Riigid üle maailma maksavad põllumajandustoetusteks enam kui 800 miljardit dollarit aastas. ÜRO klassifitseeris hiljuti 87% neist toetustest kahjulikeks – need kahjustavad nii toiduga kindlustatust (mille parandamiseks need mõeldud on) ja avaldavad keskkonnale negatiivset mõju.
Ühendkuningriigis on aastakümneid makstud toetusi metsade taastamise eest. Teadlased uurisid, kuidas see mõjutab toidutootmist, elurikkust, CO2 sidumist ning kliimaeesmärkide täitmist. Maakasutustoetuste maksmise loogika muutmine annaks Ühendkuningriigi maksumaksjatele parema hinna ja kvaliteedi suhte ning parandaks võimalusi saavutada keskkonnaeesmärke.
Riigid üle maailma maksavad põllumajandustoetusteks enam kui 800 miljardit dollarit aastas. ÜRO klassifitseeris hiljuti 87% neist toetustest kahjulikeks – need kahjustavad nii toiduga kindlustatust (mille parandamiseks need mõeldud on) ja avaldavad keskkonnale negatiivset mõju. Teadlased ütlevad, et muutused maakasutustoetuste maksmises annaks maksumaksjatele parema hinna ja kvaliteedi suhte ja parandaks Ühendkuningriigi võimalusi oma keskkonnaeesmärke täita.
Metsaistutustoetus võib samuti CO2 hulka suurendada
Ühendkuningriigis on maaomanikele makstud metsamaa laiendamise eest toetust ligi pool sajandit. Üks eesmärkidest on aidata Ühendkuningriigil jõuda aastaks 2050. aastaks CO2 osas nulli. Toetus on kindel summa hektari pealt, olenemata maa sobivusest puude istutamiseks.
Exeteri ülikooli ärikooli teadlased on näidanud, et need ühesugused toetused ei ole mitte ainult ebatõhusad, vaid võivad tegelikult suurendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Miks nii? Ühesuguse toetuse maksmine hektari pealt stimuleerib toetuste kasutuselevõtmist madalama põllumajandusliku tootlikkusega taludest, mis asuvad sageli süsinikurikkal pinnasel, kus puude kasv on nõrk ja kus istutamine kuivatab turbamulda, mille tulemuseks on kasvuhoonegaaside heide, mitte sidumine.
Toetuste maksmine peab põhinema looduskapitalil
Nad väidavad, et lahendus on lõpetada toetuste pakkumine kõikjal ja suunata toetusi vastavalt nende eeldatavale mõjule. See „looduskapitalil” põhinev lähenemisviis seab esikohale piirkonnad, millel on suurim keskkonna-, kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja rekreatsiooniväärtus.
Ajakirjas PNAS avaldatud uuringus katsetasid teadlased toetuste eraldamiseks kolme lähenemisviisi: praegune viis, looduskapitali lähenemisviis ja maakasutuse stsenaariumide lähenemisviis. Viimane on kasutuses praegu ja soodustab puude istutamist pea igal pool riigis.
Praegused toetused, mis soodustavad metsa istutamist, on koondatud piirkondadesse, kus põllumajanduse rahaline tulu on madalaim, muutes metsaistutustoetused atraktiivsemaks.
Kuigi see lähenemisviis pakub mitmeid eeliseid, on see poliitika põhieesmärgi – süsiniku sidumise mõttes – suhtes kehva hinna ja kvaliteedi suhtega. Subsiidiumide kasutuselevõtt süsinikurikastel muldadel tõi kaasa kasvuhoonegaaside suurema eraldumise atmosfääri.
Väga lihtsustatult tähendaks suurima metsamaa hulga saavutamine ja süsiniku suure sidumine ehk praeguse loogika rakendamine pea subsiidiumide maksumuse kohekordistamist ning kõige tootlikuma põllumaa vähenemist.
Kõige parema tulemuse nii keskkonna mõttes, sotsiaalses plaanis kui maksumuse osas annab looduskapitalil põhinev lähenemine.
Kogemus on olemas – Natural Capital Framework
Looduskapitali raamistiku (Natural Capital Framework, mis on Ühendkuningriigi valitsuse 25-aastase keskkonnaplaani aluseks) tulemuseks oli istutamise suurem koondumine suurematesse linnapiirkondadesse ja nende ümbrusesse. See parandas linnaelanike juurdepääsu kvaliteetsele keskkonnale ja andis tulemuseks üldise kasu, mis on 50% suurem kui põllumajanduspiirkondades kasutatava hektaripõhise lähenemisviisi puhul. See lähenemisviis parandas ka bioloogilist mitmekesisust ja, mis võib-olla kõige olulisem, andis kliima mõttes palju parema tulemuse, täites neto-nulli eesmärgi 2050. aastaks.
Professor Ian Bateman, Exeteri ülikooli ärikooli maa-, keskkonna-, majandus- ja poliitikainstituudi direktor, ütles: „Kindlasummaline makseviis poliitikaeesmärkide elluviimisel on ülemaailmselt nii tavaline, et selle suhteline ebatõhusus jääb märkamatuks. See uuring toob need puudused ilmsiks ja näitab, et poliitika rakendamiseks võetud otsustusmeetodil võib olla selle poliitika tõhususele väga oluline mõju.” Poliitilised otsused mõjutavad kõike – kliimat, elurikkust, toiduturvalisust ja muidugi ka maksumaksja raha kasutamise mõistlikust.
See, mille põhjal otsuseid teeme, muudab meie otsuseid
„See ei ole väike tehniline probleem! Kui erinevad lähenemisviisid annavad erinevaid tulemusi, siis see, kuidas me otsuseid teeme, muudab meie otsuseid.”
“Kuidas teha maakasutuse poliitilisi otsuseid: teaduse ja majanduse integreerimine kliima, bioloogilise mitmekesisuse ja toiduga seotud eesmärkide saavutamiseks” avaldati ajakirjas PNAS (Proceedings of the National Academy of Sciences) https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2407961121
