Kümnendikul meist on kõrvalesta ülaservas mügarik, mida nimetatakse Darwini köbrukeseks. Kas sa tead, mida see näitab või tähendab?
Tuberkuli (Tuberculum auriculae) olemasolu teie kõrvalestal ei näita, et põlvnete Darwinite suguvõsast või et Darwin on teile kõrva peale astunud või olete kuidagi Darwiniga telepaatilisel moel seotud.
Paljudel meist on kõrvalesta ülaservas mügarik või tipp, mis on tavaliselt suunatud kuulmekäigu poole. Kui see on olemas, siis asub see kõrvalesta serval ehk heeliksil keskmise ja ülemise kolmandiku piiril. See on atavism, mis paljudele meist on ühelt vanemalt saadud geenidega n-ö kaasa pakitud, kuid ei pruugi alati avalduda. Primaatidel oli see koht kõrva tipuks.
Photo by Quốc Bảo
Kui paljudel inimestel on köbruke kõrvalestal?
Darwini köbruke esineb umbes 10,5% Hispaania täiskasvanud elanikkonnast, 40% India täiskasvanutest ja 58% Rootsi koolilastest. Geneetika mõju Darwini köbrukese avaldumisele on ebaselge ning seoste osas mitmesuguste muude näitajatega on tehtud vastuolulisi tähelepanekuid.
Köbrukest saab liigitada selle kõrvalestast väljaulatuvuse astme järgi. Tavaliselt on see köbruke mõlemal kõrvalestal korraga, aga osadel vaid ühel kõrvalestal. Kindlasti ei ole tegemist mingi kasvajaga või muu ohtliku probleemi näitajaga.
Woolneri tipp
Darwin on kirjeldanud köbrukest oma raamatus „Inimese päritolu” kui Woolneri tippu. Just Thomas Woolner pakkus esimesena välja teooria, et see köbruke võib olla atavism.
Thomas Woolner sündis 17. XII 1825 ja suri insuldi tõttu 7. X 1892. Briti poeet, kunstikaupmees ja skulptor kuulus ainsa skulptorina prerafaeliitide vennaskonda. Elas Inglismaal ja emigreerus vahepeal Austraaliasse, oli mõned aastad Kuningliku Akadeemia skulptuuriprofessor. Tema poeg Hugh pääses Titanicult.
Darwin poseeris Thomas Woolnerile 1868. aastal ja kirjeldas seda tegevust kui purgatooriumi, mida leevendas vaid Woolneri imeliselt meeldiv suhtlemismaneer. Valminud büstil pole paraku näha, kas Darwinil oli kõrvalestal köbruke või mitte.
Reklaam
Kuidas koerustükk leidis koha Darwini kuulsas teoses
Woolneri skulptuur „Puck” (ülekantud tähenduses ’koerustükk’), mis oli esimest korda välja pandud 1847. aastal, kujutab üleannetut nähtamatut haldjat Shakespeare’i “Suveöö unenäost”. Puck äratab parajasti magavat konna, päästes tolle näljase mao lõugade vahelt. 1870. aastal kirjeldab Darwin oma märkmetes, et Pucki tegemise ajal käis Woolner loomaaias ahvide kõrvu visandamas, et ka oma tegelasele teravatipulised kõrvad teha. Peagi kohtas ta meest, kellel oli kõrvalestal köbruke ning huvitav seos oligi leitud. Woolneri saadetud joonis leidis aga koha Darwini kuulsas teoses „Inimese põlvnemine ja suguline valik” („The Descent of Man and Selection in Relation to Sex”).
Vt ka https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4906103/
Loe ka Kas mehe ja naise söök peab kaalulangetamiseks erinev olema?