsiaali päästa inimelusid.
Samal ajal jõudis puhaste ja kaasaegsete taastuvallikatega toodetud elektri osakaal 2021. aastal 10,5%-ni, mis on peaaegu kaks korda suurem kui 2016. aastal, mil see oli 5,5%. Samal ajal kasvasidi ülemaailmsed investeeringud puhtasse energiasse 2023. aastal 10% ehk 1,9 triljoni USA dollarini, ületades investeeringuid fossiilkütustesse 73% võrra. Kasvas ka taastuvenergiaga seotud tööhõive. 2022. aastal oli see rekordiliselt kõrge – töötajaid oli 13,7 miljonit ja kasv 2016. aastast 35,6%. See kinnitab veel kord, et taastuvenergia pakub hästi tasustatud töökohti praegu ja tulevikus.
Eksperdid nõuavad finantssüsteemide ülemaailmset ümberkujundamist
“Õiglase ja tervisliku tuleviku suunas liikumine nõuab finantssüsteemide ülemaailmset ümberkujundamist, nihutades ressursse fossiilkütustel põhinevalt majanduselt nullheitega tuleviku suunas,” ütles kaasautor prof Anthony Costello. “Edukaks reformiks peab inimeste tervis olema kliimamuutuste poliitikas esiplaanil ja kesksel kohal, et tagada rahastamismehhanismid heaolu kaitsmiseks, tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks ja tervise kasu maksimeerimiseks, eriti nende riikide ja kogukondade jaoks, kes seda kõige rohkem vajavad.”
Aruandes märgitakse, et üksikisikute, ettevõtete, teadlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide seotus kliimamuutuste ja tervisega kasvab, tekitades lootusi, et terve ja jõukas tulevik võib siiski olla käeulatuses.
“Keset ülemaailmset segadust võib tervishoiuvaldkonna võimas ja usaldusväärne eestvedamine olla võti nende suundumuste ümberpööramiseks ja uute võimaluste kasutamiseks, et seada tervise ja ellujäämise kaitse ning edendamine poliitiliste päevakordade keskmesse,” ütles prof Costello. “See ei ole kusagil tähtsam kui COP29, kus kesksel kohal on finantsüleminek, pakkudes olulist võimalust vastupidava ja tervema tuleviku loomiseks.”
https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(24)01822-1/abstract
Loe ka Kas arsti võib vangistada ebaseadusliku kliimaprotesti eest?
2 thoughts on “TheLancet: Kliimamuutuse tekitatud terviseohud tegid rekordi”